125. INIMESE VÕI LOOMA JÄLJED KIVIL

[Jälgedega kivi Palmses]
Palmse juures on üks kivi, mille peal on Kalevipoja hobuse raua jäljed.
ERA II 216, 287 (18) < Haljala, Vihula v., Koidu k. - H. Tensau < Oto Esna, 19 a. (1939).
Vrd. E 41986/7 < Haljala, Metsiku v. - D. Pruhl (1901).

126.
[Jälgedega kivi Äntus]
Antu mõisa väljal Väike-Maarja khk. [on] kivi, milles hobuseraua jälg. Rahvas kutsub seda Kalevipoja hobuse jalajäljeks.
ERA II 266, 86 (207) < Simuna, Avanduse v., Hirla k. < Väike-Maarja, Vao v., Antu k, - V. Fuchs < Aug. Noormaa, sünd. 1888. a. (1939).

127.
[Jälgedega kivi Suursaarel]
Kalevipoja jälg on Suuresaare kaljul. (See saar on 60 versta Tüttarsaarest Tallinna pool.) Ta astund Suuresaare kaljult seia Uljaste järve juure kivi otsa, seal pidi ka jälg näha olema, varbajäljed kivi peal.
ERA II 28, 89/90 (27) < Lüganuse, Püssi v., Liimala k. - R Põldmäe < Mihkel Eero, 81 a. (1930).

128.
[Jälgedega kivi Paasveres]
Simuna khk. Paasvere v. Rahkla k. Järvelti talu metsas on kivi suure jalajäljega. Jälg on 28 cm pikk ja 12 lai. Räägitakse, et jälg olevat Vanapagana või Kalevipoja jalajälg, mis [tekkis] siis, kui nad üksteist taga ajasid ja nii kiiresti jooksid, et jalapõhjad olid tulised ja sulatasid kivi sisse jälje.
ERA H 258, 56 (4) < Simuna, Paasvere v., Rahkla k. - K. J. Õis < Anna Õis, sünd. 1881. a. (1939).

129.
[Jälgedega kivi Tudu kolhoosis]
Kalevipoeg läinud Tudust läbi Narva poole. Suigus suikunud. Uni tulnud peale ühe kivi juures Tudus, kus ta maganud. Nimedki sellest: Suigu - suikuma, Tudu - magama. Sirtsis olevat kolmas kivi. Kalevipoja magamisase Tudu lähedal kivil. Kivi asub end. Keskvälja talu maal, praegu «Tudu» kolhoos. Kivi asetseb Palasist Tudusse viiva maantee ääres, maanteest (paremal) 100 m kaugusel põllu sees. Kivil on teepoolne ots kõrgem ja kitsam, teine ots laiem ja madalam. Kivi teepoolne külg on järsem, lamedam. Kivi on pikergune ja peal on näha inimese lamamisaseme-sarnast madalamat kohta. Peapoolne osa kõrgemal. Kivi pikkus umb. 5 m, laius umb. 3 m, kõrgus kõrgemast otsast 2,5 m ja madalamast l m.
EKRK I 4, 159/161 (7) < Kiviõli raj., Tudu k/n. (Viru-Jaagupi, Roela v.) - A. Rõõm (1952).
Vrd. Puhkekohad, muist. 193; Kohanimesid seletavad muistendid, muist. 307.

130.
[Istumisase kivil]
See oli vanasti, umbes sada aastat tagasi, kui kukkus üks pilvetükk maha ja muutus kiviks. Aga see kivi oli pehme, ja kord kui Kalevipoeg kodu oli minemas, leidis ta selle kivi ja ütles iseenesele: «Istun siin vähe, siis lähen edasi.» Ja nüüd on ta istumise ase veel praegugi näha. Aga kivi on muutunud selle järele kõvaks, ning asetseb Männiku talust umbes kakssada sammu kaugel metsa sees.
ERA II 219, 694 (l) < Järva-Jaani, Kuksema v., Valasti k. - L. Kullerkupp < Hans Kullerkupp, sünd. 1880. a. (1939). Vrd. Linda kivi, muist. 108 A.

131.
[Saapatalla jälg kivil]
Kolga külas Jaagu talu heinamaal Lohja järve lõunapoolses ääres on üks kivi, mille pääl on saapatalla jälg. Sellest räägib rahvasuu, et Kalevipoeg oli tulnud korra Lohja järve äärde, tahtnud sääl hakata kapsasuppi keetma. Pannud paja veega tulele ja läinud siis üle Soome lahe Soomest kapsaid tooma. Kui läinud, astunud jalaga sinna kivi pääle. Sest ajast saadik on see jälg praegu kivi pääl näha. Sellest kivist voolab praegu üle väike oja, nagu olen seda kuulnud oma isalt Bernhard Sommerilt, 41 aastat vana.
ERA II 110, 39 (83) < Kuusalu, Kõnnu v. - E. Sommer < Bernhard Sommer, 41 a. (1935).

B.
Kõnnu vallas Kolga külas Jaagu talu heinamaal olevat ühe üsna väikese kivi peal kaunis suur saapajälg. Jälge peetakse Kalevipoja jäljeks.
ERA II 223, 637 (17) < Kuusalu, Kõnnu v., Kalme k. - E. Kariste < Madleena Taava, 80 a. (1939).

132.
[Jälgedega kivi Valgejõel]
Rahvajutu järgi on Valgejõel Pohla väravas hobuseraua jälg kivi sees. Oletatakse, et see on Kalevipoja hobuse raua jälg. Kuidas see sinna on sattunud, seda ma ei tea.
ERA II 222, 596 (49) < Kuusalu, Kõnnu v., Kalme k. - A. Allemann (1939).

133.
[Jälgedega kivi Hara rannas]
Lauri ja Sepa vahel on üks kivi, Kalevipoeg on hobusega üle lähnd, suur rauajälg on sees. Ta lähnd siit Soome. Või oli see Vanapagan, me haugume ikka seda. See kivi on siin Hara randas.
ERA II 114, 206 (8) < Kuusalu, Kolga v., Hara saar - R. Põldmäe < Gustav Lindström, 76 a. (1935).

134.
Kalevipoja jälg kivil
Heigiale heinamaal on kivi, kus on suur mehejälg pääl. Selgesti on näha ka varbajäljed. Vanad inimesed räägivad, et enne olnud kivid pehmed ja Kalevipoeg astunud sinna kivi pääle ja sinna jäänud jälg. Pärast kivid läinud kõvaks ja jälg jäänud järele.
ERA II 172, 432 (3) < Kuusalu, Kõnnu v., Viinistu k. - J. Eplik < Linda Piibemann (1935/9).
Vrd. ka: Kalevipoja lootsik ja saabas, muist. 181 B.

135.
[Jälgedega kivi Nuudi haaviku otsas]

A.
Kalevipoeg on Suomest tuld läbi mere. Nuudi haaviku otsas on suur kivi, seal peab Kalevipoja jälg otsas olema. Puusadeni oli veel vesi ulatand.
ERA II 192, 273 (6) < Jõelähtme khk. ja v., Kostiranna k. - R. Põldmäe < Liisa Sepp, 67 a. (1938).
Vrd. Soome lahe sügavus, muist. 332.

B.
Nuudi haavikus on suur kivi ja sial on vene saapa jälg otsas ja piab olema Kalevipoja jälg. Tema on Suamest tuld, sie on tema jala alla trehvand ja ta on jäle sisse vajutand. Sial on suur kivi ja Kalevipoja jälg on sies.
AES, MT 188, 47/8 < Jõelähtme khk. ja v., Kostiranna k. - K. Must < Liisa Sepp, 66 a. (1937).

136.
[Kalevipoja jälg]
Kord tuli Kalevipoeg Soomest ja astus suure kivi peale, pidi aga kukkuma ning hammustas kivi küljest tüki ära. Astudes kivile vajus kivi poolest saadik maa sisse ja jälg jäi kivile ning on praegugi.
ERA II 222, 669 (l) < Jõelähtme, Prangli v. - A. Hein < Osvald Hein, 39 a. (1939).

137.
[Kalevipoja jälgedega kivi Kivinõmmes]
Kalevipoja haua ligidal Kivinõmmes on Kalevipoja jälgedega kivi.
EKRK I 4, 252 (21) < Jõhvi raj., Kuremäe - A. Rõõm (1954).

138.
[Jälgedega kivi Raikülas]
Raiküla vallas Keo külas Mäe talu karjamaal asub suur kivi, millel on näha inimese jalajälje-kujuline kuju. Rahvasuu räägib, et see on Kalevipoja jalajälg.
ERA II 225, 533 (2) < Rapla, Raiküla v., Keo k. - M. Kangur < Joh. Kangur, 50 a. (1939).

139.
[Jälgedega kivi Pannkülas]
Pannküla veski, see asub vist Virumaal, sääl on Tartu poole minnes Kalevipoja säng tee ääres kivi pääl.
ERA II 225, 104 (43) < Rapla khk. ja v. - A. Muusikas < Rammul, 69 a. (1939).
Vrd. muist. 206.

140.
[Kaevere küla ohvrikivi]
Ridalas Kaevere küla ohvrikivis, mis ära lõhutud, olnuvat pastla ja kepi jälg. Rahvamuistendi järgi kuulunud pastlajälg Kalevipojale.
R. Viidalepp, Iseloomustavat eesti ohvrikividest. EKirj. XXXIII (1939), lk. 492.

141.
[Jälgedega kivi Ridali mäel]
Ridali mäel on olnd Kalevipoja jälg kibi sees.
ERA II 55, 559 (6) < Ridala, Võnnu v., Saanika k. - R. Põldmäe < Priidu Reinborn, 76 a. (1932).
Vt. Tervendav kivi Ridali mäel, muist. 169.

142.
[Jälgedega kivi Sinalepas]
Sinalepa mõisa juures on Kalevipoja kivi, milles on näha Kalevipoja jälg. Ükskord läks ta suure rutuga, pidi minema Puise pulma, Tagamõisa tite talgule, Vätse varrule. Astus seepärast suurte sammudega ja vajutas ühe jalaga kivile astudes sellesse jalajälje.
ERA II 9, 227/8 (18) < Ridala, Sinalepa v., Panga k. - M. Meiusi < Anna Piiper, 79 a. (1928) Vrd. muist. 40 G ja 172.

143.
[Jälgedega kivi Kirimäe ja Võnnu vahel]

A.
Kalevipoja jäljed
Lääne-Nigulas olla Kalevipoja jälgi, räägiti mulle. Kirimäe ja Võnnu vahel leidub kivis Kalevipoja jälg. Vist on see jälg muistne ohvrikoht olnud. Sest jäljest on leitud ohvriainete jälgi. Vist käidi seal vanasti ohverdamas. Nüüd ei teata ohverdamisest enam midagi.
E 8° 12, 32 (92) < Lääne-Nigula - M. J. Eisen < Ederberg (1932/3).

B.
Kirimäe ja Võnnu vahel on nõgu-soen, kivitrepp on sees, seal on jälg kivi sees, kivi on kesk soones. See pidi Kalevipoja jälg olema, varbajälg ja kontsajälg on seal sees. Seal on alati raha ja sool sees olnd. Nad austasid Kalevipoega.
ERA II 55, 494 (17) < Ridala, Võnnu v., Kabrametsa k. - R. Põldmäe < Friedrich Selg, 59 a. (1932).

144.
[Jälgedega kivi Kirima Saaremäel]
Kirima Saaremäel on Kalevipoja kivid. Kalevipoja hobuse jälg on seal paekivi sees.
ERA II 55, 511 (l) < Ridala, Võnnu v. ja k. - R. Põldmäe < Ants Uhna, 66 a. (1932).
Vt. muist. 143 ja 146.

145.
[Jälgedega kivi Priki mäel]
Kabrametsa külas Priki mäel on Kalevipoja jälg, sool hoitakse seal sees, kivil sees nagu lapse jälg. Sool pandi salaja sinna sisse.
ERA II 55, 495 (18) < Ridala. Võnnu v., Kabrametsa k. - R. Põldmäe < Friedrich Selg, 59 a. (1932).
146.
[Jälgedega kivi Aamsi küla taga]

A.
Aamsi küla taga on üks inimese jälg raudkivi sees, Raudroa juures, lapse jälg on, kolmeaastase lapse [jala?]suurune jälg, varba-asemed on sees, Kalevipoja jälg. Tema pidi nii tugev mees olema, et jäljed jäid järele.
Saaremäel on hobuse jälg, ilma rauata jälg.
ERA II 55, 511/2 (2) < Ridala, Võnnu v, ja k. - R. Põldmäe < Ants Uhna, 66 a. (1932).
Vrd. muist. 171; Jälgedega kivi Kirimäe Saaremäel, muist. 144.

B.
Ohvrikivi, nn. maa-aluste kivi
E 54058 < Ridala - A. Karu (1923). Vt. muist. 171.

147.
[Jälgedega kivi Võnnusaares]
Võnnusaares suur kibi , sõrmejälled sees. See ennivanasti sõnna visatud, Kalevipoeg olla visand.
ERA II 159, 760 (37) < Lääne-Nigula, Oru v., Saunja k. - E. Ennist < Liiso Alep, sünd. 1849. a. (1937).

148.
[Jälgedega kivi Saanika külas]

A.
Ridala kihelkonnas Saanika küla läheduses on suur kivi, viis auku sees. Rahvas räägib: Kalevipoeg visanud sellega Vanapaganat, aga kivi ei sattunud Vanapagana pihta. Kalevipoeg haaranud kivist nii tugevasti kinni, et sõrmejäljed kivisse vajutanud. Hiljemini on neisse sõrmeaukudesse kivi peale ohvreid viidud.
E V 18 (71) < Tartu - M. J. Eisen < Lääne-Saare üliõpilaskogus kuuldud (1928). Vt. Jälgedega kivi Tubrimäel, muist. 149 B.

B.
Ridalas Saanika küla ligidal on suur Kalevipoja kivi. See olnud Kalevipoja käes. Käes hoidmisest jäänud 5 sõrmejälge kivisse.
E IV 4 (5) - M. J. Eisen < H. Halliste.

C.
Läänemaal Saanika külas Allika talu põllul on teine määratu suur kivi, mis samutigi vist on Kalevipoja toodud. Selle kivi sisse on selgesti kolm sõrmejälge kõrvuti vaotatud.
ERA II 228, 474 (2) < Ridala, Sinalepa v., Lannuste k. < Karja, Leisi v. ja al. - E. Sammel < Olga Jundas, 35 a. (1939).

149.
[Jälgedega kivi Tubrimäel]

A.
Tubrimäel on Kalevipoja kivi. Seal on sõrmejäljed peal. Üks Parila mees võtnd tüki maha, teind veskikibi . Nagu ühed sõrmeasemed olnd peal.1
ERA II 55, 556/7 (l) < Ridala, Võnnu v., Saanika k. - R. Põldmäe < Priidu Reinborn, 76 a. (1932).
Vt. Kirikute asupaiga valimine, muist. 323.

B.
Ridala kihelkonnas Tubrimäel on kaks suurt kivi. Teist nimetatakse Kalevipoja, teist Vanapagana kiviks. Kalevipoja kiviks hüütakse teda sellepärast, et kivi pääl on näpujäljed. See olla Kalevipoja lingukivi. Teise kivi pääl on viis varbajälge. Vanapagan olla selle kivi otsast sihtinud vaenlast. Vanapagan siis vajutanud oma raskusega need varbajäljed kivi sisse. Vanapagana kivi asetseb Saanika küla Uuetoa põllul. Kalevipoja kivi on sama küla Allika talu põllul.
ERA II 228, 415/6 (18) < Ridala, Võnnu v., Saanika k. - L. Suurküla < Hendrik Jõkk, 82 a. (1939).
Vrd. Jälgedega kivi Saanika külas, muist. 148 A.

C.
Tubri maalinna mäel on kaks suurt kivi. Rahvas teab rääkida, et need kivid on Kalevipoeg visanud. Neil kividel on näha - ühel suurt jalajälge ja teisel käepäka asemeid.
ERA II 228, 517 (2) < Ridala, Sinalepa v., Kabla k. < Kaevere k. - L. Vihterpalu < Martha Vihterpalu, 38 a. (1939).

D
Tubrimäel on Kalevipoja kivi, seal on viis sõrmejälge sees.
ERA II 55, 494 (16) < Ridala, Võnnu v., Kabrametsa k. - R. Põldmäe < Friedrich Selg, 59 a. (1932).
----------------------------------------------------------------------------
1Kivil on praegu pealmises servas viis auku, läbimõõdus ca 5 cm. Jutustaja andmeil need ei olevatki õiged sõrmejäljed, vaid eelmainitud Parila küla mehe puurijäljed. Tõelised sõrmejäljed olnud aga sellel osal, mis kivist maha lõhutud. - R. P[õldmäe].
----------------------------------------------------------------------------

150.
[Jälgedega kivi Kulusi külas]
Kulusi külas [on] auguga ohvrikivi, augu pikkus 13 cm, laius 6 cm. Kivi on vesisel maal kaskede [keskel]. Ümbruses 5-6 samasugust aukudeta kivi. Kivi kutsutakse jäljega kiviks ja auku Kalevipoja jäljeks.
E I 17 (101) < Martna - M. J. Eisen < F. Leinbok.

151.
Kalevipoja kivi
Proomuti koha krundi sees olnud vanasti kivi, kus Kalevipoja jälg on peal, aga seda kivi ei ole enam olemas, [on] lõhutud.
ERA II 228, 316 (3) < Martna khk. ja v. - L. Oja < Leena Nurk, 81 a. (1939).

152.
[Jälgedega kivi Haeskas]
Haeskas Hiie põllal on suur hall kivi. Kivil on näha auke, mis rahvajutu järgi olevat Kalevipoja jalajäljed. Selle kivi olevat Kalevipoeg ise sinna visanud.
ERA II 228, 671 (16) < Haapsalu < Martna khk. ja v., Haeska k. - A. Eller < Marie Metsmann, 65 a. (1939).

153.
[Jälgedega kivi Kiltsi mõisas]
Haapsalu lähedal Kiltsi mõisas telliskivivabriku juures oli 5-6 aastat tagasi suur kivi, millel olid Kalevipoja jalajäljed. Nüüd on see kivi ära lõhutud.
ERA II 228, 674 (21) < Haapsalu < Martna khk. ja v., Haeska k. - A. Eller < Marie Metsmann, 65 a. (1939).

154.
[Jälgedega kivi Sassi külas]
Mäe vallas Sassi külas Raali karjamaal on suur hallikas kivi. Sel kivil on jäljed peal. Kui ma väike olin, siis inimesed rääkisid, et need on Kalevipoja jäljed.
ERA II 229, 114 (40) < Haapsalu < Ridala, Sinalepa v., Sassi k. - E. Jürine < Liisa Raali, 69 a. (1939).

155.
[Jälgedega kivi Üdruma külas]
Üdruma külas Kruusiaugu talu karjamaal on üks erisuguse kujuga kivi, mida rahvas väga tähtsaks pidanud. Selle kivil on sees istmeaseme jälg ja see istmeaseme-taoline ase on tulnud sellest: Kord tulnud Kalevipoeg reisult, ilm olnud palav ja see palavus väsitanud Kalevipoja ära, nii et ta viimaks sellele kivile istunud ja oma suure keharaskusega kivile istekoha sisse pressinud, mis senini on alles püsinud Kalevipoja istekohana.
ERA II 228, 211 (20) < Kullamaa, Jõgisoo v., Ense k. - A. Malmets < Villem Malmets (1939).

156.
[- - -]
[Helvati küla lähedal Lihontsi karjamõisa maa-alal] mäekese juures on karjamaal paari sülla kõrgune piksest lõhestatud raudkivimürak ja selle lähedal, teiste vähemate kivide hulgas, madal, mõne meetri suurune kivi, millel neli auku pealmise poole sees. Augud on vanal ajal raiutud ja kivi on kindlasti ohvrikivi. Vanarahva jutu järele seisnud selle kivi peal vanaõelus neljakäpakil, kuna tema jalad neli auku jälgedena kivisse jätnud. Teiste juttude järele pidanud vanakuri siin Kalevipojaga lahingut. Viimane seisnud eelnimetatud Lihontsi mäel ja virutanud vastasele teiste kivide hulgas ka selle suure kivimüraka sarvede vahele.
[- - -]
T. B[raks], Mõned jooned Lihula mõisast ja alevist. Agu 1923, nr. 45, lk. 1463-1465.
Konspekt samast tekstist: E I 57 (397) - M. J. Eisen. Vrd. ka: Kivid Vanapagana (sortside) pihta, muist. 21-35.

157.
[Jälgedega kivi Reedika mäel]
Olli Reedika määl on üks kivi, kuhu Kalevipoeg on vanal ajal peale astunud. Inimese jälg on praegus veel kivi peal.
E 43028 (40) < Pöide, Orissaare v. - J. Prooses (1902).

158.
[Jälgedega kivi Oisus]

A.
Kalevipoja kivi
Õisu mõisast paar kilomeetrit Viljandi poole minnes on Rabamets. Seal metsa vahel on üks suur kivi, mida kutsutakse Kalevipoja sohvaks, sest ta on sohvakujuline. Vanarahvas räägib selle kohta: Kalevipoeg olla Tartust Viljandisse ja edasi Pärnusse kõndinud. Selle kivi otsas olla ta istunud ja puhanud. Kui ta üles olla tõusnud ja minema hakanud, nägid inimesed sääl istmekohta. Kivi selle istmekohaga tuletanud meelde sohvat ja sellepärast hakatud seda kivi kutsuma Kalevipoja sohvaks.
ERA II 236, 382/3 (15) < Halliste - L. Ilbak < Ann Sutt, 53 a. (1939). Vt. Puhkekohad, muist. 192-210.

B.
Õisu mõisa lähedal maantee ääres seisab suur kivi, mida hüütakse Kalevipoja kiviks. Kalevipoeg ollu üitskõrd, tullu oma teekonnalt ja ollu väga väsinu. Ta olli lasken külili kivile. Oma raskusega aga ollu ta vajutanud kivile küljeaseme, mis on püsinud praegugi.
ERA II 237, 322 (14) < Paistu, Õisu v. ja m. - H. Mäger < Leena Soasep, 65 a. (1939).

159.
Lugu Kalevipoja kivist
Tartumaal Sääritsa küla juures Peipsi kaldal seisab suur kivi. Kivi põhjapoolses osas on suured sõrmede jäljed. Rahvajutu järele olevat selle kivi Kalevipoeg Venemaalt siia, Eesti randa visanud, kus ta veel senini alal on säilinud. Sellepärast hüütakski seda suurt ning põlist kivi Kalevipoja kiviks.
E 85936 < Kodavere, Kokora v., Torila k. - K. Kütt < Loviisa Tiit, 68 a. (1934).

160.
[Jälgedega kivi Tedreküla all]
Rannas Tedreküla all on veike oja - Aavijõgi. Selle suus on kivi. Niisuke loss on külje piäl, sõrmejälg või. Kalevipoeg näind hunti, jah, ja visanud hunti. Selle piäle sõrmejälg jäi. Kas ta viskas järvest või teiselt poolt, ei ma tia.
ERA II 14, 561/2 (5) < Kodavere, Pala v., Kodavere k. - P. Ariste < Jakob Lindenau, 75 a. (1929).
Vt. ka: Kivid huntide pihta, muist. 16 D, F, G.

161.
[Sõrmejälgedega kivi Kodaveres]
(Kalevipoeg viskas hunti, sõrmejäljed on praegugi kivil näha.)
RKM II 48, 190 (55) < Kallaste raj., Pala k/n. (Kodavere, Ranna v., Raatvere k.) - O. Jõgever < Villem Õunap, 84 a. (1955).
Vt. Kivi hundi pihta Omedu külas, muist. 17 D.

162.
[Jälgedega kivi Mustvees]

A.
Mustvees on kivi, millel sõrmejäljed küljes. Need jäljed tähendavad, et Kalevipoeg mänginud kurni ja visanud siis Mustvee juurde, kus ta on praegugi.
ERA II 239, 133 (2) < Torma, Avinurme., Ulvi k. < Piilsi k. - H. Kukk < Anna Kukk, 49 a. (1939).

B.
Mustvees on niisugune kivi, millel on sõrmejäljed peal. Rahvas räägib, et see kivi on Kalevipoja visatud, kui Kalevipoeg ja Vetevaim Pärnu jõe ääres jõudu proovinud. Sõrmejäljed on sinna tekkinud sellest, et Kalevipoeg nii kõvasti kivi pihus hoidis. Kivi asetseb kaldaliivas ja on umbes kolm meetrit kõrge ja läbimõõt on paar meetrit.
ERA II 239, 195 (l) < Torma, Avinurme v., Tõnusaare k. - E. Unt < Jakob Unt, 49 a. (1939).

163.
Kalevipoja sõrmejäljed
Kallaste küla lähedal Peipsi kaldal on suur kivi, mida Kalevipoja kiviks hüütakse. Selle kivi oli Kalevipoeg virutanud hundi pihta, kes lambakarja tulnud. Kivil leiduda praegugi Kalevipoja sõrmejäljed.
E 62170 < Tartu < Palamuse - E. Unter < Ed. Martsin (1928). Vt. Kivid huntide pihta, muist. 16 D-G. TRÜ geoloogia kateeder. SRA.

164.
Kahe lohtga kivi Tõravere soo peal
Nõo kihelkonnas Meeril Tõravere soo peal on üks kuiv küngas. Sellel künkal on suur kahe lohtga kivi. Lohtd on nagu jalakannaga vajutatud. Rahvasuu teadis rääkida, et selle kivi peal istunud Kalevipoeg. Ka jutustaja on seal istunud.
E 62164 < Tartu < Nõo, Meeri v. - E. Unter < Anna Mihkelson (1928) = ERA 22, 24/5 < Tartu < Nõo, Meeri v. - C. Rikman < Anna Mihkelson (1928).

165.
[Kalevipoja jalaase]
Jutt Kalevipoja jalaasemest [on] järgmine: Kui Kalevipoeg Pihkvast laudu lunastanud, et Tartut ehitada, sammunud ta üle Peipsi, lauakoorem seljas, Tartu poole; teel aga astunud kivi peale, millesse jälg järele jäänud. Endine Võnnu valla kooliõpetaja Jaan Suits (ta on 70 aastat vana) rääkis mulle mineval suvel järgmiselt: «Seisis see kivi Võnnu kiriku päralt oleva Kullamäe talu maa peal, üks verst kirikust hommingu poole; pealt oli ta lauasarnane, läbi mõõtes l süli ja keskel seisis inimese jalaase. Kuid praegu seda kivi enam ei ole, on ära lõhutud ja hooneks tarvitatud. Kui ma karjane olin, ühes teiste karjastega käisime sellest jalaasemest või -jäljest janu kustutamas.»
E 48183/4 < Võnnu - G. Mootse < Jaan Suits (1911).

166.
[Kalevipoja peoase]
Minu kodukohast natike maad eemal metsa sees on kivi, mille olevat Kalevipoeg sinna pillanud. Kivil on tunda peoase. Kivi on hiiglasuur.
ERA II 241, 45 (4) < Võnnu, Ahja v., Valgesoo k. < Põlva, Mooste v. - K. Lodjak < Miili Lodjak, 62 a. (1939).

167.
[Kalevipoja jalajälg kivil]

A.
Siin rannal, Lahepära kohal on kivi, kus [on] sügaval inimese jälg. See olla Kalevipoja pahema jala jälg. Siit astus kohe Piatskivile, kus tal säng. Sinna heitnud puhkama.
EKnS 32, 1-4 < Kodavere - L. Kettunen (1911).

B.
[Kalevipoja säng] Reasvere kuusikus ja Tõrma kerku juures, mis praegu Linnutaja mäeks hüütakse. Ja kui tema ühest sängist teisi läinud, siis on ta ühe kivi peale astunud, nii on siis veel tema jalajälg kivi sees.
E 43769/70 < Laiuse - K. A. Simmer (1902), Vt. Reasvere Kalevipoja säng, muist. 186 D.