KOOLIEROOTIKA - KOOLIPORNOGRAAFIA,
ANEKDOODIMAAILM - PÄRISMAAILM
Mare Kalda

Õpetaja: “Lapsed, täna räägime seksist. Need, kes suguelust midagi teavad, astugu paremale; need, kes midagi ei tea, vasakule.” Juku: “Aga õpetaja, kuhu lähevad spetsialistid?”

Katsed saada ja anda ülevaadet praegusaja koolilaste anekdoodi–kasutusest, repertuaarivaliku põhimõtetest ja räägitava võimalikust mõjust rääkijale, tähendavad kindlasti kuigivõrd sissetungimist eelteismeliste ja teismeliste kui omaette grupi maailma.
Liigne oleks arvata, et tegu on mingi salateadmisega, millest täiskasvanud ei tohigi teada. Kui ka mõni anekdooditüüp on puhtalt omavahel jutustamiseks, vahendavad täiskasvanud niikuinii ühte kui teist ka erootikateemalistest naljadest noorte repertuaari. Teiseltpoolt hõlmab osade anekdooditüüpide eluiga nähtavasti mitut kooliskäinute põlvkonda, nagu on tõestamas käesoleva ülevaate koostaja põguski küsitlus oma eakaaslaste, aga ka pisut nooremate ja vanemate seas, niisiis praegu kahekümneste–kolmekümneste keskel. Rääkimata klassikaliste naljanditüüpide kohandamisest autode ja linnaliku elustiili domineerimise ajastusse või nende mõnevõrra ootamatust elussetõusmisest täiesti muutumatul kujul. Ometi ei tule need koolipõlve anekdoodid enam sel moel jutuks nagu siis, paljud on täiskasvanueaks hoopis ununenud ja käibest niikuinii kõrvale jäänud. Niisiis jääks problemaatiliseks liigitada muist anekdoote lastenaljadeks ja ülejäänud täiskasvanute omaks, kuigi aeg–ajalt see peab paika, eriti kasutamisaktiivsuse poolest (sellest lähemalt edaspidi).

Kultuurisidusalt peetakse erootikat õrnaks intiimseks teemaks, tabuks. Anekdoot kui üks erootikast rääkimise viis on peaaegu vaba tabudest, lubatu piirid on avarad. Lapse arengu uurijad on näidanud, kuidas sotsiaalselt tabust hõlmatud käitumispiirkonnad võivad lapsele põhjustada emotsionaalseid konflikte, mida lahendatakse mängides. Seetõttu sisaldab lastehuumor kui mäng verbaalses vormis rohkesti seksuaalset ja agressiivset (Strommen, McKinney, Fitzgerald 1977: 211). Anekdoodid on siis koolierootika (–pornograafia) käibekõlbulik, ootuspärane ja piisavalt avatud ringlusvorm, mõistagi erootikast mõtlemise ja rääkimise teiste viisidega üheskoos.

Kooliõpilaste poolvabatahtlike saadetistena laekus kogumisvõistlusele üldse hulgaliselt anekdoote. Üldtulemusena saadi näiteid 141 selle teemaringi anekdooditüübist, tekstide koguarvuks 863. Nende seast võib mõnede kuuluvus kõnealusesse valdkonda olla vaieldav. Enam–vähem peaks kajastuma tegelik ringlev repertuaar selles ajalõikes ja selle sotsiaalse grupi kasutuses, s.t. missuguseid anekdoote tundsid 1992. aastaks koolinoored IV (ka III) XII klassini.

Üldistest arvandmetest veel niipalju, et sel teemal kirjutas 419 saatjat, kellest 140 käisid IV–VI, 185 VII–IX ja 94 X–XII klassis. Osa võttis 258 tüdrukut, kellest nooremaid 92, “keskeas” 107 ja vanemaid 59 ning 161 poissi, kellest nooremaid 48, “keskeas” 78 ja vanemaid 35. Materjal hõlmab kogu Eestit, erinevaid regioone, esindatud on nii suurte linnade suuri koole kui ka hõredama asustusega piirkondade koole – aga selline hõlmatus oli ka võistluse üks eesmärke. Niisiis võib öelda küll, et käesolev teema on ootuspäraselt soosingus ja harrastatav. Ja korraldajate palvele tuldi sõbralikult vastu ka erootikajuttude teadaandmise osas, peaaegu üks neljandik saatjaist pakkus midagi. Tõsi küll, kooliti on pilt mõnevõrra erinev ja langeb kokku kogu materjali iseloomuga: kus kogu materjal hea ja mitmekülgne, seal leidub ka hea valik erootikaanekdootide tüüpe.

Seaduspärane oli ilming, et ilmselt oma anekdooditundmises kahtlejate trükiallikaist ümberkirjutatud naljade valik peaaegu seda valdkonda ei puudutanudki, kui, siis piirduti nn. õhupuhastaja–anekdoodiga (armukese nali). Eriti hakkas see silma Tallinna 7. Keskkooli saadetises. Kuna see on aga üldiselt väga mahukas (5 mappi), siis ei jää vähesemad iseenese tarkusest teada naljad koguhulga poolest alla mõnele rikkalikule tervenisti peast kirjutatud saadetisele (Narva, Loksa, Kõpu, Viljandi 4., Märjamaa, Virtsu, Nõo jt.). Suhteliselt napimalt sisaldas suguelu puudutavaid anekdoote Haapsalu Sanatoorse kooli, Tartu 10. Kk., ka Tartu 2. Kk. ja Voore kooli materjal, ülinapilt riivasid seda valdkonda Antsla noored.

Individuaalvõistlejate üldiselt ebaühtlane materjal (väikesest, kuigi ausast panusest ülima kirjaarmastuse, resp. harrastuse väljendusteni) pakub juhuslikku pilti. On neid, kes pidasid vajalikuks arhiivi valgustada ja teisi, kes teemat vältisid. Hea valik tuli ühelt Karksi–Nuia lõpuklassi neiult (19 teksti pluss muu aines), ühelt üheksanda klassi Tartu neiult (16 teksti) ja ühelt seitsmenda klassi Tartu noormehelt (20 teksti).
Muidugi puuduvad andmed sise– ja välistsensuuri toimimisest, s.t. mida noored kirjutajad ise vältisid ja kuivõrd neid võis mõjutada kirjapanekut juhendav õpetaja. Ürituse korraldajate taotlus oli teadupärast, et lapsed kirjutaksid nii, nagu nemad teavad ja kasutavad oma traditsiooni, paotaksid pisut ust (nende) maailma, mis on täiskasvanutele kas just suletud, aga kelle otsepääs sinna on siiski takistatud.

Nimistu artikli lisas vajaks tüübipiiride täiuslikumat läbimõtlemist (kestev folkloristika–terminoloogiline täpsustamine: tüüp, tüübiredaktsioon), seepärast ei pretendeeri see kataloogi seisusele, vaid tegu on artikli autori puhtsubjektiivse tekstide eristamisega üksteisest ja on koostatud ainult võistlusmaterjali jaoks ja põhjal. Puuduvad ju ka tutvustavad sisukirjeldused, mida on vajadusel võimalik kergesti lisada.
Kuivõrd folkloor toimib grupiliikmete sotsialiseerumise vahendina (vt. Nenola 1990: 12–13), sedavõrd on anekdoodidki üks tegur selles protsessis, erootiliste naljade vahendamine tunnistab ühisest teadlikolekust nendest asjadest. Sellest ei pea mõistagi järeldama, et kogu tüübistik on teada kooliealiste ühiskonnale tervikuna, kuigi tarbimis– ja vahetusväärtus on igaühel neist, või et koolinoored iseenesest moodustaks lausa homogeense grupi. Seksuaalanekdootide ringlusfunktsioone vaadeldes on mainitud veel ebastabiilset seksuaalset identiteeti stabiliseerivat toimet (Kvideland 1985: 40), ka lihtsalt teadmishimu rahuldamist lapse kogemuste ringist puuduva aine koha pealt (Kivelä 1982: 7), mis on, tõsi küll, kõigepealt silmatorkav pool ja ainult pealispind nii rääkijale kui analüüsijale.


MISSUGUSEID ANEKDOOTE KIRJUTASID ÜLES JA SAATSID VÕISTLUSELE 419 KOOLINOORT 1992. AASTAL?

Mis jääb kõigepealt silmatorkava pealispinna – kogemuste ringist puuduva aine alase teadmishimu rahuldamise taha? Mis on üldse ebastabiilne seksuaalne identiteet, mida peab stabiliseerima? Kas on nii, et kui ka “erootiline huumor on kahe naudingu ühendus”, siis anekdootidega sügavamalt/põhjalikumalt tegeldes hakkab üha enam tunduma, et “huumor ja erootika teatud määral välistavad teineteist” (Knuuttila 1992: 226), naljakas ei olegi enam naljakas? Kas erootilised ja pornograafilised anekdoodid reedavad kuidagi igaühte nende kasutajatest või pigem nende kasutajaskonda üldse – nad räägivad ja nad ei tea, mis nad välja räägivad, võib–olla tõesti ühtlasi alateadvuslikke pingeid ja vastuolusid lahendades? Kas on nende jutustamises muud mõju mainitu kõrval või on ainuõige, et anekdoodid ja elu on kaks iseasja – mööndusega, et nendesse lipsab läbi kontrolli alt pääsenud teadvustamata impulsse? Vastuste pakkumine tekitaks hulgaliselt spekulatsioone, kuid olgu analüüsikatse ettekäändeks, et mitte jääda kontseptsiooni “nali on ainult nali” juurde.


SÕNAD SAAVAD UUE – EROOTILISE SISU.

On teadmata, kas meeldivuselt, kuid arvukuselt esikohal seisab variandirikkaimana tüüp “Koera nimi Uus Mood” (1a) 40 tekstiga, mida tuntakse peaaegu ühesugusel kujul peaaegu kõikjal. Variantide suhteliselt suurem arv tuleb põhiliselt IV–IX klasside saadetistest, üleskirjutajad on nii poisid kui tüdrukud, väike eelistus torkab silma IV–VI klassi ealiste hulgas. Ka keskkoolineiud pole seda vältinud, kuigi kahtlane, kas nali neile enam niivõrd lõbu valmistab nagu vahest IV–VI klassi eas. Lähedased sugulastüübid, kus koeranimedeks Ma Näen (1b), Trussikud (1d) ning Tilk (1c) tunduvad vähem populaarsed. Kes teadis “Uut Moodi”, võis kirjutada ühe neist kolmest lisaks. Küll ei ole mitte ükski keskkoolinoormees kirja pannud ühtegi neist anekdootidest, kuigi ongi võibolla teadnud! Millega piirdub siin erootika? Alastiolek saab üldiseks kombeks, sest keegi on riieteta oma koera hüüdes kuulutanud “Uus Mood”. Urineerijat valdavad vastakad tunded, sest teda võidakse näha, kuigi hüüd “Ma Näen!” on jällegi koera kutsumiseks.

Kõrvaline inimene näib olevat pühendatud kaasinimese (tantsupartneri, lauanaabri) urineerimisvajadusse, sest viimane hõikab aegajalt “Tilk! Tilk!” – jällegi koera kutsudes. Kahe viimase puänt lahendab tegelikult olematut pinget lausega: “No vaata siis!” või “Mis sa tilgutad, lase sorinal!”

Mehhanism on lihtne ja naljades alati edukalt toimiv – valesti mõistmine, valesti tõlgendamine, mis aga lähtub juba algsest teisitinimetamisest, tulemuseks koomiline lühiühendus. Liigne oleks arutleda ekshibitsionistliku naudingu üle, mis küll päriselt ei puudu. Märkimisväärne, et teisitisõna hüütakse valjul häälel, korratakse, rõhutatakse ja sellel on oma sugestiivne mõju või toime.

Eelkõige tüdrukud ja nooremad poisid näivad pidavat jutuvääriliseks veel ühte segiajamistüüpi. “Jalad harki, munad vahule” (25b) esineb 35 korda, nooremailt tüdrukutelt 15, poistelt 7, VII–IX klassist 10 tüdrukult ja ühelt poisilt ning kahelt vanemalt neiult. Tunnussõnade tähendusväljas on juba tavakeeles kahemõttelisust. Seda võimendab pahandust teinud anekdooditegelase katse parandada lõhutud heliplaadid (kassetid). Sel põhjusel tekibki teistkordselt kahemõtteline fraas, kuigi enne liitmist kirjeldas kumbki sõnaühend oma aineala tegevusi (aeroobikainstruktsioon ja toiduretsept).

Ikka samas laadis katsetavad sõnu erootilises võtmes tüübid “Maja nimi – Trussikud, koera nimi – Perse” (4a) ning ümberkodeeritud “Jalamatt–riidenagi–televiisor–võileibade (kartulisalati) valmistamine” (4b). Esimese 23 varianti saatsid 10 IV–VI klassi tüdrukut ja 5 poissi, 5 VII–IX klassi tüdrukut ja üks VII klassi poiss ning 2 XII klassi neiut. Teise tüübi 16 varianti kogunesid 4 IV–VI klassi tüdrukult ja 4 poisilt, 3 VII–IX klassi tüdrukult ja 2 poisilt, ühelt X klassi neiult ja kahelt X klassi noormehelt.

Kui kaks tüüpi määrata üheks, oleks tegu ühega soositumatest üldse (39 varianti)! Oluline sisuerinevus on ümbernimetaja distantsis rääkijate suhtes ja ümbernimetatava kangusastmes. Ühel juhul valivad mees ja naine (st. täiskasvanud, mitte–meie) majale ja uuele koerale nimeks linna peal (turul, tänaval, aknast möödujate suust) esimesena kuuldud sõnad. Saabuvad külalised, keda siis vastavalt juhendatakse:
Vajadust uuel viisil nimetada rõhutati ka leksikaalselt, väljendid ehitasid uue maja ja ostsid endale koera annavad selleks hea ettekäände.

Teisel juhul kuuleb Juku – väike poiss (rääkijail läbitud iga, kuid veel hästi meeles) õues mängides sõnu, mida palub vanematel seletada. Kõigepealt Juku vanemad loovad eufemismid ja seejärel laseb Juku nad käiku külaliste juuresolekul.

Ümberütlemist ajendab lapse küsimus “Mis on ...?” Juku lausub omandatud tarkuse külalistele, kes koodi ei tunne ja see ongi naljakas (totter?). Mahasalatu, mahavaikitu, see, mille olemasolu peidetakse ning varjatakse teiste sõnade taha, öeldakse takistamatult (!) välja ja seda just vanemate tõlke tõttu. Summa ei sõltu ju liidetavate järjekorrast. Väljaütlemisvaimustus väärib märkimist mitte ainult anekdooditegelase, vaid ka anekdoodirääkijate seisukohalt, see väljendub kõigi nii– või teistsuguste genitaalsõnade kumulatsioonide korral.

Üldkeele argise tähendusega sõnad satuvad erootilisse võtmesse. Sõnad, mis ei näi veel kandvat seksuaalset pinget, pannakse meelega ja vabalt seda tegema. S. Knuuttila kirjutab sellest seoses sõna–sõnalt võtmise koomikaga. Ta viitab näitena just lasteanekdoodi koeranimedele, mis toovad mängu sugueluseikasid (Knuuttila 1992: 235). Erootiliselt uuestimõtestatud tähendusi ja siis ka olukordi proovitakse vähemalt 15 tüübis. Nendes leidub küll genitaalide, küll vahekorra väljavahetatud nimetusi. Emal on suur kiisu, sest tal käivad tihti külalised (tüüp 3a), emme kiisu sööb issi vorsti (3c), isa peab kahuri välja võtma ja ema oma rahakoti ära peitma, kui juhtuvad tulema vargad (3d), kirbud uurivad naist ja kirjeldavad nähtut üksteisele: kiilaspäine sülitav mees sõelus edasi–tagasi (3h). Selles mõttes sarnaneb eelmistega ka üks klassikalistest kloostrinaljadest. Ei nunnad ega abtiss ei tea, mis on meessoost juhutöölise süütuse mõõtmise pulk või karamell ning ei takista oma süütuse mõõtmist (3g); muude omaduste poolest see tüüp küll ümbernimetamisi tootva mõtteviisiga sugulust ei ilmuta, üleskirjutajadki vanemad. Anekdoodi–laps või keegi muu, kes mõistab maailma temaga sarnaselt võtab öeldut sõna–sõnalt, nii nagu talle räägitakse. Võib–olla on siin näha pisut jälgi maailma avastamise ühest teest. Kõik tähendas kord midagi kindlat (mis ema ütles). Järk–järgult saab selgeks keele vaba mängu võimalus. Sõnad tähendavad ühte, aga võivad tähendada ka midagi muud selle kõrval. Arusaama toidab ümbritsev elu ja täiskasvanute toimingud. Anekdoodirääkijad on selle etapi muidugi ealiselt ületanud, aga oma üleolek pole nii ammune, et peaks jätma kõrvale naljad mõnest sellisest Jukust, kes veel sellel teel. Etteruttavalt olgu öeldud, et teistes naljades on Juku anekdoodirääkijate võrdväärne kaaslane ja veel enamgi.

Kogu senivaadeldud ainestik pakub eelishuvi ja väljaelamisrahuldust eelkõige noorematele või siis noorematele ja VII–IX klassi lastele ning üksnes retrospektiivselt keskkooli tüdrukutele. Samaealised noormehed on genitaalide ja vahekorra ümbernimetamise anekdoote lausa vältinud. “Emme kiisu – issi vorst” stiilis naljad ja kepikummi ostmise anekdoodid erinevad üksteisest märgatavalt. Ühtede ikka ja jälle taasloodud sõna–sõnalt võtmise koomika asemel toimib teistes kahemõtteliseks räägitud keel, mis seatud kirjeldama kahemõttelisi olukordi. Nali ei tule mitte otsesõnu erootilise või erootiliseks tehtud termini väljapaiskamisest, vaid just kahemõttelisusest, sõna salakavalast käitumisvõimalusest. Eelduseks võib olla näiteks mõnede verbide nagu keppima, panema juba nö etteteada, väljakujunenud kahemõttelisus (tüübid “Kas kepid ka?” (22a), “Tahan ja vaikin” (22b)), kepikumm jalutuskepile (22c), noore kassi tagantjärele ütlus, kui on kuuldud emakassi igatsevat kräunumist: “Ma ei leidnud keppi, andsin talle raisale kaikaga” (23c), prostituutide järjekorda suhkrusabaks pidava mutikese lause “Ma veel imen!” (25a), munadest rääkimata (“Kellel on pruunid või sinised munad?” (8b), kalossiostja küsib munamüüjalt hästi suuri ja meeste omi (20)). Kogurepertuaarist oleks võimalik moodustada lausa kahemõttelisuse seletav sõnaraamat. Sedalaadi naljade saatjad on vaid juhuslikult ning harva IV–VI klassist, küll aga enamasti VII–IX ja X–XII klassist – erisustega tüübiti. Peale nalja tekitava teistsuguse vedru (vormi) kasutamise on tihti muule orienteeritud ka sisu. Rõhutakse seksuaalsele suutlikkusele, vahekorra võimalustele, probleem on hoidumine rasestumisest. Mitmedki nimetatud tüüpidest on käibesobivad ka täiskasvanute seas.


KAS JUKU TULEB MITTETEADVUSEST?

Minakontrolli läve taga tunglevad paljud teadvustamata kujutlused, mis otsivad oma väljapääsukanalit. Noorukiiga on psühhoanalüütiliselt iseloomustatud kui omapärast seksuaalse latentsuse eelse perioodi (vastsündinueast 5.–6. eluaastani) jätku või tagasitulekut. Uuesti vabaneb erootiliste impulsside energiat, kuid mitte enam väikelapse moodi vahetult,vaid Mina ja Üli–mina kontrolli alla surutuna. Allasurutud energia suundub aga just pregenitaalse seksuaalsuse juba läbitud teele. Ilmneb nii oraalse, anaal–sadistliku kui ka fallilise seksuaalsuse tagasituleku märke kuni erootiliste tungide väljendusviisid suubuvad täiskasvanulikku genitaalsesse seksuaalsusesse (Gerald, Pearson 1958: 45–47; arenguetappidest vt. Jüriloo, Vahing 1990: 77–78; Brenner 1990: 78–83). Mitteteadvus pääseb Juku mudelit nagu teisigi tüüpe kasutades legaalselt rääkima asjadest, mida muidu välditakse või mis muidu jääksidki tõrjutuks. S. Knuuttila sõnul põhjendavad lapsed anekdoote jutustades ning kuulates alateadlikult eakohaste kujutluspiltide suhet tegelikkuse võimalustesse (Knuuttila 1992: 249).

Anaalilminguks võiks pidada ekskrementaalsete anekdootide jutustamist (põhiliselt vanuses V–VII klassini). Nende seas on motiivid takistatud roojamisest või siis ka nö. anaalsetest uuringutest, kui anekdooditegelastel tuleb pärakusse mahutada eri mõõtmetega esemeid. Ilmneb korra läbielatud valdava roojamismõnu vastuoluline tõrje.
Fallilise seksuaalsuse nähtena viidatakse tavaliselt masturbatsioonile, universaalsele toimingule. On õpetlik avastada, et masturbatsioon ei pääse naljalt isegi anekdooti, vähemalt selle tekstivaliku puhul! Tuleb välja, et tegelikult lähedane osutub nii salatuks ja varjatuks, et ka anekdoodis ei tohi seda puudutada. Seevastu juhud, kus mõtet on enam kui tegu (nagu ütleb Jüri Allik intsesti kohta, Allik 1993: 1911) osutuvad ka kõige ropumates ja mõeldamatumates väljendustes jutuajamises lubatuks. Otseselt intsesti väljendab üks tüüp, kus õde kiidab venda isast paremaks ja vend möönab, et ema olevat samal arvamusel (nr. 46).

Tahtmine vaadelda (alasti) keha väljendub vastuolulisel moel, itsitamises, kui ühiselt vaadatakse skulptuure või aktijoonistusi, ka temaatilises ropendamises, seega oma tegeliku huvi varjamises teeskleva üleoleku taha. Selleski osas on anekdootidel oma sõnum. Piilumisanekdootides tahab Juku välja selgitada tüdruku (naise, õpetaja) pükste värvi ning teatab kaaslastele oma vaatlustulemused, kusjuures viimasel vaatamisel ei olegi tüdrukul pükse jalas: Juku uurib naisõpetajat laua alt (2a), tantsupartnerit peegelpõranda abil (2b), Juku laseb sõbrataril (klassiõel, Mannil) puu otsa ronida ning maksab selle eest (2c). IV–VI klassi eas on selliseid eelistanud kirja panna tüdrukud rohkem kui poisid. VII–IX klassi saatjate variantide arv üldse on väiksem, kuid millegipärast nüüd poiste kasuks, eriti selgelt puu otsa ronimise tüübis! Sedasorti seksuaalsuse nähted läbi anekdootide ei paista huvitavat keskkoolinoori. Otsingud leiavad vastused teiste meetoditega.

Seevastu suguühte pealtnägemist ei tehta anekdoodis kunagi eesmärgiks. Kui anekdoodilaps viibibki parasjagu kõrval, siis toimuvast erilist numbrit tegemata. Juku loendab rahulikult aknast välja vaadates mööduvaid kübaraga mehi, kuna on isaga nii kokku leppinud (10a), tähistab spermapleki seinal sildiga “Siin hukkus noorem vend” (10b) või joonistab kodus liiga tõetruult naise suguelundi, mistõttu isa ennast vigastab (8f). Kõigis neis pole nii oluline, et Juku näeb või teab, vaid see, kuidas ta rõhutab demonstratiivselt oma üleolekut vanematest.

Ka hoolsalt otsides ei õnnestu avastada anekdoodi–Jukut otseselt isa hävitamas ja ema ihalemas. Selles eas surutakse võimalikud oidipaalsed unistused (kui nende olemasolu tunnistada) juba otsustavalt mitteteadvusse, kuid seetõttu võib teadvustatud fantaasiatest leida väliselt põhjendamatuna tunduvaid kellelegi suunatud seksuaalsadistlikke ja masohhistlikke jooni (Gerald, Pearson 1958: 58–59). Fantaasiate reetmise mõttes võiks siinkohal vahemärkusena anekdootide kõrvale meelde tuletada salakaustikutäisi detailseid pornograafilisi või romantilis–erootilisi tüdrukute omakirjutatud jutustusi. Toodud tsitaat selgitab aga kuigivõrd, miks näiteks kastratsioonianekdoodid on ikka pigem irvitavad ja parastavad, nagu polekski halvavat kastratsioonihirmu. Üleolek on tõesti suur, kui ta peaks pärinema muundunud oidipaalsetest unistustest. Üleolek on loogiline, kui kellegi kastratsioonijuhtumi väljanaermisest saab ennast võimsamana tunda. See, mis juhtub anekdoodis, on kerge, lihtne ja naljakas: Kroko–till ei pääse okastraattõkkest tervelt läbi ning temast jääb järele Kroko, Hanni–pall ei suuda üle aia hüpata ning muutub Hanniks (28); mees, kes peab oma autot Munni nime vääriliseks, on sunnitud politseis tunnistama ärandamist: “Vaatasin, Munni ei olnudki” (26), kui suguühet on tahetud lõhkelaenguga huvitavamaks muuta, siis võib peenis plahvatuses kaotsi minna (29), tähelepanelik Petka avastab kodus eseme, mida varem näha polnud ja raiub ära (30), venelane ei oska kasutada ameeriklaste eneserahuldamismasinat (29).

Leidus anekdoot, mis näitab tüdrukutel väidetavalt olemas olevat süü– või vähemväärtuslikkuse tunnet peenise puudumise tõttu. Kuni puändini jutustati seda esimese menstruatsiooni loona, sealtpeale tehakse panus kastratsioonile. Juku järeldab õe veritsusest, et tegu oli peenisekaotusega (nr. 6).

Kas Juku tõesti ei ihalda oma ema? Aga kui otsida anekdootidest üles jällegi eakohane kujutlus soovist vahekorraks endast vanema naisega? See oleks tolle keelatud mõtte lahjendatud väljendus, sest endast vanem naine esindab ikkagi sellistes fantaasiates ema (Gerald, Pearson 1958: 59). Ei saa kahe silma vahele jätta tüüpi “Juku naisõpetajaga (kasvatajannaga) voodis” (9c)! Juku põhjendab tekstis sõna–sõnalt, miks ta peab õpetaja juurde voodisse pugema, miks peab sõrme (või peenise) nabaauku (või tuppe) asetama jne: “ Ma olen harjunud ema juures magama.”

Laekunud 6 varianti (ühtlaselt nii nooremailt kui vanemailt, nii poistelt kui tüdrukutelt) ei tunnista anekdoodi populaarsusest praegu, kuid see ei pruugi olla lõplik otsus.

Anekdoodi–Juku suhted isaga on neutraalsed, kuid võib kohata semutsevat, vandeseltslaslikku läbisaamist. Kui isalt oodatakse sekskasvatuse alustamist, siis jääb tal üle vaid meelde tuletada, et liblikatel on nii nagu inimestelgi (5b). Isa on nähtavasti poja kogemustega kursis. Samuti on poeg kursis isa asjadega, alles pahameelehoos teatab ta avalikult: “Isa toogu ise oma traksid bordellist ära!” (39c). Teisal ootab just isa pojalt mehetegusid, kui viimasel on sõbratar külas. Isa nõuanded jäävad sedakorda poja taipamatuse tõttu õigesti realiseerimata (5c). Isa otsekui ootaks juba pojalt vilumust seksuaalkäitumises ja küllap ka muidu elus. Veel markantsem on see olukorras, kus Juku prostitueerib vanemate naistega, kellest igaüks pakub teenuse eest suurema summa. Missugune on isa reaktsioon loo ilmsikstulekul: “Tee kõigiga, saame auto!” (11b). Isegi selles anekdooditüübis, kus isa vigastab ennast Juku süül (Juku joonistas uksele ehtsana mõjuva naise suguelundi, 8f), ei puudu isapoolne imetlus poja oskuste üle. Pilt ei jää siiski nii üheselt rahumeelseks. Lapsel on võimalus anekdoodis demonstreerida oma üleolekut mõlemast vanemast, kui ta süütul kombel kirjeldab pere õhtusöögilauas, mida emme ja issi naabrionu või naabritädiga olid teinud (37a). Üldiselt ei saa anekdootides nalja vanemate–laste suhete arvelt.

Mina–kontrolli mehhanismid ei protesteeri sugugi vastassoost eakaaslasega suguühte kujutlemise vastu. Poiste taolised fantaasiad tekivad seksuaalse ülisuutlikkuse teemadel, igatsetakse võimalikult palju partnereid mitu korda päevas. Tüdrukud kujutlevad end kurtisaanidena, ihaldatuna lugematute armukeste poolt (Gerald, Pearson 1958: 59 – 60). Vahekord omaealisega on tõepoolest aineks mõnelegi anekdooditüübile: “Juku pumpab rattakummi” (9a) – ühevõrra teatud nii IV–VI kui ka VII–IX klassi õpilaste hulgas, tüüpi “Juku tüdrukuga vannis” (9b) eelistasid IV–VI klassi saatjad ning “Pesupesemine pesumasinas” (9d), millest tuli üksikuid variante. Taolised vahekorra anekdoodid meenusid märgatavamalt sagedamini tüdrukutele kui poistele. Ühtegi varianti ei tulnud X–XII klassist.


NAISED JA MEHED

Kui naist esitatakse anekdoodis seksuaalobjektina, on ta alati erutav, ligitõmbav, ühtlasi kättesaadav ja kasutatav. Lähematest iseloomustustest on peaaegu loobutud. Ei ole tarvis väljendada midagi ilu, puhtuse, tarkuse kohta, kõne alla võivad tulla eamääratlused – vana või noor. Kas ja kuivõrd nad oma meest (armukest, võimalikku partnerit) armastavad, pole mainimist väärt, armastus kui tunne jäetakse kergesti kõrvale, mida võib vahest pidada erootilisele anekdoodile omaseks jooneks (teatavasti räägitakse ka juhuslike vahekordade puhul harva armastusest). Suhet ja suhtevalmidust eksponeeritakse nii, et panus tehakse võimekusele ja suutlikkusele (või võimetusele ja suutmatusele). Juku teatab õpetajale: “Ma armastan teid” (8e). Uuesti korratuna täpsustab sama väide, et mõeldud oli kehalist suhet ja seda just ühe nõutava oskuse kaudu – Juku oskab armastada lapsi saamata.

Juku esitab ninatarga küsimuse loogikaeksami õpetajale: kas saab selle järgi, kuidas naised jäätist söövad, kindlaks teha, kes neist on abielus, kes mitte (8a; ühes variandis küsib Scherlock Holmes seda dr. Watsonilt). Nalja juhtusid üles kirjutama ainult tüdrukud. Luustiku moodustab tähelepanu juhtimine vastust määravatelt tunnustelt ebaolulistele, vastaja läheb õnge ja tehakse rumalaks. Kultuuris väljakujunenud tavade kohaselt saab abielunaise ära tunda abielusõrmuse kui kindla konventsionaalse märgi kandmisest. Jäätisesöömise viis (imeb, limpsib, hammustab) osutaks teatud seksuaalsele vilumusele, harjumusele, mida jällegi kultuurisidusalt eeldatakse abielunaisel. Tegelikult oleks nii imemine kui limpsimine tõlgendatav märgina kahest võimalikust naudinguviisist. See pakub valikut kahe hea vahel ja on seksuaalsuse märk mõlemal juhul, kusjuures abieluseisus vajub tahaplaanile. Naised ei võistlegi omavahel seksikuses. Ka anekdooditüübis “Missugusel naisel on kõige jõulisemad tupelihased” (17f) ei sea näiteks venelanna esikoht kahtluse alla teiste proovitegijate seksuaalset suutlikkust.
Mitme meestegelasega anekdootides võib üks mees osutuda saamatuks ja oskamatuks ning seda ülistatum ja märgatavam on eduka isase potents (näit. “Pullid ja lehmakari” 17b – vana pull suudaks ette võtta terve lehmakarja, “Isakassid kepivad” 23c – kogenud isakass lõpetab emase igatseva kräunumise, seevastu noor ei tunne asja; “Isa juhendab Jukut” 5c – isa teaks, kuidas tüdrukuga ümber käia, Jukust pole seekord tegijat). S. Knuuttila kirjutab ka teistele uurijatele viidates meeste omavahelisest võistluslikkusest, mis väljendub kasvõi nende vestluses, kui hakatakse rääkima suguelu teemal. Naiste jutuajamistest see joon puuduvat (vt. Knuuttila 1992: 228). Anekdoodid paistavad omal moel sekundeerivat nimetatud järeldusele. Kuid otseselt mitme isase potentsi võrdlust esitavad koolinoorte üleskirjutatud anekdootide hulgas vaid mõned tüübid. Võibolla on selgelt täiskasvanute repertuaaris pilt ühesem ja sel juhul paistaks siit jälle üks koolianekdootide sisu eripärasid täisealiste repertuaariga võrreldes? Neilgi juhtudel allajääja alles õpib ning võib peatselt ületada oma eeskuju või õpetaja. Tegelikult on ju ees või just alanud ka parajasti koolipingis istuvate anekdoodijutustajate meheteod. Aeg mängib nende kahjuks, kellel seni oli nö. “falliline ülemvõim”. Juku ei võistle kellegagi oma kaaslastest, kui ta on Manniga (klassiõega) vahekorras – pumpab rattakummi (9a) või sõidutab oma autot tüdruku garaai (9b).

Kuigi tõsi küll, Juku on eelkõige mudeltegelane, keda võib panna käituma mitmeti, kas kõigist osavama ja teadlikuma playboyna või siira naiivse pisipoisina (vrd. soome Pikku–Kalle näit. Kivelä 1982: 8). Nii et küllap päriskoolipoisis on natuke anekdoodi–Jukut ja anekdoodi–Jukus natuke päriskoolipoissi.

Selgub, et päriskoolipoistele alates VII klassist lähevad silmanähtavalt korda anekdoodid, milles leidub kas otseselt või peidetult seksuaalse suutlikkuse probleeme, genitaalide mõõtmete ja täisväärtuslikkuse probleeme. Kui vanuserühmas VII–XI klassini saatsid soositud armukese–anekdoote nii poisid kui tüdrukud enam–vähem ühtlaselt, siis genitaale kirjeldavad naljad on sisust sõltuvalt sooliselt diferentseeritumad. Saatjate valdava enamiku üldse moodustavad ju tüdrukud. Impotentsuse ületamist või genitaalseid muutusi demonstreerivate anekdootide laiemat valikut pakuvad poisid. Üleskirjutuse järgi otsustades pole need küll soosiktüübid ja nende tegelik levik jääb selle materjali põhjal hämaraks. Sisu poolest kuuluvad siia näiteks naljad impotentsuse ravi kohta: naine segab erektsiooni tekitava ravimi toidu sekka, tulemusena kerkivad taldrikul makaronid (15a) ning arst on soovitanud mehel leiba süüa, et “kõvaks läheks”, mees ostab poest mingi koguse leiba, müüja hoiatab: “Sul läheb ju kõvaks” (15b). Mõte tohutute mõõtmetega suguelunditest leidub anekdoodis, kus mees ja naine tarvitavad kasvu soodustavaid tablette ja on sunnitud pärast kasutama lisaveovahendeid või peenise ümber käsivarre kerima (16c).

Naise seksuaalsust võidakse näidata jõulisemana mehelikust. Ühes tüübis (17a: “Kaks juhust”) selgub see abikaasadevahelisest vestlusest pärast lahusolekut. Mehel on tulnud ette mõningaid kõrvaleastumisi, naisel aga vaid kaks juhust: jalgpallimeeskond ja tuletõrjekomando. Tüüp “Kas surm või sigri–migri” (surramurra; 17c) laseb mehel sattuda naissuguharu kätte vangi. Mehel on valida kahe võimaluse vahel, tundmatu sõna tähendab seksuaalvahekorda kõigi naistega. Mees püsib vaevalt hinges. Kui ta järgmisel korral samas olukorras valib surma, otsustab naispealik: “Olgu, surm sigri–migri läbi”. Ahvatlevaid ihaldusobjekte on palju, kuid ei ole võimalik rahuldada mehelikku soovi paljudeks vahekordadeks paljudega, püüe olukorrast välja tulla muutub hävitavaks.

Defloratsioonianekdootide 4 tüübi 13 teisendit esitasid võistlusele 12 tüdrukut VII–XII klassini (üks VII, üks VIII, üks IX, üks X, kolm XI ja viis XII klassist) ja kummaline küll – üks poiss V klassist. Kas neist arvudest piisaks järelduste tegemiseks? Küllap mitte, kuid siiski sekundeerib nende leidumine repertuaaris elule: räägitakse sellest, mis on selles eas päevakorral, kas mõttes või tegudes. Mismoodi on süütusekaotus naljakas? Jänes reklaamib metsas valjul häälel oma süütust ka pärast igakordset “läbitõmbamist”, sest siil õmbleb alati kinni. Lõpuks katkeb siili kannatus: “Oleks ma teadnud, et sa selline lits oled, oleks tõmbluku pannud” (13b). Vägistatud Punamütsike varjab ennast metsas, hommikul ärgates leiab teate: “Punamütsike, sa oled jälle süütu. Timur ja tema meeskond” (13d). Tegutsemisihar mees ei jõua oodata, millal partner sukkpüksid jalast võtab, ei märka seda ning peab tüdrukut süütuks (13g). Lumivalgeke palub günekoloogilist kontrolli selgitamaks, kas ta on veel süütu. On, kuid seitsme väikse augukesega (16f). Niisiis – kõigis neljas tüübis defloratsiooni ei toimugi või on süütus taastatav. Kui selles stiilis järjekindel olla, võiks küsida, mida tegi Timur enne Punamütsikese süütuse taastamist? Oma varjundi annab muinasjututegelaste kasutamine. Muinasjutus esinevad nii Punamütsike kui Lumivalgeke rõhutatult, lausa ideaalselt puhaste ja rikkumatutena. Anekdoot kasutab ära juba muinasjuttu peidetud võimaluse – Lumivalgeke elab pöialpoiste juures. Mujal tavaliselt ei mõtiskleta pöialpoiste suguküpsuse üle. Anekdoot suurendab Punamütsikese karistust teelt kõrvaleastumise eest: metsas vägistatakse. Kas ema tegelikult seda mõtleski, kui hoiatas Punamütsikest metsas eksimast. Emad on ju sunnitud võtma endale ülesande teismelisele tütrele rääkida või lasta tal õpetlikust brošüürist lugeda, mis süütusega peale hakata.

Muinasjutu– ja lasteraamatute tegelased pannakse teisteski anekdooditüüpides (nii erootilistes kui ka muudes) tegutsema paindlikumalt ja vabamalt, heade ja ilusate eetiline koormus on vähemnõudlik kui muinasjutus. Midagi lapsepõlve muinasjutumaailmast lõhutakse sel moel, kuigi mitte valdavalt ja lõplikult. Karlsson katuselt ei käi ainult Väikevennale mänguseltsiliseks, vaid ka kellegi juures armukeseks (nr. 38), Malviinal on probleeme Buratino puust peenisega – ajab pinde (13a), Rebane ei taha kakukest ära süüa, vaid temaga seksida, kuid ei leia sisenemiskohta (13f). Loomamuinasjuttude hundi, karu ja rebase asemel huvitutakse anekdoodihundist, –karust ja –rebasest. Mitte mingit kommentaari süütuse kohta ei vaja Juku–naljad, kus Juku seksib klassiõega (9a ja 9b).
Kümne tüübi kondoominaljade variantide koguarv oli kõige suurem VII–IX klassi poistelt laekunud materjali hulgas. IV–VI klassi saatjatelt ei tulnud mitte ühtegi kondoomianekdooti. Selles eas üpris tõenäoliselt ei teadvustata ei nimetatud vahendite kasutamist ega olemasolu ning õiget nalja nende arvel ei saa. Tüübist “Indiaanipoiss Katkine Kumm” (33c) jõudis võistlusele neli teisendit. Kondoomi kasutusotstarve on nihkunud ja sellega välja naerdud tüübis “Karnevalil munni mängida” (34c). Poiss soovib osta kondoomi ja nõuab müüjalt üha suuremat, tal on vaja maskeeruda peeniseks. Taustana mängib siin kaasa ka mõte hiidfallosest. Müüja ju ei tea, mille otsa preservatiiv tuleb tõmmata. Kondoom peaks toimima ainsa tunnusena, mille järgi karnevalitegelast üldse kellekski määrata. Anekdoodi sõnastusele lähedane väljend munni mängima on muidu poiste seas täiesti kasutatav halvustavate fraasidega siga mängima või sitta keerama samas tähenduses.

Niisiis – et preservatiiv nalja teeks, peavad nalja jutustajad teadvustama tema tegelikke funktsioone. Ka veel üks Juku–anekdoot Juku contra isa manipuleerib kondoomiga (üleskirjutajaid VII–XII klassini):
Juku ema jäi rasedaks. Koolis räägib Juku: “Mina tegin, mina tegin.” Juku vanemad kutsutakse kooli, et poiss räägib rumalasti. Kodus hakkab Juku isa riidlema, kuidas ta niimoodi võib rääkida. Juku vastab: “Aga mina ju tegin kondoomi sisse augu” (Loksa, IX klassi tüdruk).

“Kloostrist leitud auguga preservatiiv” (33d) on kindlalt tüdrukute anekdoot.
Kümnest tüübist kuus eksponeerivad juhtumeid purunenud kondoomiga. Kas anekdoodid sekundeerivad jälle omal moel vestlustele elust enesest, kui teemaks on preservatiivide vastupidavus ning järelikult tõhusus?

Armukese ja abielumehe – kahe määratletud seisusega meesisiku konkurentsile on siiski pühendatud terve sari anekdoote. Neid eelistasid võistlusele saata põhiliselt keskkoolinoored (mõningaid ka VII–IX klassi ealised), laekunud variantide hulk on kõnekas. Nooremad saatsid neid sama juhuslikult kui vanemad noid eespool vaadeldud ümbernimetamise anekdoote. Hästi soositud on kolme põgeneva armukese tüüp, eriti VII–IX klassis, kuid ka X–XII ei jää maha. Tobedasse olukorda satub just armuke. Ühel juhul juba sellega, et ta põgeneb akna kaudu ilmaasjata – mitte naise abikaasa, vaid tema enda hobune tuleb väljast sooja (36a) ning teisel juhul hoiab põgeneja rõduäärest kinni, hommikul selgub, et see oli esimesel korrusel (36b).

Viies tüübis avastab laps armukese olemasolu. Sel juhul koosneb nali õieti sellest, kuidas laps kõrvalseisjana lihtsalt kirjeldab nähtut (“Üks alasti onu ajas alasti naist taga, onu ei olnud küll hull, see oli meie issi” – 37e ning “Siis torkas issi naabritädile selle jalgade vahele, mida sina, ema, naabrionul lutsisid” – 37a) ja paneb oma vanemad ebamugavust tundma. Huvitav küll, aga pealtnägija lapse lugusid on vaid kolm keskkooliealist saatnud (kõik 37a), ülejäänutest 14 anekdooti (tüübid 37a, 37b, 37c, 37d) tulid VII–IX klassist ja 7 (37a ja 37e) IV–VI klassist.

Situatsiooni “Mis saab siis, kui oma mees koju tuleb” lahendamisele on rajatud vähemalt viis tüüpi. Kui armukeseks on Karlsson, on teda peaaegu võimatu salajas hoida, eriti kui ta propelleriga püksid maha unustab (nr. 38, kõigist vanuserühmadest kokku 21 varianti). Armukesele võidakse kombineerida võimalus näidata mehelikku leidlikkust. Siis õnnestub olukord enamvähem korralikult ära lahendada. Abielumees on sunnitud peaaegu uskuma, mida talle ette mängitakse: kolmest armukesest kaks esitlevad end torulukkseppade või telefonimehaanikutena ning kolmas kas otsib, raudrüü seljas, Ümera mehi (39a), on koiliblikas riidekapis (39b) või “sõidab trammiga”, hoides kapis riiete riputuspuust kinni (39d). Kui armuke jääb vahele alasti ja erekteerunult, siis esitletakse teda kui pinge all elektrikut (39c). Naisele kuigipalju tähelepanu ei pööratagi, tema ülesandeks oli armukesed vastu võtta, ära peita ja sellega tema kohalolek, st. roll piirdubki. Elektriku juhtumis siiski informeerib naine oma kojusaabunud meest vastates küsimustele: kes see on? miks ta alasti on? miks tal püsti on? Järelreaktsioonid ei kuulu enam mõistagi anekdooti.

Nali loob ja väljendab suurte inimeste mängu, millest usutakse, et ligimesed toda ka tegelikult sellel või teisel viisil mängivad. Armukese teemat peetakse igaveseks teemaks, mida saab kasvõi lõputult ekspluateerida ja üles soojendada. Anekdoodid ei ole elu, kuid eluseikade mudeleid võivad nad ometi pakkuda, tihti erandolukorra mudeleid. Ka sel juhul esitavad nad ühiskonnas kehtivaid soolise käitumise piire ja norme, olgugi, et nihestatuna, hüperboliseerituna, autoriteete lõhkudes. Erootilise anekdoodi teadja õpib tunnetama skaala keskpunkti ja taipama, mis toimub äärmustes ning tahab üht–teist nondest äärmustest mõtteid ja kujutlusi vabalt ning piiranguteta seostades lahti rääkida. Nende harrastamine on eakohase seksuaalkäitumise üks väljendumisviis. Täiskasvanukssaamiseks vajatakse seksuaalinfo vahetust ja anekdoodid omakorda on üks selle väljenduskanal. Noorsoouurijate seisukohtade järgi on erootika teema, millest räägitakse pigem sõprade–eakaaslastega kui vanematega, sugupoolele vastavat sotsialiseerumist mõjutavad niikuinii rohkem perevälised tegurid kui vanemate mõju (Niemi 1981: 51). Anekdootides naerdakse välja, kuidas vanemad teevad seksuaalsfääri salatsemise objektiks, kuigi neilt kindlasti oodatakse samal ajal pädevat ausat informatsiooni. Kui seda ka saadakse piisavalt, tahetakse ikkagi suguelust rääkida omade vahel, kambas, nii ka erootilisi anekdoote. Ühine teadlikolek, grupisolidaarsus peab üleval järeleaitamise–juurdeõppimise süsteemi selleski vallas. Või veel üldisemalt: lapsed jagavad täiskasvanutega ühist maailma, milles leidub veel nende oma, suurtega ühisest maailmast erinev maailm rituaalide, ettevõtmiste, traditsioonide, sotsiaalsete koodidega, mida lapsed õpivad ainult üksteiselt ja mis jäetaksegi omavahele (Strommen, McKinney, Fitzgerald 1977: 208–209).

Erootiline anekdoot ei toimi sellise mudelina, mis eeldaks tegelastega või olukordadega samastumist, kuigi sellelegi on viidatud. Ülimal juhul piirdutakse enese verbaalse järeleproovimisega lugudes pakutud situatsioonides. R. Kvidelandi sõnul ei pruugi see traditsioon näidata laste seksuaalteadmisi, on üksnes tabuteemade vahendamise kodeeritud keel (Kvideland 1985: 41). Seda repertuaari võetakse niisugusena nagu ta on, kasvades suhtumised teisenevad, nagu noortele huvi pakkuv erootikanaljade repertuaargi teiseneb. Kõik koolilapsed ei räägi neid. Ühe konkreetse grupi (sõpruskonna, klassi, kooli, huvirühma) liikmete naljavaliku põhimõtted võivad põhjalikult erineda teise sarnase omast (kellel palju ja suhteliselt süütud, kellel vähe, kuid krõbedad; või palju ja krõbedad jne.). Toimivaid seiku jätkub hulgaliselt.

Küllap leiab igasugune inimeseuurimine erootilistest anekdootidest erutavaid lähenemisnurki ja teid, mida mööda inimeste, nii meeste kui naiste, nii poiste kui tüdrukute mõistmisel edasi minna.

Kirjandus
Allik, Jüri. Intsest ja selle tõlgendused.– Akadeemia, 1993, nr. 9, 1893-1915.
Brenner, Ch. Tungid.– Vikerkaar, 1990, nr. 9, 78–83.
Gerald, H. J.; Pearson, M. P. Adolescence and the Conflict of Generations. New York, 1958.
Jüriloo, A., Vahing, V. Psühhoanalüüsi loeng. Sigmund Freudi psühhoanalüüsi õpetus IV.– Vikerkaar, 1990, nr. 9, 75–78.
Kivelä, Marjut. Koululaishuumorin tyypiluettelo. Helsinki, 1982.
Knuuttila, Seppo. Kansanhuumorin mieli. Kaskut maailmankuvan aineksena. Jyväskylä, 1992.
Kvideland, Reimund. Children's jokes and identity. – Papers. The 8th Congress for the International Society for Narrative Research, Bergen, June 12th–17th 1984, 37–43, Bergen, 1985.
Nenola, Aili. Sukupuoli, kulttuuri ja perinne.– Louhen sanat. Kirjoituksia kansanperinteen naisista. Toim. Aili Nenola, Senni Timonen. Helsinki, 1990.
Niemi, P. Nuoren käsitykset avioliitosta hänen lapsuudenkotinsa vuorovaikutussuhteiden valossa.– Nuorison ihmis– ja maailmankuva XII. Turun yliopiston Psykologian tutkimuksia, 51. Turku, 1981.
Strommen, E., McKinney, J., Fitzgerald, E. (ed.) Developmental Psychology. The school–aged child. Illinois, 1977.


Koolierootika tüübiloetelu 1992
A HUVI, NIMETAMINE, SEKSKASVATUS, OSKUSTE EDENDAMINE

1a tähelepandav koeranimi: Uus Mood
1b tähelepandav koeranimi: Ma Näen
1c tähelepandav koeranimi: Tilk
1d tähelepandav koeranimi: Trussikud

2a pükste (värvi) vaatamine: õpetaja laua all
2b pükste (värvi) vaatamine: tantsupartneril
2c pükste (värvi) vaatamine: raha eest puu otsa

3a genitaalid, suguühte metafoorika: ema suur kiisu
3b genitaalid, suguühte metafoorika: siil seeliku all
3c genitaalid, suguühte metafoorika: emme kiisu, issi vorst
3d genitaalid, suguühte metafoorika: isa kahur, ema rahakott
3e genitaalid, suguühte metafoorika: isa auto ema garaai
3f genitaalid, suguühte metafoorika: kooliõpetaja kass
3g genitaalid, suguühte metafoorika: süütuse mõõtmise pulk
3h genitaalid, suguühte metafoorika: kirbud naise õõnsustes

4a erootiline metafoorika võõrastele: maja nimi, koera nimi
4b erootiline metafoorika võõrastele: jalamatt, nagi, teler, võileivad

5a sekskasvatus: laps purkisülitamisest
5b sekskasvatus: liblikatel nagu inimestelgi
5c sekskasvatus: isa juhendab Jukut kõrvaltoast

6 menstruatsioon: esimene kuupuhastus

7a erootilise sõnavara tarvitamine: putsi punased botikud
7b erootilise sõnavara tarvitamine: terminoloogia onomatopöana
7c erootilise sõnavara tarvitamine: prostituudi papagoi
7d erootilise sõnavara tarvitamine: kes tagumiku joonistas?
7e erootilise sõnavara tarvitamine: till või supinoku

8a kogenud teadja Juku: kumb naine on abielus?
8b kogenud teadja Juku: kellel on pruunid (jne.) munad?
8c kogenud teadja Juku: või laseme lollilt surra?
8d kogenud teadja Juku: kuhu lähevad spetsialistid?
8e kogenud teadja Juku: õpetaja, ma armastan teid
8f kogenud teadja Juku: joonistatud kärbes
8g kogenud teadja Juku: spiraal ees, ei paljune

B VAHEKORD

9a Juku (poiss) vahekorras: pumpab rattakummi
9b Juku (poiss) vahekorras: tüdrukuga vannis
9c Juku (poiss) vahekorras: õpetajaga voodis
9d Juku (poiss) vahekorras: pesupesemine pesumasinas

10a laps vanemate suguühte tunnistajana: Juku loendab kübaraid
10b laps vanemate suguühte tunnistajana: siin hukkus noorem vend
10c laps vanemate suguühte tunnistajana: mulle ka banaani!

11a prostitutsioon: 50 FIMi ja restoran
11b prostitutsioon: tee minuga, saad ...
11c prostitutsioon: tasuline vahekord ka abielus

12a vahekorra mooduseid: kuidas jala kätte saab?
12b vahekorra mooduseid: suuseks tsirkuses
12c vahekorra mooduseid: kas pean jälle ette näitama?
12d vahekorra mooduseid: rutiinne seks
12e vahekorra mooduseid: ühe raudteel

13a probleeme tekitav vahekord: Malvina ja Buratino
13b probleeme tekitav vahekord: korduvalt süütu jänes
13c probleeme tekitav vahekord: vägistamine (kas teil aega ei ole)
13d probleeme tekitav vahekord: vägistatud Punamütsike
13e probleeme tekitav vahekord: suguhaigused
13f probleeme tekitav vahekord: seks kakukesega
13g probleeme tekitav vahekord: sukkpüksid jalas – kas süütu?

14 rahvuserinevused ja vahekord

C SUUTLIKKUS JA GENITAALID

15a impotentsuse ravi: makaronid tõusevad taldrikul
15b impotentsuse ravi: leiba süüa
15c impotentsuse ravi: pornofilmi vaadata

16a genitaalid, mõõtmed, probleemid: saabas ja suguti
16b genitaalid, mõõtmed, probleemid: gde metro?
16c genitaalid, mõõtmed, probleemid: lokkavad üleravimisest
16d genitaalid, mõõtmed, probleemid: vahetatud genitaalid
16e genitaalid, mõõtmed, probleemid: ei hakka lühemaks tegema
16f genitaalid, mõõtmed, probleemid: süütu Lumivalgekese 7 augukest
16g genitaalid, mõõtmed, probleemid: tuppe kadunud sõrmus ja traktor
16h genitaalid, mõõtmed, probleemid: neegril suur

17a seksuaalne suutlikkus: 2 juhust, jalgpall ja tuletõrje
17b seksuaalne suutlikkus: pullid ja lehmakari
17c seksuaalne suutlikkus: kas surm või sigri–migri
17d seksuaalne suutlikkus: merci, madam
17e seksuaalne suutlikkus: kas tikke on – sul ei tõuse
17f seksuaalne suutlikkus: venelannal on kõige tugevam
17g seksuaalne suutlikkus: tee nagu pull lehmale
D TAVASITUATSIOON

18 katsub läbi tasku

19 tädil (tüdrukul) seelik üleval

20 kalossimüük või munamüük

21 riist ennustab ilma

E KEELELINE SITUATIIVNE KAHEMÕTTELISUS

22a tavamõiste/tavaolukord erootiliseks: kas kepid ka?
22b tavamõiste/tavaolukord erootiliseks: tahan ja vaikin
22c tavamõiste/tavaolukord erootiliseks: kepikumm jalutuskepile
22d tavamõiste/tavaolukord erootiliseks: paeluss kerkib teki all

23a sobimatu/mõistmatu soov/tõlgendus: võta kõik, mis võtta annab
23b sobimatu/mõistmatu soov/tõlgendus: magav Punamütsike ja lehm
23c sobimatu/mõistmatu soov/tõlgendus: isakassid kepivad
23d sobimatu/mõistmatu soov/tõlgendus: kassipoeg emaga litsi löömas

24a pikantne olukord: eksitus günekoloogi juures
24b pikantne olukord: sealt ei kuule tõesti
24c pikantne olukord: kuhu musi jäi?

25a segi aetud: ma imen!
25b segi aetud: jalad harki, munad vahule
25c segi aetud: kalossid preservatiivide karbis

F KASTRATSIOON

26 munni nimeline auto ärandatud

27 suplemast tulija susistab

28 riist jääb kinni: ei ole Kroko–till/Hanni–pall

29 pauguga vahekord

30 ära hammustatud/raiutud, sest peetakse millekski muuks

G RAHULDAMISVIISE

31a nunnaklooster: riivitud porgandid
31b nunnaklooster: kui kiljute, panen jalgratastele sadulad

32a laseb mune sügada
32b viiner jääb sisse
32c liivapaber ümber

H KONDOOM

33a purunenud kondoom: auguga kondoom anda menševikele
33b purunenud kondoom: Juku torkab augud – emal laps
33c purunenud kondoom: indiaanipoiss Katkine Kumm

33d purunenud kondoom: kloostrist leitud
33e purunenud kondoom: värviline preservatiiv
33f purunenud kondoom: laaditakse hanguga

34a kondoomi ostmine: metafooridest demonstratsioonini
34b kondoomi ostmine: andke või otsast!
34c kondoomi ostmine: karnevalil munni mängida

35 kondoomikasutuse otstarbekus: oleks õigel ajal...

J ARMUKE

36a armuke põgeneb: hobune tuleb sooja
36b armuke põgeneb: tõstke jalad kõrgemale
36c armuke põgeneb: kukkuja tõotus

37a laps märkab, räägib välja: räägi seda hiljem!
37b laps märkab, räägib välja: isa, võõras onu riietub
37c laps märkab, räägib välja: isa toogu ise traksid bordellist
37d laps märkab, räägib välja: onu, kas sa enam ei hinga/ähi?
37e laps märkab, räägib välja: see ei olnud hull, see oli issi

38 identifitseeritud armuke – Karlsson

39a leidlikud armukesed: kolmas otsib Ümera mehi
39b leidlikud armukesed: kolmas on koiliblikas
39c leidlikud armukesed: elektrik pinge all
39d leidlikud armukesed: sõidan trammiga, olen nagi

40a abikaasa reaktsioon: kleidid kapis
40b abikaasa reaktsioon: armuke nuhtleks abikaasat
40c abikaasa reaktsioon: kes mina siis olen!
40d abikaasa reaktsioon: vii ühtlasi solgipang välja!
40e abikaasa reaktsioon: issi, kapis on koll!

41a muud armukese jutud
41b muud armukese jutud: mees toob sõbra naisele palga
41c muud armukese jutud: meie issi ei kanna kollast
41d muud armukese jutud: voodis kuus jalga

K KÕRVALEKALDED

42a sodoomia: mees ja kaamel
42b sodoomia: tšuktš magas jälle pingviiniga
42c sodoomia: kus see lits on, kellel käppa suruda?

43 nekrofiilia

44a kombineeritud perverssused: rase Petka
44b kombineeritud perverssused: papagoi surnud kassiga

L HOMOSEKS, VEREPILASTUS

45a mina olen Oskar; mina ka
45b küll teil taksojuhtidel on hea elu

46 intsest: sa oled parem kui isa