Tikandid

"Mordva naised on väljaõmblejaina etteküündivad. Juba maast madalast hakkavad tütarlapsed ennast selles harjutama ja omale kaasavara ning veimi valmistama. Heikel jutustab, et naised laatadel käies panevad tähele teistel naisterahvastel esinevaid mustreid, võtavad neist märku ja hakkavad kodus järele tegema. Endisi mustreid arendatakse edasi, mõeldakse välja ka päris uusi kirjade kujusid." (Manninen 1929 : 151)
Kõige enam tikandeid leidub mordvalaste särkidel ja rüüdel. Särgitüübid erinevad üksteisest tikandite paigutuse ja laadi poolest. Villase lõngaga tikitud kirjadega on kaunistatud särgi alläär, esikülje keskjoon ja varrukad. Tikandid on särkidel ja rüüdel tihedad, vaibataolised, mustrid aga peaaegu ainult geomeetrilised.


Tikandi asend särgil oli väga püsiv ja kindlaks määratud sajanditepikkuste traditsioonidega. Enamik tikandite nimetusi viitab nende asukohale särgil. Näiteks vanematel särkidel esinevat suurt (6-8 cm) tikandit, mis asub mõlemal pool rinna väljalõiget, nim. meshte lango (üle rinna)... (Belitser 1973 : 42)
/Moshtshe lango 'rinnaesise kiri, (ruudumotiivid)' mdE, Tatari ANSV, Tsheremshani raj., Mordva Afonkino (Ersan Ohhonkina) k., (Samaara kub., Bugulma mk., Mordva Afonkino k.) (Pk, kd B 11 : 386)./
Pikutised tikandid, mis asusid ees mõlemal pool keskset tikandit, kandsid nime targavks. Samuti nimetati ka pikki triipe, mis asetsesid seljal tihti ainult paarikaupa, kuid pidulikel särkidel 3-4 mõlemal pool. (Belitser 1973 : 42)
/Rutsja targaukst 'rüü pealeõmmeldud triibud' mdE, Mordva ANSV, Kotshkurovi raj., Sabajevo k. (EA 218 : 329)./
Tikitud triipe, mis kulgesid piki särgi esiõmblust, ka külgedel ja seljal, nim. kuvalmat. Triibud tikiti musta või tumesinise niidiga.
/Kuvalmat 'kitsad jooned särgi külgedel' mdM, Mordva ANSV, Zubovo Poljana raj., Mordovski Pimburi k. (EA 224 : 197); kvalmat 'kiri tagatükil (musta niidiga tikitud)' mdM, Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Staroje Pshenevo k. (Pk, kd B 13 : 7-9)./




Mordva pruudisärk: lõhik el'zire. (B 2 : 17; MF e 2869)


Särgi esikülje allääres paiknev sisselõige e. lõhik on ümbritsetud omapärase tikandiga, mida ersalased nimetavad el'zire, mokshalased aga urmats'.
/El'zire 'särgi esikülje allääre sisselõige' mdE, Tatari ANSV, Tsheremshani raj., Mordva Afonkino (Ersan Ohhonkina) k., (Samaara kub., Bugulma mk., Mordva Afonkino k.) (Pk, kd B 11 : 391); urmat 'noolekujuline kiri' mdM, Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Staroje Pshenevo k. (Pk, kd B 13 : 37-39); urmat' prja 'kiri ees keskel' mdM, sama, (Pk, kd B 13 : 89-91)./
Hõlma ääristavat tikandit nim. rutsja runga või rutsem peltsat.
/Rutsja runga 'rüü hõlmatikand' mdE, Mordva ANSV, Kotshkurovi raj., Sabajevo k. (EA 218 : 329); rutsem peltsat 'rüü tikand' mdE, Mordva ANSV, Kotshkurovi raj., Sabajevo k. (Pk, kd B 18 : 226)./




Mordva pruudisärk: käise mustrid lavtu prja, ozha lango, ozha pe. (B 2 : 17; MF e 2868)


Suurt tikandit, mis laskus õlalt piki käist nim. õlal laftu prja (õla pea), käisel ozha ki või ozha lango (üle käise), aga käise otsas ozha prja (käise pea), ozha pe (käise lõpp). Varrukasuus paikneva tikandi nimetus võis olla ka velshtsh.
/Lavto prja 'õlakiri (õlgadel)' mdM, Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Staroje Pshenevo k. (Pk, kd B 13 : 89-91); ozhe ki 'varrukas' mdM, Mordva ANSV, Zubovo Poljana raj. (end. Pensa kub., Narovtshati mk.), Mordovski Pimburi k. (Pk, kd B 12 : 235-237); ozha lango 'kiri piki käiseid' mdE, Tatari ANSV, Tsheremshani raj. (Samaara kub., Bugulma mk.), Mordva Afonkino (Ersan Ohhonkina) k. (Pk, kd B 11 : 386); ozhe prja 'varrukasuu' mdM, Mordva ANSV, Zubovo Poljana raj. (end. Pensa kub., Narovtshati mk.), Mordovski Pimburi k. (Pk, kd B 12 : 235-237); ozhape 'kiri varrukasuul (siksakkiri)' mdE, Tatari ANSV, Tsheremshani raj. (Samaara kub., Bugulma mk.), Mordva Afonkino (Ersan Ohhonkina) k. (Pk, kd B 11 : 386); velshtsh 'mustri nimetus (varrukasuul)' mdE, Tatari ANSV, Tsheremshani raj. (Samaara kub., Bugulma mk.), Mordva Afonkino (Ersan Ohhonkina) k. (Pk, kd B 11 : 386)./
Hõlma ääristavat tikandit nimetati algat (alumine tikand). Särgi ja rüü alläär võis olla kaunistatud ka punase mustriga en'zert' või harulise allääre kirjaga erzeljat.
/Rutsja alks 'rüü alläär' mdE, Mordva ANSV, Kotshkurovi raj., Sabajevo k. (EA 218 : 329); rut'jatshalks 'allääre kaunistus' mdE, Tatari ANSV, Tsheremshani raj. (Samaara kub., Bugulma mk.), Mordva Afonkino (Ersan Ohhonkina) k. (Pk, kd B 11 : 386); en'zert' 'allääre punane ribakiri' mdM, Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Staroje Pshenevo k. (Pk, kd B 13 : 7- 9); erdele 'allääre kiri' mdM, Mordva ANSV, Zubovo Poljana raj. (end. Pensa kub., Narovtshati mk.), Mordovski Pimburi k. (Pk, kd B 12 : 235- 237); erdzelem 'haruline kiri särgi alläärel' mdM, Mordva ANSV, Zubovo Poljana raj., Mordovski Pimburi k. (EA 224 : 197); erdeljat' 'langkajam särgi allääre kiri', Mordva ANSV, Zubovo Poljana raj., Mordovski Pimburi k. (Fk, 2086 : 13); erdzeljat' 'särgi langkajam allääre kiri', Mordva ANSV, Zubovo Poljana raj., Mordovski Pimburi k. (Fk, 2086 : 143)./





Särgi langkajam allääre kiri erzeljat. Mordva ANSV, Zubovo Poljana raj., Mordovski Pimburi k. (B149:50)


Mustrit nimetati tihti sõltuvalt niidi suunast näit. kitshkere (viltune) või nakas' (kaldu).
/Ketshkarne 'siksakpael' mdM, Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Staroje Pshenevo k. (Pk, kd B 13 : 78-79); kitskal 'kaenlalapp' mdM, Mordva ANSV, Zubovo Poljana raj. (end. Pensa kub., Narovtshati mk.), Mordovski Pimburi k. (Pk, kd B 12 : 235-237); nakas' 'kiripael kaldjoontega' mdM, Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Staroje Pshenevo k. (Pk, kd B 13 : 37-39)./


Lihtsaimate tikandielementide ja õmbluste nimetused on tavaliselt seotud tikkimistehnikaga. Harvade pistetega väljaõmmeldud mustrit nim. gurze, ka mej gurze (tagurpidi gurze). Käisel esines kiri gur'ze kolmo kolmined' (otseses tõlkes: kolm kolmekest).
/Gur'ze 'küljetriibud (3 puna-musta rida)' mdE, Tatari ANSV, Tsheremshani raj. (Samaara kub., Bugulma mk.), Mordva Afonkino (Ersan Ohhonkina) k. (Pk, kd B 11 : 392); gurst' 'muster piki käist' mdE, sama, (Pk, kd B 11 : 386); mejgur'zt 'küljetriibu muster (pahempidi gur'ze)' mdE, sama, (Pk, kd B 11 : 393); gur'ze kolmo kolmined' 'mustri nim. käisel' mdE, sama, (Pk, kd B 11 : 392)./
Tihedalt peale kantud mustrit nim. kemel'djan vel'shtsh.
/Kemel'djan vel'shtsh 'siksakkiri alläärel' mdE, Tatari ANSV, Tsheremshani raj. (Samaara kub., Bugulma mk.), Mordva Afonkino (Ersan Ohhonkina) k. (Pk, kd B 11 : 392)./




Särgi naljava õlakiri stevks. (B149:93)


Kirja stafks nimetus tähendab aga läbiõmmeldud, läbitepitud ja annab täpselt edasi tikandi iseloomu ja tunnused. (Belitser 1973 : 58)
/Stevks 'õlakiri särgil (silmuselised motiivid)' mdM, Mordva ANSV, Zubovo Poljana raj., Mordovski Pimburi k. (EA 224 : 198); stavist 'kaunistatud pind õlgadel' mdM, Mordva ANSV, Zubovo Poljana raj. (end. Pensa kub., Narovtshati mk.), Mordovski Pimburi k. (Pk, kd B 12 : 235- 237)./


Tikandi nimetused sisaldavad tihti ka tööriistade nimesid, mille abil neid on valmistatud. Mustri nimetus kajsevkst viitab tema tegemisele süstiku (kajamo) abil ning muster on ersalase Viktor Danilovi sõnul nagu "visates tehtud". Kiri vikshnjauks on tehtud kangasoaga (vigine), kirja kavode telgedel kudumisel on kasutatud linnuluid (kavodet).
/Kajsevkst 'mustri nim. rüü allääres (karraga ääristatud punasel ribal värvilised ristid)' mdE, Tatari ANSV, Tsheremshani raj. (Samaara kub., Bugulma mk.), Mordva Afonkino (Ersan Ohhonkina ) k., (Pk, kd B 11 : 386); vikshnjauks, palarauks 'särgi alläär' mdE, Bashkiiri ANSV, Fjodorovka raj. keskus (end. Ufaa kub., Sterlitamaki mk.) Fjodorovka k., (Pk, kd B 11 : 397); kavode 'kirja nimetus' mdE, Tatari ANSV, Tsheremshani raj. (Samaara kub., Bugulma mk.), Mordva Afonkino (Ersan Ohhonkina) k., (Pk, kd B 11 : 392); kavod'e 'siksakkiri (tagapõllel)' mdE, sama, (Pk, kd B 11 : 382)./


Palju on mustrite nimetusi, mis on seotud loomade, lindude ja putukatega. Sagedamini on need koduloomade ja -lindude nimetused või loomade nimetused, kes elavad kohalikes metsades. On iseloomulik, et muster nimetatakse tihti looma, linnu ja putuka mõne kehaosa järgi, näit. käpp, kõrv, silm, tiib jne. Enim levinud nimetused on : numolon' pile - jänese kõrvad,... digan' kamakshke - hane hammas... (Belitser 1973 : 47), ka mati kenzhet - hane küünised.
/Numolon' pile 'mustri nimetus, "jänesekõrv"' mdE, Tatari ANSV, Tsheremshani raj. (Samaara kub., Bugulma mk.), Mordva Afonkino (Ersan Ohhonkina) k., (Pk, kd B 11 : 393); sejed' numolon' piline 'mustri nimetus, "tihedad jänesekõrvad" (puna-must siksakkiri esikülje keskel)' mdE, sama, (Pk, kd B 11 : 392); digan' kamaksh 'siksakkiri alläärel' mdE, sama, (Pk, kd B 11 : 393); mati kindzhe 'V-kujuline kiri, "hanejalad"' mdM, Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Staroje Pshenevo k. (Pk, kd B 13 : 37-39); mati kengst' 'kiri taga, "hanejalad" (kolmnurk)' mdM, sama, (Pk, kd B 13 : 7-9)./




Särgi naljava (`nooltega') allääre noolekujuline küljekiri nalja. (B149:93)


Mõned tikandite nimetused osutavad kirjade sarnasusele teatud asjadele. Noolekujuline kiri kannab nimetust nalja (nool). Mustri nimetus on andnud nime tervele särgitüübile - naljava, millele on iseloomulikud noolekujulised mitmevärvilised tikandid alläärel külgede juures.
/Nalja 'mustri nim., "nool" (astmeline kolmnurk ristimotiiviga)' mdM, Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Staroje Pshenevo k. (Pk, kd B 13 : 37-39)./




Langkajam-särgi õlakiri teshtenet' (tähed). (B149:50)


Langkajam-särgi õlakiri teshtene. Mordva ANSV, Zubovo Poljana raj., Mordovski Pimburi k. J. Karm, 1984. (Fk 2086 : 210)


Langkajam-särgile on iseloomulik varruka ülaosas õlaõmbluse kõrval rombi- ja spiraalimotiivides mitmevärviline kiri teshtenet' (tähed).
/Teshtenet' 'mustri nim., "tähed"' mdM, Mordva ANSV, Zubovo Poljana raj., Mordovski Pimburi k. (EA 224 : 197)./
Tikandi välimusele viitab otseselt ka mustri nimetus kem'komtshova ki (13 peenikest teed).
/Kem'komtshova ki 'puna-must allääre kiri (13 rida)' mdM, Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Staroje Pshenevo k. (Pk, kd B 13 : 89-91)./


Mustri nimetus võis tuleneda ka tema värvist näit. sen'eks (sinine) või sjormat (kirju).
/Sen'eks 'kiri tagapõllel' mdE, Tatari ANSV, Tsheremshani raj. (Samaara kub., Bugulma mk.), Mordva Afonkino (Ersan Ohhonkina) k. (Pk, kd B 11 : 382); sjormat 'mustri nim., "kiri" (taga- ja küljetükkide allääre sini-puna kiri)' mdM, Mordva ANSV, Kovõlkino raj., Staroje Pshenevo k. (Pk, kd B 13 : 37-39); sjormavart' 'ristpistes tikitud jooned särgil' mdE, Kuibõshevi obl. (Samaara kub.), Kljavlini raj., Novõje Sosnõ k. (Pk, kd B 11 : 465)./


1950-ndatel aastatel toimusid tikandeis tähelepandavad muutused: värvigammasse ilmusid helesinised, roosad ja oranzhid toonid, mustrid jäid hõredamaks ja vähem reljeefsemateks. Tikkimistehnikas hakkas domineerima kahepoolne piste, ikka tihemini võis kohata vene risti. Mustritesse ilmusid lillemotiivid. (Belitser 1973 : 55)



Allikad, kirjandus, lühendid