“Kriis”

Kriitilisel ajal, talve viimastel päevadel, kogunesime konverentsile, et rääkida kriisist selle kõige laiemas tähenduses. Sõna kriis (krisis) tähendas vanakreeka keeles lahutamist või eemaldamist, aga ka võimet eristada, valida, otsustada. Ladina keeles on selle tähenduseks aga otsustav pööre, murrang. Mõtleme selle üle, mis on kriis teaduses, mõtlemises ja rahvaluules ning milline on kriisi(aja) teadus, mõtlemine ja rahvaluule. Võib-olla on arutluse lainele häälestumiseks kasu Doris Kareva sõnadest, mis kõlasid „Postimehe” arvamusliidrite lõunal: ”Mõnes mõttes on terve elu kriiside jada, sõlm- või pitskiri, kus uue kogemuse omandamine vaheldub kinnistusperioodiga, uue õppimine õpitu talletamisega. Selleks et areneda, tuleb algsest, tuntust eemalduda, seista silmitsi tundmatu ja võib-olla ohtlikuga, seejärel tagasi pöörduda ja omandatu siduda ühiskogemusega.”

Konverents toimus 18.-19. märtsil 2009 Kääriku Puhke- ja Spordikeskuses.

Konverentsi kava

Konverentsi teesid

Konverentsi fotod

Presentatsioone

Talvekonverents korraldati eri folkloristlike institutsioonide koostöös.

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, etnomusikoloogia osakond, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, MTÜ Eesti Folkloori Instituut, Akadeemiline Rahvaluule Selts.

Toetasid Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Kultuuriteooria Tippkeskus) ja A Le Coq.