185. SÄNGID

A.
Kalevipoja sängid
Torma kihelkonnas, kiriku juurest paar versta lõuna poole, on metsa ääres kaks väikest ümmargust liivamäge, kõrvi, millede vahelt jõgi või väike oja läbi jookseb. Kummagil mäel on otsas vähe auku. Neid konte mägede otsas kutsutakse Kalevipoja sängideks, kus enne Kalevipoeg maganud. Mägesid aga kutsutakse Linnutaja mägedeks.
E 47237 (23) < Avinurme khk. ja v., Kõrve k. - M. Sild < Joh. Kuusk (1909). Vt. ka: EKnS 2, 190 < Avinurme khk. ja v., Kõrve k. - M. Sild (1909): Linnutaja mägi - Kalevipoja säng või haud.
Trükitud: M. J. Eisen, Tartumaa muinasjutud, lk. 4. Vt. muist. 186 D.

B.
[- - -]
Kord tulnud Kalevipoeg Peipsi poole, põll liiva täis. Põlleserv läinud kogemata lahti ja liiva libisen tükati maha. Ja nii saanudki see mägede rida. Kui Kalevipoeg seda märganud, pole põlles enam palju liiva olnudki. Ta visanud paha meelega sellegi liiva maha, teinud hunniku päält tasaseks ja heitnud ise senna pääle magama ja puhanud seitse päeva perakute. Vanaisa lasknud päitsi ja jalutsi kased kuninglikule võsule kasvada, ja et põhja külmad tuuled pääle ei puhuks, tekkinud Vanataadi tahtmisel põhjapoolse mäeküljele mets.
Iga kord kui Kalevipoeg Peipsi poolt tulnud, pikutanud ta Linnutaja mäel.
E 42230/2<Torma - S.Sommer (1901).

C.
Kalevipoja säng
Mustveest üks kümme versta on Linnutaja mägi, see on Tarakese mõisa juures. Seal on suur - nisukene nagu magamese ase. Siis ütlevad, et Kalevipoeg on seal magand, et see on tema säng.
ERA II 33, 167/9 (3) < Torma, Mustvee al. - R. Viidebaum < keegi venelane (1931).

D.
Torma pool on Linnutaja mägi, sial Kalevipueg olema maganud.
ERA II 166, 219 (38) < Iisaku, Illuka v., Ohakvere k. < Torma - A. Hallik < Miina, sünd. 1857. a., ja Kata Kask, sünd. 1867. a. (1937) = ERA H 193, 189 (78) < Torma, Avinurme v., Ulvi k. - A. Hallik < Anna Paas, 71 a. (1938).

E.
Kalevipoja säng Linnutaja mäel
Rahvasuus tuntakse Kalevipoja sängi Linnutaja mäel üsna laialt. Ei leidunud ühtegi inimest Torma ümbruses, kes sellest poleks midagi kuulnud. Kalevipoja säng moodustab Linnutaja mägede idapoolse osa, mis on päitse poolt eraldatud muust mäest sälgutaolise orukesega, mille põhi on siiski kõrgemal mäge ümbritsevast maapinnast. Kalevipoja sängi osa pöördub kirde-edela suunas, ülejäänud seljandik aga põhja-lõuna suunas. Sängi servad on võrdlemisi järsud, jalutsi poolt umbes 95°, mujalt veidi vähem. Mäe pikkus on 63 sammu, laius 46 sammu (l samm = 60 cm). Põhja-loode küljes kasvab Kalevipoja sängi osas mets. Mäe tagant läheb (s. o. metsaga kaetud põhja-loodepoolse serva tagant) Tartu -Torma maanteelt tulev tee, mis viib läbi Jaska metsa Palastverre. Sängi jalutsist on liiva võetud, viimasel ajal ainult ahjude parandamisel savi hulka, ei lubatavat muidu võtta. Partse pool on kõrgem, keskkõht nõdukam, jalutsi pool ka veidi kõrgem. Leena Veski (70 a.), kes tuli ise mäele kaasa, seletas, et selline tööinimese ase pidavatki olema, muidu venitavat ära. Kõik inimesed, kellega vestlesime, teadsid kinnitada, et Kalevipoja säng on vaid kõrgem osa Linnutaja mägede ahelikust. Jalutsi poolt on säng eraldatud muust ahelikust Tarakvere jõekesega, mis kuiva suve tõttu oli üsna õhukeseks jäänud. Linnutaja mägi on nimetatud Linnutaja talu järgi, mis asub mäest, s. t. Kalevipoja sängist loodes. Oli varem Tarakvere külas Voore vallas, Torma valla piiri ääres. Praegu kuulub Mustvee rajooni Aruküla külanõukogu «Sädeme» kolhoosi piiridesse. Ülejäänud Linnutaja mägi on osalt metsaga kaetud, osalt haritud põlluks. Mõlemal pool mäge on madal soo. Mäelt vaadates edela poole paistab Tilga tuulik, loodest üle soo Torma kiriku torn. Enamikus kasvasid Kalevipoja sängi servadel ja põhja-loode-poolses osas männid, päitses aga 3 noort kaske. Leena Veski jt. andmete järgi pidi seal vanasti olema väga suur põline kask.
EKRK I 4, 95/8 (l) < Jõgeva raj., Torma - I. Sarv ja E. Veskisaar (1952).

F.
Tartumaal asuval Linnutaja mäel Torma kiriku lähedal on mäe sees Kalevipoja säng. Maa sees võib selgesti eraldada patja ja vaipa.
ERA II 218, 485 (19) < Rakvere khk. ja v., Väljataguse k. - E. Laanes < Juhan Pällo, 79 a. (1939).
REASVERE

186.
[Reasvere Kalevipoja säng]

A.
Kohtasi, mida Kalevipoja sängiks kutsutakse, ei ole siin rohkem kui üks, Reasvere mõisa väljal. Siin olla Kalevipoeg lõunat maganud ja siis ülesse tõustes siit põhja poole läinud, kus üks lesknaine Tuimõisa küla all lageda soo peal heina niitnud. Palava pääva kõrvetusel ja raske töö ramistusel olnud naise jõud nõrkemas. Kalevipoeg võtnud naise kääst vikati ja aidanud temal niita. Vikat olnud nüri. Kalevipoeg võtnud soost suure kivi, et sellega luisata. Luiskamine ei ole õnnestanud. Kivi olnud rabe, läinud katki. Sellest hoolimata niitnud Kalevipoeg nüri vikatiga heinamaa maha. Sellest saadik kutsutakse seda sood Luiskasoo. Selles eespool tähendatud soos kasvab palju valgeid villapäid, keda aga rahvas siin Kalevipoja juukseteks kutsuvad. (Vist tähendab, et Kalevipojal valge villa sarnatsed juuksed olivad.)
E 41957/9 < Laiuse, Laius -Tähkvere v., Reasvere m. - J. Remmelg (1901). Vrd. Lusikasoo, muist. 93 B, C: Kalevipoja juuksed, muist. 373.

B.
Ka Reasvere kuusik on väga tähelepanemise väärt koht oma Kalevipoja haua ja sängidega. Laius-Tähkvere kooliõpetaja härra Muna on soovi avaldanud, et muuseum seda kohta, mis ka looduse ilu poolt tähelepanemise väärt on, päästaks hävinemise eest, sest põllud ähvardavad seda väikest kuusesalka ära neelda.
ERM 156, l (4) < Laiuse, Laius-Tähkvere v. - E. Wichwelin.
Reastvere (Reasvere) Kalevipoja säng
Simuna teed välja minnes Sadalast 9. km postist 100 m edasi. (Kilomeetreid pole lugema hakatud Sadalast, vaid kas Valatust või Kantkülast.) Sadalast umbes 4 km vasemal pool teed paistab kaugele kõrge kuusik. Teelt 10 sammu + 12 astet viib Kalevipoja sängi päitsele. Säng asetseb põhja-lõuna suunas, 15 m pikk, 5 m lai, päitse pool põhjas. Kallak on tunduv jalutsi poole. Ümberringi kasvavad sarapuud, jalutsis üks pihlakas, kaugemal kasvab kuuski, vahtraid jne. Päitsepoolses otsas on varem olnud lipuvarras, viimastel aastatel on olnud lillepeenar, praegu paljas muld. Üle päitse viib rohtst puhastatud kõnnitee, läheb läbi kahe oru vahelt, millest ühte nimetatakse Põdra oruks, teist Pähkli org. Orud [on] kujult tüvikoonused. Põdra orus olevat alati vesi. Sadalas 83-aastane Joosep Minner jutustas, et Kuuritsa org olnud vett täis. Vesi hakanud keereldes kaduma. Arvatakse, et maa-alust teed mööda läheb Põdra orgu. Kord teomees jootnud Kuuritsa orus härgi, nimetas Paku (Vanapagana) nime ja härjad kadusid vette. Hiljem leiti härja pealuu ja ike Põdraorust. Samast orust leiti ka põder, sellepärast nimetatakse Põdra oruks. Reasvere Kalevipoja sängi teavad kõik inimesed, kellega vestlesime (nii noored kui ka vanad). Reasvere kuusikus peetakse tänapäeval kohalikke laulupäevi ja pidusid. Kalevipoja säng on Sadala külanõukogu Reastvere küla «Rahvaste Sõpruse» kolhoosi piirides (Jõgeva rajoon, varem Laiuse kihelkond, Sadala vald).
EKRK I 4, 101/2 (3) < Jõgeva raj., Torma - I. Sarv ja E. Veskisaar (1952).

D.
(Reasvere sängist Linnutaja sängi minnes astus Kalevipoeg kivile, kus praegu jälg näha.)
E 43769/70 < Laiuse - K. A. Simmer (1902). Vt. Kalevipoja jalajälg kivil, muist. 167 B; ka muist. 185.
VILINA

187.
Vilina Kalevipoja säng
Laiuse kihelkond, Laiuse vald, Vilina küla. Pritsu talu. [Nüüd] Kirovi [-nim.] kolhoos, Sootaga külanõukogu, Jõgeva rajoon. 2,5-3 km Laiuselt.1
EKRK I 4, 109/10 (14) < Jõgeva raj., Laiuse - I. Sarv ja E. Veskisaar (1952).
Vt. ka: E 54622 - M. J. Eisen.
Vrd. Laiuse Siniallikas, muist. 305 A.
-----------------------------------------------------------------------------
1 Ümbritsetud puude ja põõsastega. Servadel kasvab peamiselt leppi, ida pool 3 suuremat kuuske. Suund peaaegu põhjast lõunasse. Pikkus 50 sammu (sellest järsult tõusev päitsi osa 16 sammu), laius 30 s. Üldiselt ristkülikukujuline. Keskel võrkpalliplats. Läänepoolsetel servadel päitsi ja jalutsi pool kartulikoopad ja keldrid. Lääne poolt läheb mööda väike teeke.
Päitsi otsas on näha vana müüri jäänuseid. Kohalikud inimesed teadsid jutustada, et seal on olnud varem lubjapõletamisahi. - Üleskirjutajate märkus.
----------------------------------------------------------------------------

LUUA

188.
[Luua Kalevipoja säng]

A.
Ma võin Jurjevi kreisist Palamuse kihelkonnast teatada, et siin Kalevipoega üsna hästi tuntakse, on ju selle kihelkonna piiril 2 Kalevipoja sängi, mis teda rahvasuus iialgi ununeda ei lase. Üks neist on Kassinurme mõisa mägedes (umbes paar versta mõisast põhja-õhtu poole, raudteest mitte kaugel, peaaegu Jõgeva ja Karepera jaamade vahel)1, teine on Luua mõisa metsas, Ehavere nõmmes, umbes paar versta Luua mõisast lõune-hommiku poole, veikse jõe kõrge kalda peal. Mõlemad sängid on kaunis suured, umbes 4-5 sülda pikuti ja vähe voodi nägu maakünkad.
Üsna voodi ligi Ehavere nõmmes kasvab üks kruisarnatselt keerus kuusepuu. Jutustadi, et Kalevipoeg omal ajal aiavitsa tahtnud väänata, aga ei tea mis põhjusel otsa maa sisse pistnud ja see kasvama hakanud.
Siis veel on siinsamas kihelkonnas Karepere mõisa juures olevast Pikkjärvest (3 versta pikk - l lai) Kalevipoeg määratu suure kiviga Palamuse kirikut puruks tahtnud visata, mis umbes versta 6-7 eemal on. Viskamine pole aga õnnestanud, kivi libisenud lingu pealt maha ja on praegu Pikkjärvest paar versta eemal, üle Nava mäe, Luua mõisa Prossa järve ääres näha, versta 3-4 Luua mõisast õhtu poole. Seda kivi üteldakse maa sees suurem pool veel olevat, kuna ta maa pealgi veikse majakese suuruselt on. Kui ma ei eksi, siis on. vist Palamuse piiris Roela mägedes kah niisamasugune Kalevipoja kivi. Kalevi seltsilastest Olevist, Sulevist, Alevist jne. ei tea palamuslane midagi, aga tema vastasest Sirtsulasest ja mõne jutu järele kohe Vanapaganast, kellega ta võidelnud, teadis mulle mõnigi rääkida. Nii tulnud ta kord oma sängist Kassinurme mägedest, pannud 200 saelauda rinnatasku ja suure õllevaadi vestitasku, sammunud siis Peipsi poole oma vastasega võitlema. Veel teab rahvas väga hästi tema mõeka Käepa jões olevat, teatakse veel ka, kuidas ta siilile tükk omast kasukanahast andis jne. Nii umbes on Kalevipoja teadmisega Palamuse kihelkonnas lugu. Olen ma paar aastat ka Äksi kihelkonna jaos Elistveres elanud, kuid seal ei kuulnud ma Kalevipoja kohta midagi. Siiski kihelkond on kaunis laialdane ja võib väga võimalik olla, et mõnes kihelkonna jaos seda üsna hästi tuntakse.
E 42004/6 < Palamuse - M. Kitznik (1901).
Vrd. Võitlus laudadega ja siili õpetus, muist. 337; Kalevipoja mõõk, muist. 367, 368.
Trükitud: M. J. Eisen, Tartumaa muinasjutud, lk. 9-10.
---------------------------------------------------------------------------
1 Vt. Kassinurme Kalevipoja säng, muist. 189.
----------------------------------------------------------------------------

B.
Ehavere nõmmes on vana linnussemägi. Selle mäe põhjapoolse nõlvaku alt jookseb Amedi jõgi. See linnus olevat olnud vanade eestlaste nõupidamise kooskäimise koht. Praegu kasvab sääl pääl männimets ja nüüd nimetatakse teda Kalevipoja sängiks.
ERA II 239, 457 (14) < Palamuse, Kaarepere v., Pikkjärve as. - L. Pruus < Alide Pruus, 52 a. (1939).
Vt. veel: E 54846 - M. J. Eisen.

C.
Amme jõe kaldal on Kalevipoja säng, jõgi on kohe all. Koha nimi on Ehavere nõmm.
Üks säng on Kaarepera valla all. Kalevipoeg on ikka magand ja puhand retkede aeg, aga muud iseäralikku ei tea.
RKM II 83, 524 (57) < Elva l. < Tartu raj.. Pala k/n. (Kodavere, Pala v.) - J. Põldmäe < Peeter Kull, 73 a. (1958). Vt. muist. 189.
KASSINURME

189.
[Kassinurme Kalevipoja säng]

A.
Jõgeva või Laisholmi [= Laiuse] raudteejaamast umbes 4 versta Jurjevi [= Tartu] poole sõita, kui üle Pedja jõe oleme jõudnud, tuleb meile kaunis kõrge Kassinurme mägi vastu. See on Palamuse kihelkonnas. Raudteest umbes 1/2 versta hommiku pool külles teed mäe otsas leiame meie Kalevipoja sängi, kus ta ka vahest puhkanud on. Sealt käinud ta ka Laiusi kihelkonnas, kus Kivijärv tal käigus ette tulnud ja millest ta ka läbi läinud. See ei olla tal sügavam olnud kui kingapaela. See järv on Kivijärve mõisa all, nüüd enamaste kuivaks lastud. Siis on ta ka Kuremaa järvest läbi läinud, mis kurguauku on ulatanud. See järv on Palamuse kihelkonnas Kuremaa mõisa ja kiriku vahel. Ükskord hakanud ta otse Tartu peale minema, seal tulnud talle Ilmjärv ette, seda nimetanud ta porilombiks. See lombike olnud väga sügav ega ole läbi saanud, olla ümber läinud. See järvekene on mägede vahel, õige sügav, üteldakse 30-40 sülda sügav olema. (Ma tõesti ei tea, kelle järele see järv on, kas Kudina või Elisvere järele, sest Ilmjärve ja Liiva kõrtsi juures Tartu tee ääres on see veike lombike.)
E 43172/3 < Laiuse, Jõgeva v., Kurista as. - H. Tiedemann (1902). Trükitud: M. J. Eisen, Tartumaa muinasjutud, lk. 4-5. Vrd. Vete sügavused, muist. 329.

B.
Kalevipoeg puhkanud kord Patjala küla kohal mäe peal (Palamuse khk.), kus veel praegu tema nõndanimetud säng on, õhtu poole päitsi, hommiku poole jalutsi.
Sorts olevat Kalevipoega taga ajanud ning tahtnud teda ära uinutada. Kalevipoeg teadnud, et sortsilane nii ruttu talle järele ei jaksa tulla, sellepärast heitnud magama. Külakarjane seal ligidal karjas näinud sortsi tulevat, ahjuluud reite vahel, kui ratsa. Karjane puhkunud Kalevipoja ligidale jookstes kõvasti pasunat. Sellepeale tõusnud Kalevipoeg istakile, hõerunud kätega uniseid silmi, siis näinud, et sorts juba talle ligi jõuab. Kähku maast püsti karates hakanud jooksma lõuna poole, nii et maa sisse sügavad jalaaseme augud järele jäänuvad. Kalevipoeg põgenenud ära, sorts jäänud tema järele maha. Kalevipoja jalaaseme augud on Patjala, Kassinurme ja Kaarepere-Aruküla väljadel, heinamaadel ja karjamaadel näha, augud on jalasarnatselt pikergused.
E 47853/4 (4) < Palamuse - H. Karro (1911).

C.
Kalevipoeg, kes Kassinurme mäe peal maganud, tahtnud Kuremaa järvest risti õhtu poolt hommiku poole tee läbi teha. Selleks kandnud ta hulga raudkiva kokku (mis praegu kui tee selgesti veel tunda on). Aga et kiva lähidalt saada ei ole olnud, jätnud teetegemise katki. Ta kannud siis liiva järve, et liivast teed läbi teha, ja ta tegigi tee valmis. Esiti on pool teed kividest, teine pool liivast, mis järvest läbi läheb. Kuival ajal on tee selgesti näha, kui järves vesi alaneb.
H II 74, 488 (6) < Palamuse - H. Karu < J. Pärtelpoeg (1905l. Vt. ka: Kalevipoja sild läbi Kuremaa järve, muist. 123.

D.
Kassinorme küla õhtu-põhjapoolses otsas on maa väga mägiline ja orgline, nii et rahvas seda kohta Kassinorme mägestik nimetab. Kesk orgude ja mägede seas seisab Kalevipoja säng. Kalevipoja sängi tegemisest räägib vanarahvas järgmisel viisil: Kalevipoeg käinud ilma puhkamata mitu pääva ümber, viimaks kippund tal väsimus pääle ning ta tahtnud magama heita. Aga maa olnud mägiline ning Kalevipoeg põle aset leidnud. Saal tulnud tal mõte ühte sängi teha. Kohe raiund ta suure kuuse maha, teinud sellest kühvli, mis külimitu mulda korraga visanud, ning hakand tööle. Aga töö põle tahtnud edeneta, sellepärast teinud uue kühvli, mis pool vakka korraga visanud, aga siiski põle töö edenenud ning Kalevipoeg teind kolmandama kühvli, mis vaka mulda korraga visanud. Aga päike kippund enne sängi valmissaamist looja minema. Sääl vaatanud Kalevipoeg paha meelega ümber ning näinud põhjatus orus ühe elaja, mis mäda sisse jäänud. Kalevipoeg tõmmand elaja välja, nülgind ära ning ajand naha kolme nuatäiega puhtaks. Nüüd teinud ta enesele nahkpõlle, hakkand sellega mulda kandma ning säng saanud enne pääva loojaminekut valmis. Säng on 34 sülda pikk, umbes 10 sülda lai (laius ei ole ühesugune), 6-7 sülda kõrgem kui ümberseisav maa. Sängi pääl ja sängi ümber kasvavad pähklipuud ja mõned kased. Selge ilmaga paistavad sängi paale Palamuse, Kursi, Laiuse, linnast [s. o. Tartust] Maarja ja Jaani kirikute tornid. Tallinnamaalt paistab Emumägi ning Simuna kiriku torn.
Weske 3, 65/6 < Palamuse - M. Ernits.

E.
Kalevipojasäng Kassinurmes (Patjalas)
Vilinas, Laiusel, Kivijärve külas teati rääkida, et Patjalas on Kalevipoja säng (Juhan Laur, 88 a.). Kaareperes, Luual, Prossal räägiti Kassinurme sängist, Kaarepere rahvas rääkis kas Patjala või Kassinurme sängist, Kalevipoja säng olevat Kassinurme ja Patjala piiril, sellepärast võib nimetada kas Patjala või Kassinurme Kalevipoja sängiks.
EKRK I 4, 116 (22) < Jõgeva raj., Laiuse < Palamuse - I. Sarv ja E. Veskisaar (1952).

F.
Kassinurme Kalevipoja sängi kõrval on ovaalne lohtke, mida rahvas kutsub Kalevipoja silmapesukausiks. Praegu on see keskelt pajusid ja ümberringi leppi täis kasvanud. Varem oli see palju lagedam ja kausis paistis hästi välja. «Kauss» pole kunagi isegi ära kuivanud. Loomad on käinud sealt ikka joomas.
EKRK I 11, 379 (11) < Jõgeva raj., Kalevi k/n., kolh. «Võit» (Palamuse khk., Kaarepere v., Kassinurme k.) - E. Laugaste < L. ja G. Soom (1956).

G.
Üks Kalevipoja sängidest omapärasemaid on Kassinurme Kalevipoja säng, sest seal leidub ka väike pesukauss. See on ümmargune väike lomp, ümbritsetud kalmudega. Huvitav on see, et mainitud lombist iialgi vesi ei kao, olgu suvi kui kuiv tahes; pealegi on lomp kõrgel mäe peal. Ka Kalevipoja hobuse jäljed on seal näha.
ERA II 240, 434 (25) < Äksi, Elistvere v., Ovanurme k. < Maarja-Magdaleena, Kudina v. - V. Kask < Linda Kask, 45 a. (1939). Vt. ka: Kalevipoja säng Vedul, muist. 206 B.
ALATSKIVI

190.
[Alatskivi Kalevipoja säng]

A.
Sängmägi
Kalevipoeg oli õhta Lohtsuu küla ligidalle metsa magama heit, et võitlemese väsimust välla puhata. Ta old Venemoalt omale hulk müüriliiva kasukahõlma sisse pand. Öössi magades joost hulk liiva kasukasiilu august valla, kust ta siilu oli ää võtt ja siilile katteks and. Ja homiku jäänd suur liivamägi Kalevipoja aseme ümmer, mis tänapäävani sängmääks hüütakse. Mõni ütleb, et Kalevipoeg on isi selle liiva oma kasukahõlma seest sinna maha puistand ja liiva piale maha magama heit, sest et moa piale on niiske old magama heita. Vanapaganatega on võideldes aeg ära kulund ja õhtaks ei ole änam jõund Tallinna välla tulla. Sellepärast puistand ta liiva kasukahõlma seest sinna maha ja heit liiva piale magama.
H II 39, 703/4 (680) < Koeru, Vaali v. - H. A. Schults (1892).

B.
Alatskivil Kalevi sängi ligidal on väike liivamäeke, mille sündimisest rahvas järgmist räägib. Kord kandnud Kalevipoeg liiva kuuehõlmaga, hõlm läinud lahti, liiv läinud maha, saanud väike liivamäeke.
E 50216 (5) < Kodavere — A. Hallik (1917).
Ka: E 42746 (4) < Torma, Võtikvere v., Tõikvere m. — J. Moisa (1902): Põllenurk läheb kandmise ajal lahti.

C.
Kalevipoja säng
Peatskivi küla lähidal Tartumaal asub suur ning kõrge mägi. Mäe harjal on suur inimese kehaase. Vanarahva jutu järele olevat Kalevipoeg selle enesele puhkepaigaks valmistanud, tuues Peipsi kaldalt kuuehõlmaga liiva, sest ta olevat sortsidega võideldes väsinud ning siis liivale magama heitnud. Nii hüütakski seda mäge Kalevipoja sängiks.
E 85936/7 < Kodavere, Kokora v., Torila k. — K. Kütt < Loviisa Tiit, 68 a. (1934). Vrd. muist. 17 B.

D.
Alatskivil päätsekivi veski man on Kalevipoja säng. lekk otsal oli Kalevipoja kivi. Piirisaarde ehitati talvel kivikirik. Kivi lõhuti siis ära. Nii suur kivi oli, et terve kirik sai.
ERA II 14, 521 (l) < Kodavere, Peipsiäärne v., Varnja k. — P. Ariste < Joosep Katsan, 69 a. (1929).
Vrd. muist. 6 D.

E.
Alatskivil on säng. Et Kalevipoeg on liiva veend, põllenurgad lähnd lahti, sest saand jälle üks mägi.
ERA II 14, 557 (16) < Kodavere — P. Ariste < August Saar, 47 a. (1929).

F.
Kalevipoja säng, mis asub Alatskivil, seda sängi kaitsevad kolm haldjat. Iga öö kell kaksteist on neid näha. Vanarahvas käivad sinna kivi juurde palumas ja ohverdamas ning haigusi parandamas.
ERA II 240, 719/20 (40) < Võnnu khk. ja v., Kastre as. < Kodavere, Kavastu v., Koosa k. — L. Pärtin < Karl Pärtin, 51 a. (1939).
Vt. Tervendav kivi, muist. 168—178.

G.
Kalevi säng
Alatskivil on Kalevi säng — pealt tasane mägi, teine kupits on teises otsas nagu sängi otslauad. Räägitakse, et Kalevipoeg on seal magand. Ja kui ta on Peipsist kuuehõlma sees liiva kannud ja sängi teind, siis on kolme kohta maha pudenend liiva. Need on Varsamägi, Lambamägi ja Tikumägi. Need on ümmargused kupitsad mäda heinamaas.
ERA II 54, 71 (56) < Tartu-Maarja, Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere — R. Viidebaum < Kaarel Jürjenson, sünd. 1868 (1932).

H.
Korra tulnud Kalevipoeg üle Peipsi Venemaalt. Olles pika tee käinud olevat, ta olnud väsinud. Ta tee läinud Alatskivilt läbi. Siin ta otsustanud puhata. Ta olevat oma mütsiga toonud liiva. Korraga ta olevat jala vastu kivi löönud ja lasknud teise käe lahti mütsi küljest ja osa liiva olevat läind maha, millest olevat tekkinud väike mägi. Seda mäge kutsutakse Liivamäeks.
ERA II 250, 224 (12) < Kodavere, Alatskivi v. - E. Räni < Ed. Räni, 45 a.(1939).

I.
Alatskivi Kalevipoja sängi juures on väike künkake. Selle tekkimisest ja nimesaamisest räägib rahvasuu järgmist: Kalevipoeg teinud päev otsa rasket tööd ja õhtul vajanud puhkepaika. Võtnud kotitäie liiva selga ja läinud otsima sündsat kohta, kuhu liiva maha lasta. Korraga läinud kotisuu lahti ja Kalevipoja peotäis liiva kukkunud maha. Kalevipoeg astunud veel sammu ja lasknud kotist liiva maha, öeldes: «Viimaks kaotan kõik ära,» ning heitnud puhkele. Praegugi võib näha Liivamäge, Kalevipoja mäge Kalevipoja sängi juures liivast.
ERA II 250, 295/6 (10) < Kodavere, Alatskivi v., Peatskivi k. — E Ratassepp < Kaarel Ratassepp, 55 a. (1939).

K.
Kalevipoja lood
Säng. See Kalevipoja säng on seal Alatskivi keriku juuren. Siinpool järve on kerik. Meilt on sinna kolmteistkümme virsta. Öeldi see Kalevipoeg suur olema. Peipsi järv old perseni, Kaiu järv kaalast suat, meri tõusnud jo niuete pääle. See sial keriku juuren on tämä säng. Päitsi ots on kõrgem, servad kahel pool nagu sohval. Päris sängi muudu, peaalune ja igat muudu. Kalevipoeg on sial magand, kui ta hulkus ümmer ja viskas vahel pitkali, ega ta alati jõudnud hulku.
ERA II 295, 343 (2) < Kodavere, Pala v., Assikvere k. — H. Vint < Leena Priks, 82 a. (1941).
Vrd. Vete sügavused, muist. 329.

L.
Peatskivi küla asunud ennemini Kalevipoja sängi ja Kooljamäe vahelisel alal, isegi mõned talud olnud Kalevipoja sängi küljel. Mõisnik võtnud talupoegadelt maad ära ja ajanud metsa. Praeguse Peatskivi küla kohal olnud mets.
ERA II 250, 173 (2) < Kodavere, Alatskivi v., Päiksi k. — E. Ude < Kaarel Tuustik, 63 a. (1939).

M.
Kadunud isa ikka rääkis, et Kalevipoeg tõi kuuega Peipsi äärest liiva sängi jaoks. Natuke pudenes liiva maha — see on see küngas peatsi pool otsas.
RKM II 48, 271 (l) < Kallaste raj., Alatskivi k/n. (Kodavere, Peatskivi k.) — O. Niinemägi < Aliide Metsoja, 63 a. (1955).

N.
Ennevanast olnud seal soo, kus nüüd Kalevipoja säng on. Rahvajutu järele olevat Kalevipoeg põllega liiva toonud, nüüd on ilus kuiv küngas.
RKM II 48, 190/1 (56) < Kallaste raj., Pala k/n. (Kodavere, Ranna v., Raatvere k.) — O. Jõgever < Villem Õunap, 84 a. (1955).

O.
Alatskivi kiriku juurest minna 6 kilumeetrit maanteed mööda edasi Kokora mõisa poole on umbes poole tee pääl Alatskivist 3 kilumeetri kaugusel tekkinud ilus sängisarnane küngas, mis on piklik ning teisest otsast kõrgem ja teisest madalam. Seda nimetatakse Kalevipoja sängiks, sest sääl olevat Kalevipoeg kunagi maganud. Sääl on praegu ilus koht, kasvavad ilusad lopsakad põõsad ja ilus roheline rohi ning all orus jookseb ilus kääruline madalate kallastega oja. Säält edasi minna, umbes poole või ühe kilumeetri tee, on jälle sõõrik mägi või küngas. See kannab Kalevipoja tooli nime.
ERA II 241, 97/8 (l) < Võnnu, Ahja v., Kosuva as. — E. Häelme < Aleksander Häelme, 40 a. (1939).

P.
Tikumägi on Kalevipoja peotäis. Ta toonud Peipsist mulda, teinud sängi, siis kukkunud hõlmast tükk maha.
RKM II 83, 518 (48) < Tartu raj., Alatskivi k/n, (Kodavere. Peatskivi k.) — J. Põldmäe < Kaarel Madi, 91 a. (1958).

R.
Kalevipoja sängi ja lambasilla vahelisel soisel heinamaal on väike kuppel. Tema tekkimislugu on järgmine: korra olnud Kalevipoeg koledasti väsinud. Et ta aga ei olevat leidnud sobivat puhkepaika, hakkanud ta seda ise liivast tegema. Kalevipoeg vedanud põllega liiva. Korra libisenud põllenurk käest ja osa liiva läinud maha. Nii tekkis Munamägi.
ERA II 250, 175 (2) < Kodavere, Alatskivi v. — E. Ude < Kaarel Tuustik, 63 a. (1939).
SAADJÄRVE (ÄKSI)

191.
[Saadjärve Kalevipoja säng]

A.
Saadjärvest umbes poolteist versta hommiku pool Saadri mõisa maa pääl, selle tii veeres, mis Saadjärve mõisast Elistvere mõisa lähäb, on üks Kalevipoja säng. Mõni kutsub teda ka Linnamägi. Tema üks ots on lõuna, teine põhja poole. Õhtu ja hommiku poolt piirab teda soo, põhja ja lõuna poolt maisamaad. Tema kõrgus on ligidal olevast Soitsjärvest umbes sada jalga, laius kupu otsas on nelikümmend sammu, pikkus kuuskümmend sammu. Põhjapoolne ots on lõunapoolsest kitsam ja umbes viis jalga kõrgem. Vanarahva jutu järele olevat Kalevipoeg tema ehitanud, rüpega liiva kokku kandes, ja kui arvanud paraja kõrgusele ja pikkusele olema, siis heitnud otsa magama. (See jutt, et ta otsas maganud, on vististe sellest sündinud, et see Kalevipoja säng päält inimese aseme sarnane on: päitsest kõrgem ja jalutsist madalam.) Tema hommikupoolse külje pääl, kost ta kõige järsum on, kasvab sarapuupõõsakeisi. Lõune ja põhja poolt külled on lagedad ja õhtu pool, kos mää jalal madalam mägi on, kasvab sarapuu- ja lepavõsukeisi. Mää kupp on muidu lage, kuid põhjapoolse (päitse otsas) otsa pääl kasvab üksainus jändrik pärnakene, mis pisut tublist mehest pikem ja käävarrest natuke tugevam. Tema üksi vaatab säält ülevelt ümberringi laia soode, järvede ja kaugemal luhtavate mõisäte lopsakast kasvavate nurmede pääle. Kaks kerikut paistab senna täieste ära, nimelt Maarja-Magdaleena ja abikerik Vara, Äksi keriku torni ots ka mää tagast. Rahvasuu tiab veel pajata, et selle Kalevipoja sängi otsas üks põhjatu uhke rüütel vanal hallil ajal olevat elanud, kelle kanad ja kuked praeguses Kukelinnas kasvatatud ja toidetud. Kui rüütlil neid tarvis olnud, lähnud ori ja toonud. Sest ajast kandvat Kukelinn oma praegust nime.
H II 28, 79/80 (4) < Äksi, Elistvere v., Raigastvere k. — A. Mauer (1889).

B.
Saadjärve Linnamägi ehk Kalevipoja säng või Kalevipoja haud
Elistvere mõisast Saadjärve mõisa viiva maantee ääres Saadjärve salust ida pool tõmbab üks iseäraline kõrge küngas möödasõitja tähelepanu enese peale. Rahvas kutsub teda Linnamäeks, Kalevipoja sängiks ja ka Kalevipoja hauaks. Mäe tekkimise kohta jutustatakse järgmist: Kalevipoeg olla siin Elistvere ja Saadjärve mõisate ümber soode ja järvede vahel sortsilastega sõda pidanud, sest järvedesse olnud hea Kalevipojal sortsilasi uputada ja niisama ka mäda soode sisse neid pilduda, kust nad enam välja pole pääsenud. Korra niisugusel sõjakäigul tahtnud Kalevipoeg ühest mädast soost, Lavasoost teed läbi teha ja hakkanud Saadjärve mäest põllega liiva kandma. Soo äärde saades on aga põllepaelad katkenud ja liiv sinnapaika maha kukkunud. Kalevipoeg olla vihastanud, teetegemise mõttest loobunud, kuna sellest esimesest põlletäiest see mägi sai. Mäe kõrgus ulatab 10 süllani — laius niisama palju ja pikkus umbes 20 süllani. Mäel on sarnadust sadulaga, kahelt poolt otsad on kõrgemad, kuna keskpaik märksa madalam on. Ida poolt küljest on mägi nii järsk, et ainult osaval ronijal on võimalik üles pääseda. Tõepoolest on meil siin muidugi mõne eestlaste maalinnaga tegemist, sest ta seisab Lavasoo idapoolsel serval, ja siin on veel mitmed teised mädad sood ja järved, nii kui Soits-, Saad-, Elistvere, Kaiavere ja Raigastvere järved. Sarnane rohkete soode, selle mäe ja järvede seisukord laseb oletada, et siinkohal vanal ajal eestlased sakslaste vastu on võidelnud ja sellest maalinnast, mille aset see mägi näitab, endid ja oma varandust on kaitsnud.
E 51089/91 < Maarja-Magdaleena, Elistvere v. — R. Nõmm (1920).
Vt. ka: E 42747 (2) < Torma, Võtikvere v., Tõikvere m. — J. Moisa (1902).
Dr. Fählmann'i kirjatööd, lk. 72.