1. Suur viskamine

Ühel päeval oli Kalevipoja ja Vanapagana vahel Hiiu rannas suur võiduviskamine. Esiti võttis Vanapagan kahekümnepuudalise kivi ja viskas seda kolm versta kaugele. Ta oli uhke selle üle ja kiitis ennast. Nüüd võttis Kalevipoeg mõõtmata suure kivi ja viskas seda nii kaugele, et nende mõlemate silmist kadus. Küll otsisivad nad mehiselt seda kivi taga, aga ei leidnud. Alles kolme päeva pärast juhtusivad nad otsides Ülemeste järve lähedale ja leidsivad kivi järvest üles.
Vanapagan ei olnud selle viskamisega rahul. Ta tahtnud kord veel platsi astuda, aga seal võtnud Kalevipoeg ja visanud teda üle mere Rootsi mägestikusse, kuhu ta ka niikauaks kalju külge kinni jäänud, kui üks nõid teda hulga raha eest valla päästnud.
Sest ajast kartvat Vanapagan viskamist mis hirmus.
H III 19, 434/5 (6) < Halliste, Kaarli v. - J. P. Sõggel (1894) = E 5234 (11) < Halliste, Kaarli v. - J. P. Sõggel (1894).
Vrd. H IV 8, 502/3 < Palamuse, Kuremaa v. - H. Karu < August Truusmann (1897). Trükitud: M. J. Eisen, Teised vanapagana jutud, lk. 101-102.

2. [Kalevipoja Võnnu kivi]
E 51008 < Suure-Jaani < Vändra - J. P. Sõggel < Jaan Hunt (1910).
Trükitud: M. J. Eisen, Eesti kohalikud muistejutud, I-III, lk. 99/100 (58)\
Vt. ka muist. 25.
Kalevipoeg ja Vanapagan
Ennemuiste suurustanud Kalevipoeg ja Vanapagan kahekesi ja kumbki lubanud teisest kaugemale visata. Kalevipoeg valinud suure kivi ja lubanud seda Tallinnast Võnnu linna visata. Viskamise juures libisenud aga kivi Kalevipoja sõrmede vahelt ära ja kukkunud Taali mõisa lähedale Tori jõesse. Praegu kutsutakse seda kivi Võnnu kiviks; ta suurus ulatab kaugelt üle veepinna.
Vanapagan valinud niisama suure kivi ja lubanud Tallinnast Riia linna visata. Visanud, kuid kivi kukkunud Vändrasse Vihtra mõisa lähedale maha.
Et viskamises Kalevipoeg võitnud ja Vanapagan alla jäänud, siis hakanud Vanapagan suurustama ja kiitlema, et tema sellepärast ei saanud kaugemale visata, et ta viskamiseks liivatera oli valinud. Oleks ta kiviga visanud, oleks ta ammugi võitnud.

3. [Kalevipoja ja Vanapagana lingukivi]
A.
Kalevipoja ja Vanapagana lingukivid on Võrtsjärve läänekaldal Suislepa vallas Matsi-Märdi maa peal järve ääres. Seal asub ühe vaese kaluri-perekonna maja. Kividest on üks vees, teine maal, nende vahe on umbes pool vakamaad . Maal on Kalevipoja kivi, vees Vanapagana kivi. Kivid mõlemad on umbes sama suured kui kaluri maja.
Kevadel, kui [on] jääminek, kaitseb Vanapagana kivi vaese kaluri onni.
ERA II 237, 17 (l) < Helme, Patküla v., Alaküla < Lõve v. - H. Lill < Gustav Lill, 38 a. (1939). Vt. ka muist. 25.

B.
Umbes 30 meetrit kalurimajast eemal seisab Võrtsjärves Kivilõpe küla all väikese majakese suurune kivi, mida kalur nimetab Kalevipoja kiviks. Kalevipojal olnud see kivi taskus, ta visanud selle Tartu-poolselt kaldalt üle järve, teise kivi, mis asetseb sealt umbes pool kilomeetrit eemal talu koplis, visanud jälle teine.
EKRK I 16, 285 < Tõrva raj., Suislepa k/n., Kivilõpe - E. Laugaste < S. Ivanov (1957).

4. [Kalevipoja kivi Aadamhantsu niidul]
A. (Kohalise rahva keelemurdes.)
Tarvastu Aadamhantsu niidun om Võrtsjärve koltast paar vakamaad kaugel perätu suur kivi, umbes 8-10 jalga kõrge; vakamaa temäst kaugemal on tõine suur kivi, aga edimesest hulga vähemb.
Neist katest kivist kõnelab vana jutt, et ütekõrra Kalevipoig Vanapaganaga võistu viskama oli minnu . Et küll Kalevipojal hulga suuremb kivi oli ollu, oli ta sõski kaugemale visanu. Viskamise paik oli Villändi mäe pääl ollu.
H III 16, 393 (l) < Tarvastu, Vooru v. - A. Rull (1889). Vrd. muist. 7.

B.
Vanapagan ja Kalevipoeg pildunud kive, enesevahel oli aga maha tehtud, et kumb on tugevam ja viskab kaugemale, on võidumees.
Kalevipoja visatud kivi lebab praegugi Aadamhansu niidu paal, kuna aga Vanapagana kivi, mis oli palju väiksem, kukkus kalda ligidale vette ja on praegugi ohtlik purjekameestele.
ERA II 237, 259/61 (13) < Tarvastu khk. ja v. - H. Ristsoo < Jaak Taev, 77 a. (1939).

5. [Vanapagana kivi Ahja jões]
Korra luusinud vanatont niisama mööda metsi ilma millegi tööta. Kalevipoeg, kes ka sel korral prii juhtunud olema ilma mingi tööta, saanud vanajõnni Võrtsjärve ääres kätte. Kohe hakanud mõlemad jõudu katsuma: nad säädnud kivi lingu pääle, et neid siis Peipsisse visata. Kalevipoeg visanud küll oma kivi Peipsi järvesse, aga Vanapagana kivi kukkunud Ahja jõkke päälepoole Lääniste parve maha, ja on teine praegu sääl. Rahvas kutsub teda Nõrga jõu kiviks.
E 29934/5 (2) < Võnnu, Ahja v., Kõnnu k. - P. Rootslane < Kaarel Mudsu (1897). Vrd. muist. 74 A, 83.

6. [Kalevipoja ja Vanapagana kiviviskamine Tartu Toomemäel]
A.
Terve minevane suvi sai vanust inimestest järele pärida, kas ehk ei tunta veel Kalevipoega ja ta jälgesid, kuid vastus - ei. Nii siis võndlased teadvad ainult kahte eelpool nimetatud juttu.
On veel kolmas [kivi], ja see on väljaspool Võnnu kihelkonda, nimelt kivi, mis seisab umbes 10 versta Tartust Peipsi poole Emajões Ihaste küla kohal; umbes kolm jalga on seda veepinnast näha.
Jutt [on] järgmine: korra visanud Kalevipoeg vanasarvikuga võitu kivi. Kalevipoja kivil murdunud lingunööri lahtilaskmise ajal tükk küljest ära ja langenud Ihaste alla Emajõkke, kuna teine pool aga Peipsi järve maha kukkunud, ja Kalevipoeg siiski jäänud võitjaks.
Seda siis Võnnust.
E 48184/5 < Peterburi < Võnnu - G. Mootse (1911).
Vrd. ERA II 35, 327 (10) < Võnnu, Haaslava v., Uniküla. - R. Viidebaum < Liisa Koort, 48 a. (1931).

B.
Kalevipoeg ja Vanatont võidelnuvad, kumb kaagemale viskab. Vanatont visas Ihaste alla Emajõkke, Kalevipoeg visas Peipsi lekk otsa. Tartu Toome paalt visanuva.
ERA II 14, 521 (2) < Kodavere, Peipsiäärne v., Varnja k. - P. Ariste < Joosep Katsan, 69 a. (1929).

C.
Peipsi järvel om suur kivi, mis väikse vii ajal om nätä vii pääl. Tollõ olle Kalevipoeg visanu.
Kalevipoeg ja Vanapagan om lännüvä võiki kivi viskama Toomemäe päält . Vanapagan om visanu oma kivi Ihastele, aga Kalevipoeg viskas Peipsi järve. Küll olevat otsnu Vanapagan oma kivi ligidalt Kalevipoja kivi, aga ei leidnud.
Seda kivi nakati kutsma tolle pärast Suurkivi, et ta om väega suur ja viskaja olevat olnud ka väega suur.
ERA II 265, 589/91 (3) < Räpina, Meeksi v. - E. Kundla < Juula Tenson, 64 a. (1940).

D.
Suurkivi
Juuda poeg ja jumala poeg hakkasiva riidlema, et kumb viskab kivi kaugemale. Nad läksid Tartu Toomemäe paale viskama. Juuda poiss tahte enne visata ja visassegi enne. Ta kivi lendas Ihasile, Tartust 6 km kaugele. Aga jumala poeg visas ja katte tema kivi ära. Nakasiva otsma ja leidsiva, et Emajõe suudmest 2 km Peipsi järven oli suur kivi ja kutsutaski Suurkivi.
Jumala poja kivi lahoti Ilmasõja ajal ära ja tast on ehitatud Piirisaare uus vene kirik. Juuda poja kivi lahoti ka ära ja viidi ei teagi kuhu.
Indokese kivi asub Peipsi järven hommiku pool. Sellepärast kutsutas Indokene, et Indokese Märt oli leidja.
[- - -]
ERA II 265, 675 (26) < Räpina, Meeksi v., Tammistu k. < Meerapalu k. - L. Aidla < Rudolf Aidla, 52 a. (1940).

E.
Ihaste Tondikivi
Tartu ligi Emajões Ihaste kõrtsi kohal on üks kivi, mis Tondikivis nimetetas. Tema sinnasaamine, millest ta ka nime saanud, olnud sedaviisi.
Kui Tartusse Toomekirik ehitatud, millest praegu pole muud kui varemed järele jäänud, pole vanatont seda sallinud, võtnud nõuks kirikut ära häävitada. Valitsenud Vooremäe külje sisest kivi välja - sääl tema elukoht ka olnud - pandnud lingu pääle, et sellega kirikut puruks visata, keerutanud lingu kiviga ümbre pea, mis maa värisenud. Kui ta just kivi kiriku pääle sihtima hakanud, läinud lingu nöör katki ja kivi pistnud lendu, pole aga veel täit jõudu käes olnud, selleperast pole ta jõudnud kiriku pääle langeda, vaid langenud enneaegu nink kukkunud Emajõkke, kus ta praegu on. Pole suur ega tillukene, ulatab kaunis sügavast jõest vee sises mõnda jalga välja, seisab keset jõge. Olen ise mõnda korda näinud, [kui] aurulaevaga mööda [olen] sõitnud.
E 25353/4 (17) < Varssavi < Võnnu - J. Rootslane (1896).
Trükitud: M. J. Eisen, Kodused jutud, lk. 42-43 = J. Jõgever, Eesti muinasjutud koolidele, lk. 232.

7.
[Võiduviskamine Kalevipoja ja Vetevaimu vahel]
(Kalevipoeg ja vetevaim viskavad võidu kive Viljandi järve kaldalt Närska mäelt. Kalevipoja kivi lendab kaugemale.)
G. Blumberg, Quellen und Realien, lk. 50-51. Vt. ka muist. 3.

8.
(Kalevipoeg peab viskevõistlust kolme vene vägilasega. Vene vägilaste kivid satuvad Munamäe ligidusse. Kalevipoja kivid Isborski poole.)
M. J. Eisen, Mis teadis rahvas, EKirj. VI (1911), lk. 332.

9.
(Kalevipoeg viskab võidu kolme hiiuga Saadjärve ääres. Ainult Kalevipoja kivi lendab üle järve.)
M. J. Eisen, Mis teadis rahvas, EKirj. VI (1911), lk. 332. Vt. ka muist. 89 B.