Tudulinna mägi on eriti huvitav oma loodusliku ilu ja sellega ühenduses olevate juttudega. Kunagi olla tulnud sinna mäele kaks venda, arvatavasti põgenenud kusagilt, kes hakanud mäele linna ehitama. Aga mis päeval ehitati, see langes öösel maa sisse, vist Vanakurja kiusamisel. Nii jäänudki linna ehitus pooleli ja praegugi on näha linnamäel sügavat auku, mis tekkinud linna vajumisel. Nii on sellest linna maa sisse vajumisest pärit ka Tudulinna nimetus, sest linn ju tudub (magab) mäe sees. Ka pidavat Tallinna linna võtmed peituma Tudulinna mäes, mis sinna on sattunud vististi ühes linnaga. Kuidas aga Tallinna linna võtmed just Tudulinna sattusid, seda jutustaja ei teadnud.
ERA II 249, 273/4 (1) < Iisaku khk., Tudulinna v., Oonurme k. < Tudulinna k. – D. Maasik < Marie Maasik, 44 a. (1939). Vt. Kohanimede tekkimine, muist. 510.
Määris on kirikumägi. Sinna tahetud kirikut ehitada. Pääval tehti, öössi lahutati. Paergastki on sial viil pallu kive hunnikus. Sinna põle saanud kirikut ehitada. Siis pandud kaks suurt paetükki rii piale ja kaks musta härga ette, et siis, kus nied härjad seisma jäävad, siis Vanatont ei lahuta seda kirikut. Härjad tuld seia suonurka seisma ja vana härg ammund – vummaaa. Sinna hakatudki siis kirikut ehitama ja Vanatont põle seda enam lõhkund.
RKM II 15, 27/8 (44) < Simuna khk., Avanduse v., Avanduse vanadekodu < Kissa k. – H. Joonuks < Juhan Rääk, 76 a. (1942). Vt. Kohanimede tekkimine, muist. 511.
Simuna kiriku ehitamist, seda räegiti mitmed muodi. Enne pidand Salla määle saama. Aga sial olla üessi ära lõhutud. Vanakurat põle sallind, et tema maa piale ehitavad. Siis pandud paar härga rie ette, kivi piale. Siis, kuhu härjad seisma jäävad, sinna saab kiriku ase. Härjad läinuvad siis kiviga niikaugele, kus Simuna kirik paerga on. Siis on kivi maha võetud ja sinna hakatud ehitama. Seda räekis üks vanamies, mäe pialt Villemi isa Sallas, kui mina poisike olin.
RKM II 15, 213/4 (10) < Simuna khk., Salla v., Mõisamaa vanadekodu < Käru k. – H. Joonuks < Mihkel Prinken, 83 a. (1947).
Vihterpalu kirikus lõhub Vanapagan iga öösel päevase ehituse.
E 54842 – M. J. Eisen.
Sial me metsas on üks kõrge kiviküngas, sinna pidatud siis muiste Ambla kirik ehitatama, aga va Sarviline luapind üesse need kivid jälle laiali. Ehitati siis Amblasse. Ei osatud nime panna. Ühekorra õpetaja talli nurga tagant allikast tuld härg vällä ja ammund ikke et: "Ambluh!" ja "Ambluh!". Siis saadud se nimi, et Ambla.
EKRK I 35, 217 (23) < Tapa raj., Prümli k. – A. Krikmann < Marie Raude, 77 a. (1960) = EKRK I 35, 447/8 (10).
Kord hakatud Risti kirikut ehitama. Öösel on samapalju ära laotatud, kui päeval ehitatud. Kord näinud üks töömees unes, et Vanakuri seda teeb. Siis kästud veel unes, kui kuskil lehmal on kaksikud vasikad, siis kivi vasikatele järele panna ning nad minema saata. Kus vasikad seisma jäävad sinna ehitatagu kirik. Eks olnud kõik nii. Ja pääle seda ei ole tööd laiali aetud. Kui kirik valmis, siis Vanakuri löönud torni viltu. Ja praegugi on torn pisut viltu.
ERA II 165, 543 (3) < Harju-Madise khk., Kloostri v. ja as. – A. Leesalu < Leopold Leesalu, 45 a. (1937).
Kurjamäele tahetud hakata kerigut ehitama. Jäeti varsti järgi, Vanaöölus oli laiali peksnd. Lammutand laiali ööse puhas, mis pääva tehtud. Jäändki Kurjamäele kerig saamata.
KKI 9, 313 (230) < Märjamaa, Mõisamaa vanadekodu < Käina khk., Putkaste v., Selja k. – V. Kukk < Jaan Viitamees, 73 a. (1948).
(Vanapagan lõhub Leigri poolt ehitatud Käina kirikut.)
ERA II 9, 58/9 (14) < Käina khk. ja v., Männamaa k. – M. Meiusi < Johannes Lauri, 55 a. (1928). Vt. HVM II, muist. 10 (Leiger).
(Vanapagan lõhub öösi päeval tehtud Karja kirikut.)
Trükitud: HVM II, lk. 388/9.
Vanasti tahetud ju Kihelkonna kerikut Mustjalga ehitada. Aga mis päeval tehtud, öösel Vanapagan seda lammutand. Eks siis pandi paar musti härgi öösel kivikoormaga minema. Härjad läksid ikka omapead. Ja kuhu nad seisma jäid, sinna ehitati kerik. On praegugi veel seal. Seal, siis pöle jöund pääval nii palju ehitada, kui ööse juure kasvand.
KKI 10, 169 (20) < Mustjala khk., Kööru k. – Ü. Tedre < Jaan Alas, 82 a. (1949).
Muhu kirikut hakati ehitama Viira külla Grünthali maja juurde. Mis pääva tehtud sai, see on öösel ära laotet. Vanakurat olli segan. Sedasi oln kolm päeva. Siis on üks targem mees tuln ja üteln, et tarvis vundamendikivid härjavankri peale panna, ja kus härjad viivad ja seisma jäävad, sõnna kirik ehitada. Härjad on seisma jään sõnna, kus kirik praegu seisab. See on Härjamägi. Seda olen ma kuuln vanast-vanast riagitavad.
KKI 27, 252 (2) < Muhu khk., Tupenurme k. – A. Schmuul < Juula Peeker, sünd. 1882. a. (1959).
Vana-Vändra mõisast umbes pool kilomeetrit Vändra aleviku poole, sealt, kus üks teeharu läheb Vihtra poole, on väike ümmargune küngas, kus veel 1905. a. kasvas kasesalu. Seda kohta kutsuti Vana-Kirikumäeks. Vanasti, nii umbes paarsada aastat tagasi, olnud seal Vändra kirik. Kui praegust Vändra kirikut ehitatud, siis olnud seesugune lugu, et mis ehitajad päeval ehitanud, selle lõhkunud Vanasarvik öösel maha. Siis võetud üks Mardi-nimeline mees joobnud peaga kõrtsist kinni ja müüritud elusalt kiriku müüri sisse, siis saanud kiriku valmis ja Vändra kirikut kutsutud vanasti Martini kirikuks. Seda jutustas mulle mu ema, kes suri 1922. aastal 74 aasta vanuses.
ERA II 269, 11 (1) < Tallinn < Vändra khk. – E. Tetsmann (1940).
Praegune Halliste kirik taheti Penuja valda ehitada. Mis päeval ehitati, see lõhuti öösse maha, Vanakuri kiskus maha. Siis ehitati Halliste, seal Vanakuri kurja ei teinud.
RKM II 94, 405 (29) < Abja raj., Karksi k/n. – O. Jõgever < Elena Animägi, 60 a. (1960).
Halliste kirikut tahetud enne sinne surnuaia poole ehitada, aga kõik, mis päeval ehitedu, oli Vanapagan öösel maha lõhknu. Selle koha peal, kus praegu kirik on, oli üks lind laulnud: "Hal-list, hall-list!" Siis oli hakatud sinna ehitama ja seal ei ole Vanapagan enam lõhkund.
RKM II 104, 221/2 (5) < Abja raj., Halliste k/n., Ereste k. – E. Liiv < Anna Mõtus, 67 a. (1961).
Karksi lossi oli päeval ehitatud ja öösel lõhutud. Vanapagan öösel lõhkus. Tema taht hinge endal. Küsiti, kes tahab kirikuvõtmeid kanda. võtmekandja võlliti kirikumüüri sisse, siis sai edasi ehitada. Käsitsi kanneti kiviksed. Linnaehitajatel neistel anti poisslaste imetamiseks kaks korda päevas aega, tütarlaste imetamiseks üks kord.
RKM II 95, 43 (1a) < Abja raj., Polli k/n., Ainja k. – L. Briedis < Katarina Kits, 87 a. (1960).
Saksamõisa piirkonnas on vana kiriku rusu veel näha. Kord tahtnuvad katoliku usu vanemad senna kirikut ehitama hakata. Müürid olnud juba varsti üleval. Ühel öösel olevat aga müürid ära lõhutud kuni maani. Müürid ehitatud uuesti üles. Tarvis lage ja katust peale teha. Müürid lõhutud jälle maatasa maha öösel. Vanapagan pole sallinud, et pühakoda tema ligidale ehitakse; Vanarisu elanud Kariste Koodiorus ja mägedes. Ehitus jäänud katki, kivivaremed seisavad murruna maas.
E 47763 (5) < Palamuse khk. < Helme khk. – H. Karro < Mart Voika (1911).
(Vanapagan veab öösiti ehitatava Karula kiriku müüridest kive, et järvest silda üle teha.)
H I 9, 604/5 (75) < Viljandi – A. Suurkask (1898). Vt. muist. 243.
Vanaisa rääkis mulle järgmise loo Kanepi kiriku ehitamisest. Vanapagan ei ole tahtnud, et ehitatakse sinna kirikut, ja siis oli sellepärast päeval ehitatud müürid maha kiskunud. Kiriku ehituse ettevõtjad olid hädas. Viimaks pöörati targa poole. Tark käskis seitse kanapääd müüri sisse müürida. Nii jättis Vanapagan kiriku rahule. Ja kirikule sai nimeks Kanepi.
RKM I 1, 113 (3) < Võrumaa, Valgjärve v. – E. Jannes.
Karula ker´kut, kui päivä tettu, ööse ollev Vanatondi maha lahknu. Ol´l üts talutütar ollu. Küsitu ker´kun üle hulga, et kes taht ker´kuvõtmit kanda. Too talutütar mõtelnu, et mina või võtta. Ütelnu, et temä taht. Ol´l temä kinni võetu ja müüri sisse müüritu. Maarja ollu tool tüdrikul nimi. Temä ollevgi sinna saina pääle ka maalitu.
ERA II 290, 309 (28) < Sangaste khk. ja v., Tõlliste vanadekodu – E. Kirss < Katariina Luude, sünd. 1855. a. (1940).
Vanast ehitati Põlvasse uut kirikut. Ja mis päeval kirikumüüri ehitati, see öösel jälle lõhuti, sest vanapaganad ei tahtnud kirikut. Kui töölised ära läksid õhtule, siis tulid vanapaganad tööle ja enne ei jätnud vanapaganad rahule, kui kirikumüür oli maatasa lõhutud. Kui ikka ehitamine ja lõhkumine edasi läks, hakkas õpetaja nõu pidama, kuidas kirikumüür püsima jääks. Korraga leiabki õpetaja hää nõu, räägib ta teistelegi: "Vast jääb kirikumüür püsima, kui meie müürime müüri sisse elava inimese." See nõu võetigi siis tarvitusele. Õpetaja läks pühapäeval kantslisse ja hõikas: "Kes tahab oma kätte kirikuvõtmed võtta hoida?" Kellegil ei olnud kirikuvõtmeid oma kätte võtmiseks julgust ja nii hõigati neli pühapäeva järjest. Ja kui õpetaja hõikas neljandal pühapäeval, siis ütles üks rikas peretütar kollase siidrätiga: "Ma võtan kirikuvõtmed oma kätte!" Ja ise mõtles: Kus see au! Ma saan kirikuvõtmed oma kätte. Ja säälsamas võetigi see rikas peretütar kinni ja müüriti kirikumüüri sisse elavalt. Pääle selle ei lõhkunud vanapaganad enam kirikumüüri ja sellest ongi Põlva kirik. Ja see inimese kuju on näha, kui kiriku uksest lähed sisse pahema käe pool. Kuju on piklik inimese kõrgune kivi.
ERA II 244, 545/6 (1) < Võru l. – A. Käis < Linda Käis, sünd. 1897. a. (1939).
Kui Põlvasse hakatud kirikut ehitama, lõhkunud Vanapagan selle ära. Nii palju kui päeval ehitada jõutud, nii palju Vanapagan lõhkunud öösi ära. Mindud targa juurde ja see käskinud kedagi müüri sisse müürida. Teine päev küsitud, kes soovib hoida kirikuvõtmeid. Keegi Maarja-nimeline tüdruk soovinudki hoida. Tüdruk võetud kinni ja müüritud põlvili müüri sisse. Sellest pääle ei lõhkunud Vanapagan enam kirikut ära. Sellest saigi nimi Põlva Maarja kirik.
ERA II 245, 305/7 (5) < Põlva khk., Koiola v., Adiste k. – H. Kolt (1939).
Vanasti, kui hakatud Põlvasse uut kirikut ehitama, olnud alati üks häda. Nii palju nagu päeval oli ehitatud, nii palju ka öösi ära lõhutud. Arvatud, et Vanakuri käib rahvast kimbutamas. Leidnud siis aga meistrid nõu ja seletanud seda kirikhärrale, kes parajasti oli leerilapsi õpetanud. Teisel päeval olnud meistrite nõu juba pea kõigil leerilastel teada. Õpetaja tundi tulles kohe oli küsinud, et kes soovib kirikuvõtmeid hoida. Üks Marie-nimeline tüdruk oli ka soovinud, ta võetud siis kinni, antud võtmekimp kätte ja oli müüritud kiriku seina sisse. Seal siis oli ta ojanud kolm päeva, pääle seda ei olnud enam ojamist kuuldud. Sellest päevast pääle aga ei olnud lõhutud enam kirikut ära.
ERA II 245, 365/9 (15) < Põlva khk., Koiola v., Himmaste k. – E. Kurvits < Mari Hurt, 91 a. (1939).