36. KIVID LINNADE JA KIRIKUTE PIHTA

[Kivi Tallinna pihta]
Kalev on visand suure kivi Ülemiste järve. Tahtnud linna peale visata.
ERA II 20, 362 (13) < Jüri, Rae v., Vaida k. - R. Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929).
Vrd. Kivi Tallinna linna pihta, muist. 31, 37, 72.

37.
[Olevi ja Kalevi kivid linnade pihta] .

A.
Pärnu jões Taali vallamaja kohal asub suur kivimürakas, millest kõneldakse järgmist: kaugel muinasajal ehitanud Olev ja Kalev Eestimaale linnu: Kalev ehitanud Riiat ja Olev Tallinnat. Kui Olev ehitanud Tallinna Oleviste kiriku ühes selle pika torniga, saanud Kalev kadedaks ja tahtnud kaaslase tööd hävitada. Ta võtnud suure kivi ja visanud Riiast Tallinna suunas. Kivi aga ei tabanud märki ja kukkus Ülemiste järve, kus ta praegugi Linda kivi nime all asetseb.
Olev, nähes kaaslase kurja kavatsust, visanud samuti kiviga vastu. Et ta jõud aga Kalevi omast hulga nõrgem oli, siis lendas kivi ka ainult poole Tallinna ja Riia vahelisest maast ja langes Taali vallamaja juures Pärnu jõkke, kus ta seisab tänini.
ERA II 235, 173/4 (9) < Tori khk. ja v., Tõia k. - A. Varendi < Juhan Varendi, 46 a. (1939).
Ka: J. Jung, Muinasaja teadus II, lk. 68 (3); III, lk. 53 (28).
ERA II 36, 465 (56) < Pilistvere, Imavere v., Taadikvere k. - R. Viidebaum < Kaarel Naarits, 80 a. ja Ann Naarits, 70 a. (1931).
Vt. ka: Kalevipoja Võnnu kivi, muist. 2, 25 D; Kivid kirikute pihta, muist. 38-45:
Oleviste kirik, muist. 322; Kivi Ülemiste järves, muist. 72.

B.
(Kalev kaevanud endale varandusekeldrit. Visanud august mitmed suured kivid välja. Vanapagan ärganud, tulnud Kaleviga riidlema. Hakatud võidu kive viskama. Vanapagana lingukivi lennanud 7 versta, kukkunud Raudalu nõmmele. Kalevi lingupael katkenud, kivi kukkunud Tartu maantee äärde. Sellel nutnud Linda järve.)
E 42732/5 < Harju-Jaani, Perila v. - G. Hernesaks (1902). Vt. ka: TRÜ geoloogia kateeder. - SRA-III-4-38.

38.
[Kivi Ridala kiriku pihta]

A.
Kord tulnud Kalevipoeg Saaremaalt ja läinud Haeska randa. Kuidagi saanud Kalevipoeg pahaseks, võtnud säält suure kivi, mis olnud eestlaste ohvrikivi, ja visanud selle vuhisedes minema. Kivi tabanud Ridala kiriku torni ja viinud selle puruks. Seepärast ehitati nüüd maast alates uus torn.
Kivi oli olnud alles 1938. a. kevadel, suvel aga ehitatud kusagil seal lähedal karjalauta, siis lõhutud see kivi ära ja tehtud lauda müüriks.
ERA II 228, 183/4 (10) < Martna khk. ja v., Suure-Rõude k. - E. Kaljuste < Kustas Viispuu, 65 a. (1939).

B.
Kalevipoeg tulnd Saaremaalt, teda kutsutud abiks. Ta tulnud Puisesse. Rahvas hädaldand, et kirikud kurnavad, Ridala kirikule maksu palju, Martnas ka. Võtnd kivi ja visand.
See kivi, mis Ridalasse viskas, see läks kirikust üle Lubjamäele. Martna kiriku jaoks hakand viskama, Martnas kukk laulnd parajasti. Ta visand kukele selle kivi. Kivi on Endu talu väravas, Ähmja külas.
ERA II 55, 493 (15) < Ridala, Võnnu v., Kabrametsa k. - R. Põldmäe < Friedrich Selg, 59 a. (1932). Vt. ka muist. 39.

C.
Jumal ehitas kord Ridali kirikut. Kalevipoeg ei sallinud seda ja tahtis Puise ninalt kiviga kirikut puruks visata, kuid ei trehvanud märki.
ERA II 9, 210 (31) < Ridala, Sinalepa v., Jöödri k. - M. Meiusi < Kustav Jääks, 45 a. (1928).

D.
Muiste ehitanud jumal Ridala kirikut. Kalevipoeg olnud Puise mäel, näinud, vihastund, võtnud kivi, et kirikut puruks visata. Aga ei trehvanud märki. Kivi tükk maad eemal.
E VII 30 (81) - M. J. Eisen.

E.
Siin Velkkülas Jaani lauda taga oli suur kivi, peremees laskis selle ää lõhkuda ja tegi ühest kivist uued karilaudad.
Selle kivi kohta räägiti, et Kalevipoeg visand ta Kullamaa kiriku alt, tahnd Ridala kirikut kummuli visata, aga läks kõrvale.
ERA II 159, 794 (40) < Ridala, Sinalepa v., Kolila k. - E. Ennist < Juhan Vinglas, sünd. 1862. a. (1937).

39.
Lingukivi
Haeska külas Tõnise-Hansu talu põllus on saunasuurune kivi, mille üle räägib vanajutt, et see olevat Kalevipoja lingukivi.
Ennem on Martna kirik ilma tornita olnud, viimaks hakatud torni peale tegema, see ei ole aga kangelasele meeldinud. [Ta] tahtnud Saaremaalt linguga torni maha visata, aga õnnetust - lingu pael läinud puruks ja kivi kukkunud Haeska külase maha, kus ta praegugi seisab.
E 71490 (4) < Martna - A. Iisberg (1931). Vt. ka muist, 38 B.

40.
[Kalevipoeg viskab Haapsalu lossikiriku pihta]

A.
Kalewipoeg's Stein
Als die Kirche des Schlosses zu Hapsal vollendet war, ergrimmte der Teufel oder der Riese Kalewipoeg über das Glockengeläute und beschloss, sie mit einem Wurfe zu zertrümmern. Auf dem Wetterberge bei Widdra, nicht weit von Nyby, fand er einen ungeheuren Felsblock, erhob ihn und schleuderte ihn gegen das Hapsalsche Schloss. Doch mochte er ihm zu schwer gewesen sein; denn er entglitt seiner Hand und fiel etwa auf dem halben Wege auf die kleine Insel Wönno-Saar nieder, zerbrach aber in zwei Stücke, von denen das grösste noch jetzt unter dem Namen Suurkiwwi oder grosser Stein die Verwunderung der Vorbeifahrenden erregt. Vor Zeiten war er weich, daher man in ihm noch die Fusstapfen urweltlicher Schafe und Ziegen sieht.
C. Russwurm, Sagen aus Hapsal, der Wiek, Ösel und Runö, lk. 10. Vt. ka: ERA II 223, 516/7 (34) < Tallinn < Lääne-Nigula, Oru v., Vedra k - V. Ükskask < V. Erisalu (1939).
[TÕLGE.]
Kalevipoja kivi
Kui Haapsalu lossikirik oli valmis, vihastus kurat või hiid Kalevipoeg kellahelina peale ja otsustas selle kiviviskega purustada. Pataka mäel Vidra juures, mitte kaugel Nybyst, leidis ta hiiglasuure kaljurahnu, tõstis selle üles ja paiskas Haapsalu lossi pihta. Ometi oli kivi talle vist raske, sest see libises käest ja langes umbes poolele teele väikesele Võnnu saarele, purunes aga kaheks tükiks, millest suurem veel praegu Suurkivi nime all möödasõitjais hämmastust esile kutsub. Kauges minevikus oli ta pehme, sest et temas on veel näha ürgmaailma lammaste ja kitsede jalajälgi.

B.
Haapsalu loss ja Kilsi kabel
Kalevipoeg juhtunud korra Lääne-Nigula kihelkonda. Vaatab sealt, näeb: Haapsalusse loss ehitatud, lossi kõrvale kirik. Tema aga ei tea ehitusest midagi. Vihastub, et ilma tema loata ehitatud. Otsustab ehitajaid karistada, ehitust purustada. Kahmab Pataka mäelt kivimüraka kätte, sihib Haapsalu torni pihta. Ennä, visates libiseb jalg libedal maal. Kivil puudub sellepärast paras hoog. Kivi ei jaksa märki lennata, vaid peab paremaks Võnnu saarele heita puhkama. Seal kivi veel praegu puhkamas, tubli mürakas, kolm sülda kõrge, viis sülda pikk, paar sülda lai; otsast tükk lõhkenud, kõrval maas.
Kalevipoeg vaatab: Haapsalu tornid ei kumarda ta ette maani. Sammub vaatama, mis kivist saanud. Sammub niisugusel jõul, et müdiseb maa, laenetab lahe. Sammu asemed praegu alles kividel näha: üks Vauksimäel, teine Tuulasmäel, kolmas Vastelõugumäel, neljas Laheva külas. Iga sammu vahet umbes verst maad.
Kivimüraka leiab Kalevipoeg Võnnu saarelt. Et kivil tükk küljest lõhkenud ja lõhkenud äär terav, kardab Kalevipoeg, et kivi visates käe vigastaks. Ei hakka sellepärast enam teist korda viskama, seda enam, et teist parajat kivi pole saadaval. Sammub Võnnu saarelt tagasi, jätab Haapsalu lossi ja kiriku seisma.
Rahvas Kalevipoja jälgi pühadeks pidama. Viib kividele, kuhu vägimees jäljed sisse vajutanud, mõnesuguseid ohvrid, arstib seal mõnda haigust.
Teise korra kuuleb Kalevipoeg - Kilsi männikust kostab imelik kellaheli. Ei pane esiti kellaheli tähele. Aga heli kordub iga päev. Igal hommikul, lõunal ja õhtul, ikka imelik heli. Vägimees pärib teistelt järele, mis kellaheli see on. Teised teavad jutustada: Kilsi männikusse kabel ehitatud, kabelis helistab preester iga päev kella, kutsub kogudust teenistusele. Kalevipoeg pahandab, et kellaheli tema rahu rikub. Võtab nõuks kabelit hävitada. Sammub Kilsi poole. Versta kolm kabelist eemal näeb kivimüraka. Sasib sedamaid kivist kinni, heidab kivi kabeli pihta.
Kivimürakas lendab kabeli pihta. Matab kabeli enese alla, matab kella helistava preestri niisama. Langeb nii kange hooga vasta maad, et sügava lohu maa sisse vajutab. Vihmavesi voolab lohku, täidab lohu. Tekib Kilsi järv.
Kilsi järves praegu alles Kalevipoja heidetud kivi näha, paistab paar jalga veest välja. Kivi peal Kalevipoja sõrmede kole suured asemed.
Kivi all kabelis elada preester edasi. Uue aasta ööl ja jaaniõhtul kuuldakse sagedasti järve põhjast ta kella helistamist ja mõnekorra isegi laulmist. Laulab nii kurvalt, nii haledalt, et kuuljal süda kipub sulama.
M. J. Eisen, Eesti kohalikud muistejutud, I-III, lk. 89-90 (53).

C.
Üks suur kibi on Võnnu saares, kolm sülda ja kaks jalga on kõrge. Kalevipoeg on selle vesand, pidand lossikeriku torni veskama, kukkund senna maha, jo ta jõud otsa sai. Tükk on veel küljest maas. Ta on enne nii tugev olnd.
ERA II 55, 448 (114) < Ridala, Võnnu v., Usse k. - R. Põldmäe < Peeter Ansi, 91 a. (1932).

D.
Teinepool Kiltsi mõisa Sauetangi juures metsas on kibi , mis Kalevipoeg hakand viskama. Tauksi saarest pidand viskama Haapsalu lossi torni ümber. Väike sõrm libastas, [kivi]; kukkus enne maha. («Kalevipoja»-teost jutustaja ei ole lugend.)
ERA II 55, 367 (38) < Ridala, Asuküla v., Mägeri k. - R. Põldmäe < Mihkel Tomson, 61 a. (1932).

E.
Võnnu saares on üks suur kibi . Kalevipoeg vesand selle, tahtnd Haapsalu lossi torni peale vesata. Pisike sõrm nikastand, [kivi] kukkund maha. Tükk on otsast ää kukkund. See kibi on nurjatu suur, suurem kui vihtlemise-saun.
ERA II 55, 526 (4) < Ridala, Võnnu v., Rummu k. - R. Põldmäe < Jaan Likk, 74 a. (1932).
F. Kalevipoeg oli tahtnd Haapsalu lossi torni maha visata.
ERA II 55, 559 (5) < Ridala, Võnnu v., Saanika k. - R. Põldmäe < Priidu Reinborn, 76 a. (1932).

G.
Kalevipoeg tuli oma ringkäigult Saaremaalt. Ta tuli lõuna poolt ja jõudis Puisa ninale (Ridala kihelkonnas Sinalepa vallas Puisa külas). Kui ta sealt nägi Haapsalu torne paistvat, siis võttis Kalevipoeg maast kivi ja sihtis Haapsalu pihta. Kivi aga läks mööda ja kukkus maha Võnnu saarde.
Kalevipoja kiviks nimetatakse seda praegugi. Kukkus kivi maha nii suure hooga, et läks katki kaheks osaks, teine osa kukkus umbes 10 meetrit kaugemale.
ERA II 229, 114/5 (41) < Haapsalu < Ridala khk. ja v., Emuvere k. - E. Jürine < Aliine Suurküla, 40 a. (1939). Vrd. muist. 38 B, C, D; 142.

H.
Kalevipoisi jäljed
Kalevipoisil olla vastameelt olnud, et Haapsalusse loss saanud ehitud. Seda lossi tahtnud ta siis ära purusta. Selleks võtnud ta suure kivi ja sihtinud Vedrast, Pataka mäelt otse lossi torni pihta (ligi 15 versta Haapsalust üle mere eemal). Viskades libisenud teine jalg loomasita sees ja sellepärast ei läinud kivi mitte eesmärgile, vaid kukkunud poole vahe peale maha, nimelt Võnnu saare. Võnnu saare kivi on tõest suur kivimürakas ja sunnib möödakäijat seisatama ja Kalevipoja jõudu imestama, sest kivi on 3 sülda kõrge, ligi 5 sülda pitk ja paar sülda lai, otsast on veel üks jägu maha kukkunud ja seisab all maas.Kui Kalevipoiss kivi pärast vaatamas käinud, siis tulnud ta südametäiega sammudes. Need sammud on veel praegu selgeste kivide peal näha: üks Vauksi määl, teine Tuulasmä[el], kolmas Vastelõugu mäel ja neljas Laheva külas. Need jäljed on kõik otsereas ja kõikide vahet on ühepalju, ligi verst maad. Nii on siis Kalevipoja samm verstapitkune olnud. Nimetatud Kalevipoisi jälgedega kivi juures käisivad vanast rahvas ohverdamas ja sügelisi ja maahaldjaid kautamas.
E 26622/3 (3) < Lääne-Nigula, Oru v. - J. Prooses (1896).
Trükitud: M. J. Eisen, Teised Kodused jutud, lk. 7.
Vrd. Jälgedega kivid, muist. 154.

I.
Vana seaduse mehed visand kibi linguga kiba. Meres peab olema üks suur kibi , üks tugev mees hakand Haapsalu linna peale viskama. Lingu haru läind katki, kibi kukkund meresse. Kollart või kes see oli. Ta oli Vedramäelt visand. Või oli ta Kalevipoeg [küsimusele vastates]. Salajõe juures on see kibi .
ERA II 62, 106 (35) < Lääne-Nigula, Oru v.. Rootsi k. - R. Põldmäe < Aadu Maalder, 85 a. (1933).

K.
Kalevipoja lingukivi
Ühe veikese saarekese pääl Haapsalu linnast versta viis eemal seisab ilmatu suur kivi. Sellest kivist teab rahvasuu järgmiselt rääkida: korra tulnud Kalevipojale linguviskamise himu. Ta võtnud Haapsalu lossi eesmärgiks ning tahtnud Tallinna Toompäält talle pihta trehvata. Kalevipojale juhtunud aga äpardus. Ling pääsenud enneaegu käest lahti ning kivi lennanud Haapsalu poole. Lingu enneaegse lahtipääsemise tõttu pole kivi aga õiget sõidusihti saanud, veerenud Haapsalu lossist kõrvale ning kukkunud tast versta viis eemale.
Lennul juhtunud kivil veel see äpardus, et lõhki läinud, vähem tükk libisenud Vidra küla lähedale, kus külamehed ta hiljuti ära lõhkunud. Suurem tükk on tänapäevani tähendatud saarekese pääl, kõrguti kõige kõrgema nukini ligi kolm sülda. Pikne on tast veel ühe pisema tüki ära löönud, mis säälsamas maas seisab.
Praegune rahvas hüüab kivi Võnnu saare kiviks. See nimi tuleb sellest, et saareke, kus tähendatud kivi pääl seisab, praeguse Võnnu mõisa päralt on.
E 25730/1 < Risti - J. Niinas (1896).

41.
[Kalevipoeg viskab Lääne-Nigula kiriku torni pihta]
Kalevipoeg on tahtnd Nigula kiriku torni pihta visata. Seal on Allimägi Kirima küla taga, ta olnd seal mäel, visand torni pihta. Kivi kukkund enne maha, üks raba-äär, sinna kukkund.
ERA II 55, 512 (3) < Ridala, Võnnu v. ja k. - R. Põldmäe < Ants Uhna, 66 a. (1932).

42.
Kalevipoja kivi [Raplas]

A.
Raplas Kõpsoni maa peal asub suur kivi. Kalevipoeg olnud Peipsi järve juures ja võtnud suure kivi ning tahtnud sellega visata Rapla kiriku torni pihta. Kuid kivi olnud suur ja raske ning kukkunud enne maha. Ja nüüd seisab kivi seal.
ERA II 225, 61 (12) < Rapla - A. Muusikas < Tõnis Hamburg, 55 a. (1939).
Vrd. Kivi hobust murdva hundi pihta Raplas, muist. 11 A-I.

B.
Vanal Rapla kirikul polnud torni peal, vaid see oli kiriku väravas, miks nii, sest räägib vanarahvas: vanal kirikul oli küll olnud torn, kuid kui Kalevipoeg ehitanud Lindanisa kantsi, tulnud sarvik ja hakanud ta tööd segama. Sest vihastanud ehitaja, haaranud kivi ja visanud tülitajat, see olevat aga kõrvale põiganud, kivi vihisenud mööda ja tabanud Rapla kiriku torni, lüües selle ümber. Kogudus ettevaatusest ehitanud siis uue torni väravasse. Kalevipoja kivi on aga veelgi näha kilomeeter eemal, talu väljal.
ERA II 225, 267 (6) < Rapla khk. ja v. - E. Andok < B. Masing, 15 a. (1939).

43.
[Kivi Võnnu kiriku pihta]
Tarto kreisis Ahja vallas Kärsa jõe veeren on Imste ja Ihaste küla vahel üks mäesälg, päält hobuse seljaroo vormiline. Rahvas on selleperast ka selle mäe servale nime andnud Hoburoods.
Pahemal pool jõe kallast olevat olnud kirik, mille ase [originaalis: asend] veel tunda.
Kalev kõndinud Hoburoodsu pääl ja tahtnud lingukiviga üle jõe kiriku juure visata, kivi libestanud lingupaela pääl parema jõepoolse serva poole jõkke.
Kivi olla suve ajal vee seest vähe päält näha, ja vee sees olla ta ülimääratu suur. Seda kivi võivat praegu igaüks näha. - Kivi otsa käinud sagede veenäkk pääd sugema õhta hilja. Silmad olevat tal ikka nutused olnuvad igakordsel Tarto kreisi Võnnu olemisel.
H III 16, 494/5 (2) < Samaara < Võnnu - J. Pint (1888). Vrd. Kalevipoja koorma ase, muist. 304.

44.
[Kivi Palamuse kiriku pihta]
(Kalevipoeg tahab kiviga Palamuse kirikut puruks visata.)
E 42004/6 < Tallinn < Palamuse - Martin Kitznik (1901). Vt. Luua Kalevipoja säng, muist. 188.

45. [Kivi Põlva kiriku torni pihta]

A.
Kalevipoeg
Endine Kalevipoeg olle tahtnu Palamuse mõisa mant, mis asetseb Peipsi veeren, tahtnu üte suurõ kiviga Põlva kiriku torni maha lüvvä, aga lingunüür läts katski ja kivi es saa nii pal'lo huugu ning sattõ Mammastõ mäe otsa maha. See kivi om viil praegugi sääl ja timä pääl omma ketijäle selgesti nätä.
ERA II 245, 391 (9) < Põlva, Koiola v., Adiste k. - H. Lutsar < Mihkel Kaha (1939).
Lingunööri jäljega kividest vt. ka 15 C, D.

B.
Kalevipoja kivi
(Muinasjutt.)
Vanal hallil ajal elanud Eestis suur mees nimega Kalevipoeg. Ta olnud väga vihane babüloonlaste üle, kes suurt Babüloni torni ehitanud. Tookord ollagi Kalevipoeg suure kivi maast rapsanud, ketist lingu otsa pannud ja ümber pää kümme korda keerutanud. Parajasti, kui ta kivi Babüloni torni sihis tahtnud visata, katkenud kett ja kivi kukkunud Põlva ligidale Ootsi talu maa pääle maha. Pääle selle tulnud sortsilastega sõda. Sortsilaste poolt tagaaetavad eestlased olla sõja ajal oma kulla sinna kivi alla matnud. Korra läinud keegi mees kivi alt kulda kaevama. Küll kaevanud ja kaevanud, nii et suured augud maasse tekkinud. Kulda ta ei leidnud, sest kivi läinud kui müür maa sisse. Ka praegugi on veel näha, et kivil on ketijäljed ja kivi ümbrus on aukliseks kaevatud. Seda tõendab üks vanamees sellest külast, kelle vanaisa olnud ka kaevamisel, et kulda saada.
Märkus: Kivi asub Põlva kihelkonnas Koiola vallas Mammaste külas. Minu kodukohast Pihoveskilt on ainult mõnisada sammu.
RKM I l, 29 < Põlva - L. Lina (Tartu Tehnikagümnaasium 1930/31. õ.-a.).

46.
[Kilsi järve tekkimine]

A.
Kalevipoeg viskab Kilsi kabelit kiviga. Kivi matab kabeli ja preestri, tekitab lohu. Lohku tekib Kilsi järv, kus kivi praegu. Vahel [on] kellaheli kuulda.
E 54843 - M. J. Eisen. Vrd. muist. 40 B.

B.
(Kalevipoja rahu segab Kilsi männikusse ehitatud kabelist kostev kellahelin. Visatud kivi matab kabeli koos preestriga enda alla. Maasse tekib lohk, kuhu koguneb vesi. Sel kombel tekib Kilsi järv.)
M. J. Eisen, Eesti kohalikud muistejutud, I-III, lk. 89-90 (53). Vt. Haapsalu loss ja Kilsi kabel, muist. 40 B.