LEIGER
Selsamal ajal, kui Suur Tõll Saaremaal tähtsaid töösid tegi, elas Hiiumaal Tõlli vennapoeg Leiger. Seegi oli niisamasugune tugev mees nagu Suur Tõll, ehk küll viimane jõu poolest temast, üle käis.
Leiger ja Suur Tõll armastasivad mõlemad vihtlemist. Suur Tõll käskinud Leigri sauna ehitada, tal enesel polla ehituseks aega. Leiger hakanudki tööle. Vedanud kümne sülla pikkused palgid metsast välja. Neist ehitanud siis vihtlemisesauna. Ahi saanud nii suur nagu saunamehe saun. Kerisekivideks üksi vedanud Leiger seitse sülda ümmargusi kiva kokku.
Kui saun valmis saanud, tulnud Suur Tõll Hiiumaale sagedasti vihtlema [Tõll 154]. Leiger kütnud ahju tublisti sojaks, võtnud siis kummagi õla peale vaadi vett ja viinud leile viskamiseks sauna.
Peale selle tapnud Leiger iga korra, kui Suur Tõll sauna tulnud, kaks härga ja keetnud need ära. Saunast ära tulles kutsunud Leiger Suure Tõlli ikka enese juure sööma. Kumbki söönud terve härja ja teo leiva ära. Olnud kõht täis, siis läinud Suur Tõll Saaremaale magama, Leiger aga heitnud tihti sauna leiba luusse laskema.
Suur Tõll tahtnud, et Leiger igas asjas pidanud tema sõna kuulma. Leiger arvanud ennast aga niisamasuguseks jõumeheks nagu Suur Tõll ega hoolinud Suure Tõllu tahtmisest ühtigi. Sest vihastanud Suur Tõll hirmsasti. Jätnud kohe Leigri juures Hiiumaal saunaskäimise järele ja hakanud enesele ise sauna ehitama [Tõll 44]. Leiger naernud Suure Tõllu viha üle. Ei pruukinud enam nii palju härgi külalise jaoks tappa. Sai kõik liha enesele.
Leiger olnud päris pagan, niisama ta pere. Muid inimesi pole Hiiumaal esiotsa veel elanud. Pärastpoole tulnud ristiinimesigi Hiiumaale elama. Need pole jõu poolest paremad ühtigi olnud kui praegused inimesed.
Ristiinimesed hakanud Leigrit paluma, et see neile kiriku ehitaks. Lubanud talle kiriku ehitamise eest hea palga maksta.
Leiger hakanudki Keinasse kirikut ehitama [9—11]. Tugeva mehe käes läinud töö ruttu edasi. Nädali ajaga teinud kiriku müürid valmis. Ei olla kuigi kaua aega mööda läinud, kui kirik juba päris valmis saanud.
Suur Tõll juhtunud Saaremaalt nägema, et Leiger ilma tema luata jälle midagi ette võtnud. Tahtnud esiti Hiiumaale Keinasse minna uut kirikut ära purustama, mõtelnud aga varsti: mis ma ennast ilmaaegu tühja pärast nii vaevan ja Hiiumaale lähan. Kirikust võib hõlpsamaltki lahti saada!
Suur Tõll otsinud mehise kivi, läinud kiviga kõrgema koha peale ja visanud sealt Keina kiriku pihta [Tõll 6]. Õnneks ei olla kivi ometi Keinasse jõudnud, vaid langenud enne juba merde. Seal seista ta praegu alles. 'Tõll katsunud veel teise korra, aga teine kivi läinud niisama vähä pihta.
Tõll vihastanud ja läinud oma teed. Leigri ehitatud Keina kirik jäänud sedaviisi seisma.
Mõne aja pärast tulnud teisest küljest teisi ristiinimesi Hiiumaale ja asunud Suuremõisa ümberkaudu elama. Need pidanud teed Keina kirikusse pikaks. Hakanud enestele Suurdemõisa uut kirikut ehitama. Ei leitud aga õiget aset. Üks tahtnud ühte, teine teise kohta; viimaks annud üks head nõu: pandagu härjad vankri ette, ehituseained vankri peale ja lastagu härjad omapead minna. Kuhu nad seisma jäävad, sinna ehitatagu kirik.
Nii tehtud. Härjad läinud hiielepa juurde ja jäänud sinna seisma.. Kiriku ehitajad tapnud härjad ja söönud rõõmupidu pidades seal ära. Rõõmupidu pidades pannud nad ühtlasi härgade sinna toodud ainetest kirikule aluse.
Kiriku ehitus läinud nüüd jõudsasti edasi. Uut kirikut hakatud selle hiielepa pärast, kelle juurde härjad seisma jäänud, Pühalepa kirikuks hüüdma.
Leiger aga ei teadnud midagi Pühalepa kiriku ehitamisest, ehk ta ennast küll Hiiumaa peremeheks pidanud. Leiger elanud selle aja Kõpus ja vaadanud seal, kas mõni laev hukka ei lähe. Korra läinud seal üks laev kivi otsa kinni. Leiger läinud, tõmmanud laeva kivi otsast lahti ja vedanud kõige täiega äärde kuivale. Saanud sedaviisi kõik kalli laeva kauba enesele. Tahtnud enesele Kõpus tublit laeva ehitada, et sellega merele minna ja vaenlaste laevu ära võtta, aga ei osanud head laeva teha. Töö jäänud katki.
Pahameelega läinud Leiger oma maad jälle vaatama. Kärdlast mere äärt mööda Hellamaa poole minnes näinud Leiger korraga Pühalepa kirikut. Selle torn paistnud üle metsa.
Leiger vihastanud koledasti, et ilma tema luata kirik ehitatud. Võtnud tubli kivi ja visanud sealtsamast mere äärest, kus ta esimest kord kirikut näinud, kiviga kiriku pihta. Aga kivi pole pihta läinud. Niisamasugune lugu juhtunud teisele kivile. Need kivid olla praegu alles Pühalepa kiriku ligidal näha [Tõll 8].
Ei tea, mis Leiger viimaks Pühalepa kirikuga ära oleks teinud, kui mitte vihkamist nähes kiriku ehitajad Leigrit poleks paluma tulnud. Nad pole teadnud, et sel kohal peremees olla, sellepärast ehitanud nad kiriku. omapead. Lubanud Leigrile tasu anda, et nad kiriku tema maa peale ehitanud. Leiger leppinud viimaks kiriku ehitajatega ära ja jätnud kiriku seisma. Ei pidanud enam iialgi paha nõu kiriku vasta.
Korra tulnud talvel kari hunta Hiiumaale. Üks kuriloom murdnud Leigri lehma ära. Karjapoiss joosnud koju Leigrile lugu kaebama. Leiger võtnud metsast tubli noore kuuse piusse ja läinud hunta taga ajama [18]. Küll joosnud hundid Leigri eest, aga juba paari tunniga peasnud Leiger neile kõigile järele ja löönud viimse kui hundi oma kuusega maha. Nahad nülginud neil seljast ära ja teinud enesele tubli kasuka. Mõned ütlevad, hunta olla terve tosin olnud. Kaua aega pärast seda olnud hundisugu Hiiust hoopis kadunud.
M. J. Eisen, Endised jõumehed, lk. 26—29.
l. KIVID
VÕITLUS VANAPAGANAGA
l. [Kiviviskamine Leigri ja Vanapagana vahel]
A. Vanapagan Leigert tapmas
Ennemuiste keinud Saare Tõllus sagedaste Hiiu vägimehe Leigri juures külaliseks. Vanapagan pole aga seda sugugi sallinud, et kaks vägimeest kokku lepivad.
Ükskord, kui Tõllus jälle Leigrile tulnud, läinud Vanapagan ööse Kõrgesaare ja toppinud sealt mere äärest taskud kivisid täis ja hakanud siis Leigri poole kõmpima, Leigert ära tapma. Kui ta Isabella mõisa juure saanud, laulnud mõisa kukk kolmat korda. Vanapagan ehmatanud seda kuuldes kangeste ära, ta loopinud kõik kivid taskust maha ja katsunud, et punuma saanud. Sestsaadik pole Vanapagan enam iialgi tahtnud Leigert tapma minna.
Need kivid, mis Vanapagan oma taskutest maha loopis, on veel tänapäevani seal tee ääres ja võib igaüks neha, kes seda teed keib.
E 30700/1 (2) < Hiiumaa — J. Johannes (1897). Vrd. Vanapagana kivid Tõllu pihta, Tõll, muist. 3, 5.
B.
Kord Vanapagan läind Leigert maha lööma, võtnud Tahkuna rannast kiva ja hakkand juba. minnes pilduma. Üks kivi kukkund Kodeste juure, teine Reigi heinamaale ja kolmas Lutsu sohu. Kui Isabella mõisa kohale saanud, siis kukk hüüdnud kolm korda, taskud rebenend katki ja kummagi tasku kohale jäänd kivihunik, mis praegu sääl.
E, StK 21, 6 (26) < Reigi, Kõrgessaare v., Kidaste k. — A. Läti < Andrus Viin, 81 a. (1923).
Lähedane tekst ka: KM KO Fond 199, 8, lk. 37 a < Reigi, Kõrgessaare v., Kidaste k. — A. Lätti < Andrus Viin, 81 a. (1924) = E 55152 (24) < Pühalepa — A. Lätti (1924).
C.
Vanade hiidlaste jutustusi Suurest Tõllust ja Leigrist
Vanapagana ja Leigri kivid
[---]
Teisendi järgi tungib Vanapagan Leigri kallale eemalt Tahkuna rannast, katsudes vastast kividega tabada. Leigri pihta ei satu ükski kivi, vaid need langevad mujale. Üks Vanapagana visatud kivi leidub Kodestes, teine — Reigi heinamaal, kolmas — Lutsu soos. Vanapagan püüdnud Leigrile läheneda. Kui ta Isabellasse jõuab, laulab kukk. Nagu kukelaul alati, ajab see siingi Vanapagana põgenema. Põgenemisel rebenevad taskud ja iga tasku kohale jääb kivihunnik maha.
V. Mäeumbaed.
Nõukogude Hiiumaa 11. I 1958, nr. 4, lk. 4.
KIVID KIRIKUTE PIHTA
2. [Kivi Käina kiriku pihta]
Leiger magas Kõpus, ärkas ja nägi üle metsa, et Käina mehed ehitavad kirikut.
«Kus see aitab, vetan kivi ja ann!»
Üteldes neid sõnu viskas Leiger kiviga Käina kiriku poole, kuid kivi kukkus natuke ligemale — Paelu mäele.
ERA II 9, 196/7 (31) < Käina khk. ja v., Ühtri k. — M. Meiusi < Anna Kaev (1928). Käina kiriku kohta vt. ka muist. 9—11, 16; Tõll, muist. 6—8, 150, 159 D.
LEIGRI TASKUKIVI
3. [Leigri taskukivi]
Leiger kandis teed käies puhkamise puhul istumise jaoks kivi taskus. Üks sarnane on maha jäänud ja praegu Leigri juures Leigri kivi nime all tuntud.
ERA II 9, 141 (27) < Emmaste khk. ja v., Soru k. < Käina — M. Meiusi < Mihkel Pommerants, 74 a. (1928) = E X 47 (231) < Emmaste — M. J. Eisen < M. Meiusi.
Vt. Tõllu taskukivi, Tõll, muist. 35, 36; Kalevipoja taskukivi, HVM I, lk. 160—161, muist. 25; lk. 184, muist. 70.
LEIGRI NAINE KIVIKANDJANA
4. Leiger
Sauna ehitamise jaoks tahtnud Leigeri naine Hiiumaale kerisekivisid kanda, enne maale jõudmist aga kärisenud põll katki ja kivid kukkunud vette, kividest on tekkinud Leigri rahn, mis praegu asub Sõela väinas Hiiumaa kaldas Tohri küla juures.
E 61149 < Emmaste khk. ja v., Ole k. — M. Meiusi < Marie Meiusi, 79 a., ja Peeter Meiusi, 89 a.
Trükitud: M. J. Eisen, Tõll ja ta sugu, lk. 157; V. Mäeumbaed, Vanade hiidlaste jutustusi Suurest Tõllust ja Leigrist. Nõukogude Hiiumaa 11. I 1958, nr. 4, lk. 4.
Vrd. Pireti kerisekivi, Tõll, muist. 44—58.
2. MAAPINNAVORMID MÄED
5. Leigri mägi
Palakülas Leigri mets ja üksik pere Rõigi kihelkonnas juhivad meid L[eigri] jälgile, kes mitte Leiger ei võinud olla, nii kui praegune nimi kõlab ja kuidas «Suures Tõllis»1 sellest seletatakse, vaid nime alguskuju oli teisiti, kas Leigero, Eigero ehk teisiti. Aga võib olla, et meil siin Karriga tegemist on, sest Leigri mets vajab põlise ja läbipääsemata Õinigu metsa vastu. Kas ei asunud sääl mitte leetkärr (võrdle Pugukärr)? Sellest
g r ek
Le — — är — = leiger
Leigri mägi on Palakülas, kõrge järsk kruusamägi. Hommiku pool ja mäe seljakul kasvab praegugi kuusemets. Metsa ääres kadakad ja härjapõlvekuused (= Abies nana) katavad kruusakinkusid ülitoreda rohelise sõbana, kes mõnes kohas ligi kaks sülda lai on. Leigri mäest loode poole on. Hiiesaare küla; viimane nimi tunnistab isigi, missugune tähtsus sellel kohal oli, kus praegune küla asub. Siis katsivad laiad laaned neid kohti, kus praegu Lõppe, Lõbepäe (= Lõppepäeksi), Prähla, Ala, Sakla, Tammela ja Unduma külad asuvad. Kas ei asunud sääl metsades Kärr, sääl, kus ühel pool Hiiesaar ja teises kulges Unduma metsas kiiksugused metsavaimud undusivad? Kas ei ole Leigril mitte sellega ühendust? Kas ei saanud leetkärr mitte ühe inimesele sõimunimeks, kes leetkärri metsas ehk metsa servas asus? Kas ei sündinud mitte niiviisi Leiger? Võibolla, sest Rõigi kihelkonnas Ridaste (Kidase) küla juures on mädajärv, kus varem ja võib-olla praegugi hüüp asus. Järve talu selle mülka kõrval ja Järve talu inimesi sõimati aastat 30—40 tagasi veel hüüpideks. Kas ei juhi see meid Leigri juurde?
Saareste MK (542) < Reigi — G. Tikerpuu (1916).
6. [Leigri mägede tekkimine]
A.
(Leigri mäed on tekkinud vankrirattast, mida Leiger kasutas vaenlaste vastu.)
E, StK 21, 7 (28) < Reigi, Kõrgessaare v. — A. Läti (1923).
Vt. Võitlus vaenlaste vastu, muist. 17.
Vrd. ka: Võitlus vaenlaste vastu, Tõll, muist. 167—172.
------------------------------------------------------------------------------------------
Arvatavasti on mõeldud P. Süda raamatut «Suur-Tõll». — E. N.
------------------------------------------------------------------------------------------
Vt. Kiviviskamine Leigri ja Vanapagana vahel, muist, l; Leigri kivi, muist. 3, 9, Käina kiriku kohta, muist, l, 9, 11, 16.
Vrd. ka: Tõllu istmeasemega kivi, Tõll, muist. 70.
11. [Tõll tahab purustada Leigri ehitust]
Leigri saun asus Leigril (15 km Käina kiriku juurest), kus Tõll saunas käis.
Käina kirik on Tõllu poja Leigri ehitatud. Leigriga tülli sattudes tahtnud Tõll kirikut puruks visata, kuid pole märki trehvanud.
E 61166/7 < Reigi, Kõrgessaare v., Oti k. — M. Meiusi < Peeter Küttim (1927). Vt. Tõllu saunaskäimine Leigril, Tõll, muist. 154, 155; Käina kiriku kohta vt. Leiger, muist. 2, 9, 10, 16; Tõll, muist. 6—8, 150, 159 D.
4. HIIU SUURUS JA JÕUD
12. [Leiger ja Tõll jõudu katsumas]
Tõll tulnud Leigriga jõudu katsuma. Leiger tulnud metsast, süld puid käe pääl, kolm poega tulnud järgi, igal pool sülda puid käe pääl. Et see päev juba lõpul, jäätud jõukatsumine teiseks päevaks. Öössi Tõll kuuleb:
Leiger peeretab, nii et aknad põrisevad. Tõll hakkand kartma ja põgenend öössi ära. Hommikul Leiger ärkab ja saab hirmus vihaseks Tõllu pääle, et see teda narrind ja ära läind, võtnud palgi kepiks kätte ja Tõllule järgi. Kuid Tõll oli juba üle lahe teisele poole saand. Leiger viskand veel palgiga järgi. Palk olla praegu veel Sääre lahes püsti.
E, StK 21, 39 (35) < Pühalepa, Suuremõisa v. — A. Läti < Anna Pöia, 90 a. (1923). Vt. ka: KM KO Fond 199, 8, lk. 28a/29 < Pühalepa, Suuremõisa v., Nõmba k. — A. Lätti. < Peet Ark, 75 a. (1924); E, StK 24, 146/7 (2) < Pühalepa, Suuremõisa v., Nõmba k. — A. V. Kõrv < Peet Herk, 75 a. (1924).
Vrd. Hiidude suurus ja jõud, Tõll, muist. 139; ka Vastaseotsija, HVM I, lk. 441 jj.
13. [Leigri ja Tõllu jõud]
Tõll peerend nii, et uksed lahti läind, Leiger, nii et aknad lahti. (Tõll ikka olla kõvem olnud.)
E, StK 21, 7 (26b) < Reigi, Kõrgessaare v., Kidaste k. — A. Läti < Andrus Viin, 81 a. (1923).
14. Leiger
Leiger tuli Leigri laidus (Hiiumaal, Hindul, vastu Saaremaad) maale. Hindu Jaagu õues (sellenimeline talu on praegu olemas) näidanud oma jõudu; pistnud sõrme härgevankri tiisli august sisse ja viskanud üle katuseharja.
E 61151 < Reigi, Kõrgessaare v., Leigri k. — M. Meiusi < Jüri Leiger, umb. 70 a. (1927).
Trükitud: M. J. Eisen, Tõll ja ta sugu, lk. 157; V. Mäeumbaed, Vanade hiidlaste jutustusi Suurest Tõllust ja Leigrist. Nõukogude Hiiumaa 11. I 1958, nr. 4, lk. 4.
Vt. ka: Tõll sõdib vankri abil, Tõll, muist. 172.
15. [Leiger sammub läbi väina]
Leiger tulnud jala Saaremaalt Hiiumaale. Meres on 4 sülda vett, aga Leiger tulnud ikka läbi.
ERA II l, 517 (3) < Pühalepa — P. Ariste < Jaagup Esko, 78 a. (1928). Vt. Vete sügavused, Tõll, muist. 139.
5. LEIGRI ENNUSTUS INIMESTE JÕU NÕRGENEMISEST
16. [Leigri ennustus]
A.
Käina kiriku ehitamise materjaliks kandis Leiger oma pojaga suurt puud. Vanamees läks tüve all, poeg ladva all. Poeg väsis pea ära. Vana Leiger ütles siis:
«Sugu on soost nõrgem; viimati ei jõua mees enam leivakottigi kanda.»
H II 6, 267 (3) < Hiiumaa — G. Seen ja P. Saul (1890).
Käina kiriku kohta vt. muist. 2, 9—11; Tõll, muist. 6—8, 150, 159 D. Ennustus inimeste jõu nõrgenemisest, muist. 9.
B.
Kord Leiger viinud kiriku paaripuid pojaga. Poeg nõrkend ladva otsa all ära, siis Leiger öelnud:
«Tuleb aeg, kus inimesed ei jõua nädala leivakotti seljas ära viia.»
E, StK 21, 7 (26a) < Reigi, Kõrgessaare v., Kidaste k. — A. Läti < Andrus Viin, 81 a. (1923).
C.
Leiger ütelnud korra:
«Inimesed jäävad viimaks nii nõrkadeks, et ei suuda enam leivakottigi kanda.»
E 57301 — M. J. Eisen < kellegi hiidlase suust
6. VÕITLUSED VÕITLUS VAENLASTE VASTU
17. [Leiger vaenlaste vastu]
Kui kord sõjavägi Vormsi poolt tulnud, viskand Leiger sinnapoole vankrirattaga, mis kukkudes purunend ja Leigri mäe moodustand.
E, StK 21, 7 (28) < Reigi, Kõrgessaare v., Eiduspä k. — A. Läti < Jüri Niit, 60 a. (1923).
Vt. Leigri mägede tekkimine, muist. 6; Võitlus vaenlaste vastu, Tõll, muist. 172.
VÕITLUS HUNTIDE VASTU
18. [Leiger hävitab hunte]
Hiius olnud vanasti palju hunte. Need murdnud suvel palju loome. Hiidlased päris hädas huntidega. Mõned ütlevad, Leiger tulnud hiidlastele appi, kiskunud suure männi juurtega välja, ajanud hunta taga, hävitanud kõik ära. Sestsaadik saanud Hiiumaa huntidest vabaks. Hiljemini tulnud mõni hunt ometi üle jää Hiiumaale.
Teised räägivad, Hiiumaa nõid lugenud niisuguseid sõnu, et kõik hundid Hiiust kadunud. Kel õigus, ei tea ma ütelda.
E X 24 (112) < Pühalepa — M. J. Eisen < L. Paju.
7. LE1GRI KODUNE ELU
19. [Leigri kodu]
A.
Leigri pered, Suur Leiger eland seal.
ERA II 254, 492 (40) < Reigi, Kõrgessaare v., Kiivra k. — E. Ennist < Andrus Remmel, sünd. 1870. a. (1939).
B. Leigre
Leigre koht on metsas, keset metsa Leigre küla. Käinast peab sinna tee minema.
KKI 27, 9 (15) < Hiiumaa raj., Suuremõisa k/n. — R. Viidalepp < August Daum, 68 a. (1954).
C. Leiger
Leiger käin Soela väinast läbi, käin Saaremaalt supi sisse kaapsud toomas.
Siin metsas praegu kaks talu — Leigre talud. Mets — Leigre mets. (Siit Käinast 18 km eemal.)
KKI 27, 62 (8) < Hiiumaa raj, Käina k/n. ja k. — R. Viidalepp < J. Suuster, 80a. (1954).
Vrd. Kapsaste toomine, Tõll, muist. 156—160.
D.
Leiger. Käina juures on Leigri koht. Sõru juures on Leigri auk. Leiger olnd Saaremaal ja käind Hiiumaal kaapsaid toomas. Kivi olnd kaasas. See kukkus maha, viis maa sisse.
Tõllus oli mõlemal pool. Leiger oli rohkem Saaremaal.
ERA II l, 728 (23) < Emmaste — P. Ariste < Liisu Kalju, 70 a., ja Mariie Viitra (1928).
E.
Leigril oli Emmastes Tohri küla juures kapsaaid.
ERA II 9, 123 (17) < Emmaste khk. ja v., Metsalauka k. — M. Meiusi < Priidu Seppel, 60 a. (1928).
Vrd. Kapsaste toomine, Tõll, muist. 156—160.
F.
Leigril olnud Emaste Tohri mäe juures kapsaaed. Emaste Tohri küla juures on meres 2 väikest saart ja nende vahel lõugas, mida kutsutakse Leigriks. Saartel elanud kunagi Leigri Tiiu, kes nüüd mõni kord suure laia kivi otsas oma pesu käib pesemas. Kui Leigri Tiiu peseb, tuleb paha ilm.
E X 47 (228) < Emmaste — M. J. Eisen < M. Meiusi.
G.
Emmastes Tohri küla juures on meres kaks väikest saart ja nende vahel lõugas, mida kutsutakse Leigriks. Ühel saarel asunud vanasti vägimees Leigri kapsaaed, peenarde asemed praegu veel näha.
Saarel oli veel saun, mille vundamendi asemed praegu veel näha on, kuid kas Leiger seal ka saunas käinud, ei teata.
Saartel elanud kunagi Leigri Tiiu, kes nüüd mõnikord suure laia kivi otsas oma pesu käib pesemas. Kui Leigri Tiiu peseb, siis tuleb paha ilma.
ERA II 9, 123/4 (l) < Emmaste khk. ja v., Tohri k. — M. Meiusi < Johan Tohver, 67a. (1928).
Vrd. Tõll, muist. 159 E.
H.
Laidu Pent1 ja Leigri Tiiu eland Suurelaidus (täisnimi: Tohri laidu — saar). Ja kui õhtu on kangesti vaga ilm ja päike loojumas, siis võtab vastu kive vee plaksuma. Siis inimesed ikka ütlesid: «Nüüd tuleb paha ilma, Laidu Tiiu peseb juba kangast.» Laened seal löövad laksat-laksat, nii nagu kangaski käib, siis on arvata, et tuleb tuult ja tormi.
KKI 30, 69 (6) < Hiiumaa raj., Emmaste k/n., Lepiku k. — L. Raudsep < Loviise Ellerberg, 76a. (1959).
I.
Hiiumaal Toffri külas Suurelaidus elas vanasti Leiger. Seal on praegugi veel Leigri maja vundamendi kivid ja Leigri lauster (lauster on see, mille kaudu paat maale veetakse). Seal elas ka Leigri Tiiu, kes igal pühapäeval käinud meres riideid pesemas. Nüüdki, kui lained vastu kallast laksuvad, öeldakse nii: «Kuula, kuidas Leigri Tiiu loputab kangast.» Ükskord, kui ilus ilm olnud, viinud näkk Leigri Tiiu merre, kus ta praegugi veel kangast loputab.
ERA II 229, 645/6 (l) < Emmaste khk. ja v., Pärna k. — E. Maandi < Liisu Maandi,74a. (1939).
------------------------------------------------------------------------------------------* Kordamisel ütleb: Leigri Pent. — Üleskirjutaja märkus.
------------------------------------------------------------------------------------------
8. LEIGRI HAUD
20. Vanade hiidlaste jutustusi Suurest Tõllust ja Leigrist
Leigrihaud
Kogu Hiiumaa leinas, kogu Kassari kaebas, isegi Saaremaa õhkas, kui Mana viimaks vägimehe oma tubadesse jäädavaks võõraks kutsus. Kõpus kaevati vägimehele seitsme sülla pikkune ja kahe sülla sügavune kalm, kuhu viidi ta keha viimsele unele.
Hiljuti teadsid Kõpus ja võib-olla teavad veel praegugi mõned vanad inimesed Leigri haua aset.
V. Mäeumbaed.
Nõukogude Hiiumaa 11. I 1958, nr. 4, lk. 4.
Vrd. Tõllu haud, Tõll, muist. 175—183.