Kaheteistkümnes Eesti folkloristide talvekonverents "Folkloor ja avalikkus"
Toimumisaeg: 2.–3. märts 2017
Toimumispaik: Voore Puhkekeskus, http://www.voorepuhkekeskus.ee/
|
|
Alates 2005. aastast on Eesti rahvaluuleteadlased korraldanud iga-aastaseid talvekonverentse, mille eesmärk on ühendada Eesti eri institutsioonide folkloriste ning luua ühiste arutelude foorum.
2017. aastal toimuva konverentsi üldteema on „Folkloor ja avalikkus“. Konverentsil võtame vaatluse alla folkloori ja folkloristide suhted avalikkusega. Uurime, kuidas osaleb folkloor avalikkuse loomisel/elushoidmisel? Millist infot annavad folkloori eri vormid meile avalikkuse kaasaegsest seistust? Milline on folkloristide roll folkloorinähtuste uutesse kontekstidesse lülitamises ja kaasaegsete avalike debattide mõtestamises?
Folkloristide suhe avalikkusega on olnud aegade jooksul tihe (ehkki muutuv ning kohati pingelinegi). 19. sajandi rahvusromantism tegi folkloorist/folkloristikast otseselt avaliku nähtuse, hilisemad uurijad on pööranud tähelepanu pigem folkloori levikuga seotud privaatsetele kontekstidele, aga folkloristide uurimused ja akadeemilised folkloorikogu(miku)d tõstavad need olukorrad paratamatult üldisemale avalikule väljale.
Sellega paralleelselt on muutunud avalikkuse enese olemus – tänapäeval ei saa me rääkida ainult ühest avalikkusest, vaid mitmetest erinevatest avalikkustest. Avalikkuse teema on tihedalt seotud küsimusega žanridest, auditooriumiloomest ning küsimusega sellest, kellel on õigus kõneleda teatud olukorras teatud teemadest. Milline on avalikkuse suhe riigi, rahvuse ja privaatsfääriga? Kuidas suhestub see folkloristidele tavapärasemate rühma ja kogukonna mõistetega?
Folkloristide vaatepunkt hõlmab kaks olulist märksõna: vastutus ja retseptsioon. Ühelt poolt vastutus kogukondade ees, kelle pärandi folkloristide uurimused asetavad varasemast tunduvalt erineva auditooriumi kasutusse. Teisalt küsimus sellest, kuidas folkloristid peaksid reageerima oma uurimuste/tööde avalikule retseptsioonile – mida teha, kui vastuvõtja tõlgendusraam on uurija omast kardinaalselt erinev ning tagajärjed võivad olla ootamatud ja konfliktsed?
Seekordne talvekonverents on pühendatud Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna juubelile – osakonna eelkäija Keele ja Kirjanduse Instituudi rahvaluulesektor loodi 1947. aastal.
Konverentsi osavõtumaks on 15 eurot.
Folkloristide kaheteistkümnenda talvekonverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, Eesti-uuringute Tippkeskus ja Akadeemiline Rahvaluule Selts.
Info: Katre Kikas, katreki@folklore.ee; Piret Voolaid, piret@folklore.ee, 7377 742.
|