paha~paska~kehno~märännü~võõras silmä; kehno~paha~(üvä) va(s)suz; raskaz tshäsi;
[pellättii sõnnaamis]

Vadjalased on elanud veendumuses ks-i negatiivsesse mõjusse talu ja perekonna õnnele ja edasiminekule. Ühest küljest on ks-i teatud olevat kindlatel inimestel, teisalt on kardetud iga võõrast kui potentsiaalset ärakaetajat ning seostatud aset leidnud haigestumise, loomade kidumise vms juhte kellegi eelnenud külaskäigu või juhuslikult tema silma alla sattumisega, aga ka halba soovija sihipärase tegevusega. Ks-i on arvatud olevat rohkem naistel, seetõttu on võidud karta iga vähemtuttavat naissoost vastutulijat. Ks-i on seostatud nõidadega (vt Nõidus), samas on külaühiskonnas võidud kahtlustada iga kaugemalseisvat isikut mistahes manipulatsioonides. Lisaks tahtlikule kaetamisele on arvatud olevat ka paratamatult ks-ga inimesi. Ühe teate kohaselt olevat inimesel lihtsalt selline veri (vt Hing?), mis sarnase negatiivse omaduse tingib. Ks-i vastandina on usutud olevat ka inimesi, kel on üvä vasuz, ühe teate kohaselt on sellise inimese tunnuseks olnud sünnimärk huulel (näol?).

Igapäevaelus on ks-i võimaliku mõjuga vägagi arvestatud. Kalale, jahile või kündma minnes on naisterahva (aga ka mistahes muu inimese) vastutulekul võidud edasiminekust üldse loobuda ja koju tagasi pöörduda. Teele asudes on ks-ga inimese vastutulekul või üle tee minekul targem koju tagasi pöörduda olnud. Rasket sünnitust on seostatud saunateel vastutulnu ks-ga. Niisamuti pole kasulik olnud uude majja sissekolinuna sinna ks-ga inimest lasta. Ks on olnud sageli ka loomade kidumise põhjustajaks. Näib, et mõnede inimeste puhul on nende ks-i tahtlik või tahtmatu toime mõjunud just loomadele. On kõneldud isikutest, kel oli olnud mõju sigadele või hobustele või kõigile loomadele. Noort looma pole juletud igaühele näidata. Kindlalt on teatud, et kui seapõrsaid hiirte, hiirepoegade või rottidega on võrreldud (mille peale emis põrsad ära on söönud) on see võrdunud sõnamise kui negatiivse mõjustamise teise vormiga. Ka looma vmm müümisel on arvestatud ostja isikut. Nii ei ole võidud sellele, kel raskaz tshäsi, midagi müüa. Teada on juhtum, mil lehmamüük jäänud pooleli, kuna ostja kuulnud üht müüjat teiselt küsimas: annammako piimää vai annammako suguu? Halvale mõjule vastuvõtlikuks on peetud ka lapsi. Nii ei näidatud sündinud last kaua võõrstele või varjati võõra saabumisel riidega. Lõpuks on võõra ootamatul saabumisel võidud ära peita isegi pooleliolev võitegu, et kaitsta seda äpardumise eest.

Ks-i ja sõnamise vastu on aidanud mitmed võtted. Soovimatu inimese vastutulekul on negatiivse mõju ära hoidnud üle vasaku õla sülitamine, kardetava isiku juuresolekul on kasu olnud trääsa pidamisest. Kui lapse puhul ärasõnamist kahtlustati, kasteti last pühitsetud veega, last võidi kaitsta ka kuivatatud seakärsa või juudasita hoidmisega aseme päitsis, samuti juudasita kandmisega ristiketil marli sees, mida on kasutatud igasuguse paha tõrjel. Õnnistatud vesi on aidanud ka loomade kaetamise puhkudel. Samuti pidi võimalusel kaetaja tagasi toodama, antama talle vett suu loputamiseks ning siis selle vee loomadele ära jootma. Loomi võidi ka ära pesta ning joota veega, kuhu oli viina lisatud. Samuti võis abi saada sõnade lugemisest või loetud soolade kasutamisest (vt Nõidus, Ravimine). Kui kuuldi võõrast laudas loomi kiitmas, mis oli tõlgendatav sõnamisena, pidi sellele vastama vastupidise väitega. Tõrjevahendina näisid töötavat ka ähvardused, näiteks lubadus sõnajal ta karvad pügada ning maakivil põletada, millest arvati abi olnud olevat.

MA