Põlled

Põlle kandis mordva naine nii argi- kui pidupäeval. Oma tegumoelt on põlli kolme liiki: värvliga põlled, rinnalapiga põlled ning käistega pluuspõlled.
Varasem põlleliik on kodukootud linane värvliga põll ikelga patsja, mis on iseloomulik ersalastele. Vanematel põlledel oli värvli asemel villasest lõngast kootud pael. Põll oli pikitriibulise tikandiga.
/Ikillka-paza 'põll', Pensa kub., Saranski kreis (1913) (Pk, kd B 1 : 4); ikilga patsja 'põll' mdE, Mordva ANSV, Kotshkurovi raj., Sabajevo k. (EA 218 : 330); ikilga patsjan peltsat 'põlle allosa' mdE, sama (EA 218 : 330); sapunka 'põll', Ufa kub. ja kreis (Pk, kd B 1 : 19-20)./



Ersa rahvariided: peakate pango, tagapõll, põll ikelga patsja, vöö gushak. Maloje Maresjevo k., Pensa kub., Saranski maak. (praegune Mordva Vabariik, Tshamzinka raj.). Kogunud P. Savi, 1913.

Mordva ANSV Kotshkurovi rajooni ersalaste seas on levinud põlle nimetusena ka termin udala patsja, kuid selle sõnasõnalise tõlke tõttu (tagumine rätik) tundub, et tegemist on pigem tagapõllega.
/Udala patsja 'põll' mdE, Mordva ANSV, Kotshkurovi raj., Katshelai k. (Pk, kd B 17 : 256)./




Ersa rahvariides naine: rinnalapiga põll.
Kuibõshevi obl., Kljavlino raj., Starõje Sosnõ k. H. Sarv, 1983.

Ersale on iseloomulik veel rinnalapiga põll, kuid neid leidub ka mokshalastel.
"Mokshalaste rahvariiete juures ei ole rinnalapita põll iseloomulik. Seal, kus seda kantakse, on ta enamasti tuntud nime all fartuk. Vaid mõnedes külades kutsutakse teda zapon." (Belitser 1973 : 71)
/Fartuk 'põll (ülemise osaga)' mdE, Mordva ANSV, Dubjonki raj., Povodimovo k. (Pk, kd B 18 : 295)./


Jekaterina, Tatjana ja Anna Kirdzjapkina moksha rahvarõivais: pluuspõll sapon, peaehe ashkotf, suur kaelaehe bojaravan' krgane. Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Mordovskie Avgurõ k. J. Karm, 1985. (Fk 2131:35)

Enamlevinud on mokshadel pluuspõll - sapon, sapun. Pluuspõlle "tagaosa katab abaluud, esiosal on passe nööbitava kinnisega ning varrukad on kroogitud manseti alla." (Kleeband 1986 : 50)
/Zapun' 'pluuspõll' mdM, Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Staroje Pshenevo k. (Pk, kd B 13 : 64); zapon 'pluuspõll' mdM, Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Staroje Pshenevo k. (Pk, kd B 13 : 9)./


Pluuspõlled valmistati kas linasest, puuvillasest või siidriidest. Noorte naiste põlled on värvikamad, vanemate omad tumedamad.


Zapon'i eriliik oli rukavat. See oli selline pluuspõll, mille käised olid õmmeldud teist värvi riidest kui põlleosa.
/Rukava 'põll (panar'a peale, taval. punane)' mdM, Mordva ANSV, Ruzavka (Ruzajevka) raj., Suzgärge (Suzgarje) k. (Pk, kd B 3 : 276); rukava 'kleit' mdE, Mordva ANSV, Dubjonki raj., Povodimovo k. (Pk, kd B 18 : 295); rukava 'pluuspõll' mdE, Mordva ANSV, Kotshkurovi raj., Katshelai k. (Pk, kd B 17 : 268); rõkava 'pluuspõll' mdE, Mordva ANSV, Kotshkurovi raj., Sabajevo k. (Pk, kd B 17 : 202)./


XIX saj. lõpul XX saj. alguses tulid mordvalaste seas vene mõjuna kasutusele uued riided. Neid nimetati üldiselt ruzon shtshamtn'e.
/Ruzon shtshamtn'e 'vene riided' mdM, Mordva ANSV, Ruzavka (Ruzajevka) raj., Suzgärge (Suzgarje) k. (Pk, kd B 3 : 287)./



Makarovo ersalaste rahvariided: sarafan, põll, sarafani all pluus. Valmistati enne 1917 a. Bashkiiri ANSV, Aurgazini raj., Makarovo k. H. Sarv, 1983. (Fk 2028 : 107)

Traditsiooniline naisterõivastus sajandivahetusel. Mordva ANSV, Itshalki raj., Lobaski k. J. Karm, 1986. (Fk 2177:72)

Uuteks riieteks olid sarafanid, kleidid ja seelikud.
/Sarafan 'sarafan' mdE, Bashkiiri ANSV, Aurgazini raj., Makarovo k. (Pk, kd B 11 : 453); plat'je 'kleit' mdM, Pensa kub., Krasnoslabodi mk., Kovõlkinõ raj., Suur-Azjasi k. (Pk, kd B 2 : 183); jupka 'seelik' mdE, Bashkiiri ANSV, Aurgazini raj., Makarovo k. (Ufaa kub., Sterlitamaki mk., Makarovo v.) (Pk, kd B 11 : 431); ponan jupka 'alusseelik (oranzh poolvillane, musta alläärega)' mdE, Bashkiiri ANSV, Aurgazini raj., Makarovo k. (EA 224 : 171); pon'ka 'seelik' mdE, Mordva ANSV, Itshalki raj., Lobaski k. (end. Nizhni-Novgorodi kub., Lukojanovi mk., Potshinki v.) (Pk, kd B 14 : 376)./



Allikad, kirjandus, lühendid