KRIIPAMISEST
Art Leete

Kriipamine (graffiti) on seintele kritseldamine ja sellega funktsionaalselt võrdsustatav tegevus. Kriipamiseks loetakse kõik tänavatel, bussi-, rongi- ja lennujaamades, ühiskondlikes käimlates, koolides, autodes, bussides, rongides, trammides, laevades jmt. kohtades seintele, lagedele, põrandatele, ustele, akendele, ahjudele, laudadele, toolidele, teedele, postidele jne. kraabitud, lõigatud, värvitud, tembeldatud, kirjutatud, kleebitud jt. viisidel kantud juhuslikud sõnumid. Tänapäeval määratletakse graffitiks vahel kõik avalikes paigus joonistatu, kritseldatu, kirjutatu (Voolaid 1991: 5). Nõnda käivad kriipamiste alla ka kaljujoonised ja muud arhailised semiootilised tehnikad ning teisalt ka moodsad tänavareklaamid ja avalikud linnaskeemid (Voolaid 1992: 1–2). Samas võivad kritseldused olla ka nimelt tehtud paikadesse, kust keegi neid vaevalt et otsima läheb. Kui heita kõrvale formaalne avalikkuse nõue ja asendada see olemusliku juhuslikkuse parameetriga, võib kriipamist käsitleda kritseldusena, oma asukohal tavatu kirja või joonisena. Kritseldamise alla kuuluksid siis ka koolivihikute ja -raamatute sodimine, rõivastele ja ihule kirjutamine jmt. suhteliselt privaatsemad nähtused.



ÜLEVAADE AINESEST

Ülevaade on koostatud autori isikliku kritseldustekogu alusel. Töö empiiriline alus on seega häbematult kitsas ja juhuslik. Kirjatöös ilmnevad seaduspärad ei võimalda teha mingeid erilisi järeldusi konkreetsest ainesest väljapoole või tuleks sellega vähemasti olla üsna ettevaatlik. Vaadeldav kogu sisaldas käesoleva loo koostamise aegu 3755 kritseldust, üles märgitud aastatel 1991–1993. Põhiosa (94,5%) sellest moodustavad ladina või slaavi tähestikus kirjutatud sõnad, väljendid ja laused. Ülejäävast 5,5% moodustavad suurema osa sümbolid ja märgid, olles seega mõnevõrra alaesindatud. Tegelik märkide osakaal avalikes paigus on paari protsendi võrra suurem, küündides kohati (tänavail) üle 10%. Jooniseid on autor kogunud vaid mõne üksiku. Põhitähelepanu on keskendatud sõnade ning väljendite ülesmärkimisele.

Aines on ülevaates liigendatud aliste kaupa. Ihule, riietele, raamatutesse jm. tehtud kritseldused jäävad praegu kõrvale, kuna neid ei esine autori kogus. Samuti ei vaadelda tänavareklaame ega -kuulutusi, mis küll laiema käsitluse järgi samasse hulka kuuluksid.
Peale keelelise jaotumise vaadeldakse valikuliselt paari kritselduste sisulist tunnust. Need oleksid: poliitika ja rahvustevahelised suhted, popmuusika. Peale selle vaatleb autor ka paroole ja kilde, mida on nimetatud ka lend- või tsitaatsõnadeks (Tedre 1993: 249).

Paroolid on teatud sotsiaalse grupi poolt korduvalt kasutatavad ütlused (vt. K.Peebo artikkel samas kogumikus). Kritselduste puhul võivad paroolid olla suguelu või ainevahetuse alased vägisõnad (edaspidi: roppused), aga ka igasugused muud vaimukad, rabavad sõnad ja väljendid. Nad võivad olla ka rõhutatult leebed, viisakad, mingi küla või kooli piires käibivad lõõpimised või ka laialt tuntud lööksõnad. Artiklis jaotatakse aines ka keelte kaupa. Isikunimesid sisaldavad kritseldused moodustavad kolmandiku kõigist ülestähendatutest, hulgaliselt on ka seosetuid ja raskestimääratletava tähendusega kritseldusi. Põhiliselt tegeleb järgnev kirjatöö empiiriliste regulaarsuste kommenteerimisega.

	eesti	vene	inglise	ladina	popmuusika	poliitika	paroolid	roppused
bussijaamad	74.2%	9.8%	11.6%		6.8%	1-2.1%	33.1%	25.5%
rongijaamad (7/225)	34.2%	48%	16%		7.1%	0.9%	20.4%	14.3%
rongid (301)	44.2%	28.2%	21.3%		9%	2%	26.9%	13%
käimlad (9/243)	52%	27.7%	14.4%	3.5%	0.7%	14.4%	38.1%	45.2%
tänavad (48/1170)	40.7%	28.3%	19%		8.9%	6.5%	21.8%	10%
koolipingid (1/422)	79.4%	2.4%	12.6%		4.5%	1.7%	32%	18%
muud siseruumid (4/91)	41.8%	38.7%	11%		7.7%	1.1%	26.4%	2.2%
muu (169)	52.7%	30.1%	6.2%		4.7%	1.8%	18.5%	15.3%
Kokku (3755)	55.4%	21.9%	15.2%		6.6%	4%	27.6%	19.3%

BUSSI- JA RONGIJAAMAKRITSELDUSED

Kõige ülevaatlikum on autori kogu bussijaamakritselduste osas. Üles on tähendatud kritseldusi 26 aliselt, põhiliselt Tartu maakonnast. Vähema arvu kohtadega on esindatud ka Viljandi, Pärnu, Saare, Harju, Järva, Lääne, Viru ja Jõgeva maakonnad. Kogus on vastavaid kritseldusi 951, neist eestikeelseid 74,2%, inglisekeelseid 11,6% ja venekeelseid 9,8%. Üksikuid kritseldusi on ka teistes keeltes.

Popmuusikat kajastab 6,8% kritseldusi. Tavaliselt piirdutakse oma lemmikute ülesmärkimisega, harvemini täpsustatakse suhtumist. Poliitika (ja eriti rahvusküsimus) on päevakorral 2,1 – l% kritseldustest. Seejuures on pooled poliitilised kritseldused leitud Tapalt, mujal ei ahvatle poliitika kritseldajaid eriti. Paroolid esinevad igas kolmandas kritselduses (33,1%). Roppusi on 25,5%, s.t. üle keskmise.

Enam on kritseldusi väikelinnade bussijaamades (Paide, Kilingi–Nõmme, Põltsamaa, Kuressaare jne.), erandlikult on Nõo aleviku bussijaam samuti külluslikult täis kirjutatud.
Kui võrrelda mitmekeelsete roppuste ja ansamblinimede esinemist, võib põhiliste kriipamis–bussijaamade kohta esitada järgmised arvud (eespoolne arv tähistab roppusi): Paide 41:3; Nõo 73:5; Põltsamaa 13:0; Tapa 16:3; Viljandi 8:0; Kilingi–Nõmme 25:9; Kuressaare 13:1. Roppused on bussijaamakriipamistele iseloomulikud, popmuusika–alaste elamuste tähistamine on keskmisel tasemel, samuti poliitilised kritseldused.
Nõo bussijaamas on võimalik õpetajate kohta üht–teist teada saada. Näiteks seda, et keemiaõpetaja on punkar, matemaatikaõpetaja puts ja õppealajuhataja jobu ning munn. Võib–olla esineb õpetajate sajatamist ka teistes bussijaamades, aga selle kindlakstegemiseks peab uurija teadma kohalike koolisaksade (hüüd)nimesid. Seal võis jälgida ka asulate–vahelisi pingeid (Elva–Nõo). Umbes sama võib leida Mäo bussijaamas (Nurmsi–Särevere).

Enamesinevateks paroolideks bussijaamades on munn, loll, lits, vitt, türa. Leidub ka hulk omapäraseid sõnu ja väljendeid, näiteks: mundris munn; pedeross; pasapeeder; sokipesija; rehepapp (Paide); hambutu pask; türklase türanupp (Tartumaa, Nõo); hüdra munn; tõuk; 1. diviisi polgumadrats (Kilingi–Nõmme); jopi koll (Kuressaare); litsi ruun (Järvamaa, Mäo teerist); vitukärakas; türapeeter; nnn (s.t. nikunäljas naine) (Saaremaa, Tahula).

Võib arvata, et väikelinnades on bussijaamad eesti noorte kogunemiskohad. Sellele osutab eestikeelsete kritselduste suur osakaal ning venekeelsete kirjutiste äärmiselt vähene esinemine. Nõos on määrav reaalgümnaasiumi viljastav lähedus. Rohkearvuliste ja mitmekesiste kritselduste leidumine just väikelinnade bussijaamades võib viidata ka sellele, et kriipamise vohamise jaoks on tarvilik mingi parajalt vähene käidavus ja võimalus privaatsemateks hetkedeks (Leete 1993: 30–31).


Mõned näited erinevatest valdkondadest: popmuusika: Heavi on roheline ja pask maha heavy punk on jääv (Järvamaa, Mäo). Poliitika: Kuratov v Sibir ('eestlased Siberisse'); Hui vam kuratõ sosite moi hui ('munni teile eestlased imege mu munni'); Eesti lahe türa; Vene munn (Tapa). Paikkondlikud pinged: Nõo pederastide kari; Nõo hullud kepihaiged; Elagu Elva sitanäod (Tartumaa, Nõo). Elagu Nurmsi kutid/Suregu Särevere pätid (Järvamaa, Mäo). Roppused: Nõo litsid vitud välja; (Tartumaa, Nõo). Piret on lits, kes igaühega nussib! 20 kopka eest. Oled sa näinud, et ma kellegiga nussind olen? (Saaremaa, Tahula); Tädi võta tiss silmast ära (Kilingi–Nõmme).

Autori kogus säilib rongijaamakritseldusi seitsmest jaamast. 5 neist paiknevad Tartumaal, üks Tapal ja üks Tallinnas Hiiul. Kritseldusi on kogus 225, neist 48% venekeelsed, 34,2% eestikeelsed ning 16% inglisekeelsed.

Popmuusikast jutustab 7,1% kritseldusi, seega umbes sama palju kui bussijaamades. Poliitikasse kalduvad kriipamised vaid kahel korral ning neilgi puhkudel üsna juhuslikult (Elvas on jaama seinale pitsatiga löödud eesti vabariik ja Hiiu rongijaama on kritseldatud veidi natsionaalsotsialistlikku sümboolikat). Paroole on küllaltki vähe (20,4%). Omapäraseid sõnu on vähe, mainimist väärivad ainult mõned: pelikan (Tartu). Nosorogi–tarakanõ ('ninasarvikud–tarakanid') (Tapa). Pihkur (Hiiu).

Üldpilt on üsna üksluine. Roppusi on ainult 14,3%, mis on tunduvalt vähem kui bussijaamades. Esineb teateid sellest, et rongijaamades viibivad välismaalt saabunud isikud. Nii on Tartu jaamas palju märkmeid Pihkvast pärit isikutelt. Tallinnas Hiiul mainitakse Novo–Rossiiskit, Tšeljabinskit, Permi ja Sotšit. Tapal Uljanovskit, Kirovit, Ašabadi, Namagani ning samuti Permi. Hiiu ja Tapa vastavad kritseldused (milles on tihti märgitud demobiliseerimise aasta) pärinevad suures osas nõukogude armee ajateenijatelt.

Üldpildi loovadki suuremad rongijaamad – Tartu, Tapa, Hiiu. Venekeelsete kritselduste suur osakaal ei seletu ilmselt ainuüksi Venemaa poolt saabunutega. Rongi- ja bussijaamades ei kritselda sugugi ainult ja peamiselt reisijad. Suur osa kriipamisi sooritatakse arvatavasti hoopis noorte poolt, kes ühiskondlike liiklusvahendite peatuskohtadesse kogunevad. Kui eestlaste eelistatum paik on sel puhul bussijaam, siis venelased koonduvad valiku korral rongijaama (Leete 1993: 31). Seejuures on eestikeelsete kriipamiste küllalt suur üldine osatähtsus (34,2%) seotud väikeste maarongijaamadega. Kui vaadelda vaid Tartu ja Tapa rongijaamu, siis on venekeelseid kritseldusi 60,6% ja eestikeelseid 23,6%. Seejuures on Tapal (kus kogunemiskohtade valiku võimalus väiksem) vastavate protsentide suhe 74,6%–20%. Seega on Tapa rongijaamas venekeelseid kritseldusi suhteliselt samapalju kui bussijaamades eestikeelseid ning see arv on võrreldav näiteks Nõo kooli (st. eesti kooli) pinkidel leiduvate eestikeelsete kritselduste osakaaluga. Tapa bussijaamas on aga nii vene- kui eestikeelseid kriipamisi võrdselt (41,5%), kuigi rongi- ja bussijaamad asuvad kõrvuti ning linnaelanikkonnas (ja eriti noorte seas) on venelasi tunduvalt rohkem. Nõnda on Tapa kujukaks näiteks sellest, kes millist kohta eelistab. Et rongijaam maarahvast kritseldajaid vähem huvitab, nähtub ka Nõos – bussijaam on täis soditud, rongijaam üsna puhas.

Mõned näitetekstid: Ivar, till tõuseb, hernes vajab keppi! (Tapa). Ava pärak (Tartu). Naised võtke paljaks ma tahan nussi (Tartumaa, Nõo). Vitt lahti türa sisse (Tartumaa, Variku).


KÄIMLAKRITSELDUSI

on autor kogunud üheksast ühiskondlikust käimlast, kokku 423 kritseldust. Aines pole ülevaatlik, sest Tartu Ülikooli Teaduslikust Raamatukogust on üles kirjutatud 229 kritseldust ning see määrab ka jaotuse–sisesed suhted.

Eestikeelsete kriipamiste osakaal on 52%, venekeelsetel 27,7% ja inglisekeelsetel 14,4%. Muudest tasub mainida ladina keelt, mille üldine osatähtsus on 3,5%, sealjuures TÜ raamatukogus 6,1%. Kohtade kaupa on keelte osatähtsus väga erinev. Lemmatsi küla bussijaama, Toomemäe ja Tartu Ülikooli Tähe tänava õppehoone käimlates valitseb täielikult eesti keel, vene keeles on neis igaühes vaid 1 kritseldus. Samas võimutseb Tallinna lennujaama käimlas vene keel. Inglise keeles on käimlates küllaltki vähe kirjutisi, oma tavalisele tasemele jääb see aga Tartu Ülikooli suures raamatukogus.

Popmuusikal ja poliitikal on käimlates kaduvväike tähtsus. Ainult TÜ raamatukogus on ohtrasti rahvastevahelisi suhteid klaaritud või muust poliitikast pajatatud (14,4% kritseldustest). Väga palju on roppusi (45,2%) ja paroole (38,1%). Et roppusi on kildudest rohkem, tuleneb sellest, et kohati on viisakate ja tavaliste sõnadega väljendatud mahlakaid suguelulisi mõtteid. Jääb mulje, et just roppused on käimlakritseldustega seotud olemuslikult ja vahel ka funktsionaalselt. Näiteks on Tartu Toomemäe käimlast üleskirjutatud 25-st kritseldusest 24 roppused, põhiliselt kutsed homoseksuaalsetele kontaktidele teatud ajal teatud kohas. Ka paroolide pingerida juhivad roppused: hui ('munn' vene k.), munn, sitt, penis, vitt, türa, perse. Muidu roppustega visalt võistlev loll esineb vaid kahel korral. Paroolid ja kritseldused üldse on vähem vaimukad kui bussijaamades. Toon on räigem, karmim. Suure erandi moodustab TÜ raamatukogu, kus soojas ruumis puhtal potil istudes igasugu imetabaseid kilde treitakse. Huvitavamaid paroole: kummipomm (TÜ peahoone). Kummipoiss (Tartu, Toomemäe). Nikkel (Tartumaa, Lemmatsi). Pannkook; persevõru; pizdenõš (pizda 'vitt'+ malõš 'mudilane' = 'väike vitutaoline olevus' vene k.); Goluboi ('helesinine', st. 'lilla', 'homoseksualist' vene k.); Kangipaneja; võdisev väntjalg; sitavares (TÜ teaduslik raamatukogu).

Mõned näited eri valdkondadest – poliitika: Setu situb kuhu tahab, aga Kulbok situb maha; Eesti asja eest!; Venku käi koju sitale (TÜ teaduslik raamatukogu). Slava KPSS ('au NLKP-le' vene k.) (TÜ peahoone). Roppused: Sitt, vitt – vankrimääre (TÜ Tähe tn. õppehoone). Tahan tutvuda mõnusa karvase kutiga (TÜ peahoone). Ja mis siis, et ma peni nussisin; Ma olin siin munni sügamas aastal 1991 17. jaanuar; Sto hujev vam vsem v rot i ravõi jakor v opu ('sada munni teile kõigile suhu ja roostes ankur perse' vene k.) (TÜ teaduslik raamatukogu). Lasen panna taha; Tahan noormeest kuni 20 a; Tahan naist ja ühtlasi meest (naine võib olla igas vanuses – alaealine) (Tartu, Toomemäe). Mõtted: Elu lühike junn pikk; Sitt on leiva ema; Situ ruttu karu tuleb/kui ei situ persest pureb; Sittumine ei ole vanem kui meie...; ....sitt aga küll!; Longus penis basis vitae! ('pikk peenis on elu alus' ladina k.) (TÜ teaduslik raamatukogu).


TÄNAVAKRITSELDUSTE

all peab autor silmas kõiki linnades ja muudes asulates lageda taeva alla avalikesse ja käidavatesse kohtadesse kriibatut. See osa kriipamisi on autori kogus kõige suurem, sisaldades 1170 kritseldust ühtekokku 48 aliselt. Olulisem on Tartust (743 kritseldust 25 aliselt) ja Tallinnast (350 kritseldust 15 aliselt) saadud aines. Mõlemas linnas on kritseldusi kogutud peamiselt kesklinnast. Üksikuid ülestähendusi on väiksematest linnadest Rakverest, Tapalt, Viljandist, Pärnust ja Kuressaarest.

Keeleliselt jaotuvuselt on pilt erinev: eestikeelseid kritseldusi on 40,7%, venekeelseid 28,3%, inglisekeelseid 19%. Tallinnas on vastavad arvud 29,4%, 30% ja 15,7%, Tartus 46%, 29,3% ja 18,2%. Tartus on eestikeelsete kritselduste osakaal tunduvalt suurem, jäädes siiski keskmisele tublisti alla. Tänavatel on eestikeelseid kirjutisi vähem: venekeelseid kriipamisi esineb nii Tallinnas kui Tartus keskmisest tihedamini. Tänavail on küllalt suur sümbolite ja märkide hulk.

Tänavatele kirjutatakse suhteliselt vähem roppusi (10%) ning küllalt palju poliitikasse (6,5%) ja popmuusikasse (8,9%) puutuvat, seejuures on Tartus suhteliselt suurem poliitiliste kritselduste osa (8,9%). Samas on aines praegu liialt vähene mingite kindlamate väidete jaoks. Paroolegi pole tänavail eriti tihedalt (21,8%). Rohkem esineb sõnu loll, hui, fuck, dura(k) ('loll' vene k.). Tänavatele tehtud kriipamised on suhteliselt kombelised, aga suures osas küllaltki igavad. Huvitavamaid sõnu: saatana sohilaps; pidarasik ('pederastikene' vene k.); viirastus karbis; vaala munni pilu (kõik Tartust). Hujesos (hui 'munn'+ põlesos 'tolmuimeja'= 'munniimeja' vene k.) (Tapa). Hitrõi globus ('kaval gloobus' vene k.) (Pärnu).

Tallinna ainese puhul võiks tähelepanu juhtida Westholmi Gümnaasiumi ümbrusele. Mööda Kevade tänavat õppehoonele lähenedes võis igal majal üha rohkem kritseldusi näha. Lõpuks, jõudes koolini, võis hoone helesinisel seinal märgata poolemeetriste tumeroheliste tähtedega tõmmatud kirja: krooks! Kõrvalmaja seinalt leidus ka selgitus: dire on konn.

Praeguseks hukkunud Ülo Kiple lõi omal ajal isiklikust mitmed õpetuslikud kriipamised. Üks nendest on haiguste ravi. Ülo Kiple järel võtsid hiljem teised (näiteks Westholmi Gümnaasiumi õpilased) haiguste ravi kritseldamise oma hooleks. Kuna selle esmakordsest kriipamisest on möödunud hulk aega ning paljud inimesed on teksti omatahtsi muutnud, ei julge autor siinkohal algset kuju täie kindlusega välja pakkuda. Kuid see võis olla selline:
Haiguste ravi. Kontrollitud. 1. Üksindus – magamistuba vaikuse, pimeduse, raadioga 2. Selts – elukoht kellegi juures 3. Priisöökla. Nendes tingimustes teatud biol. ajal avastab inimene "tee" tervisele. Au ja rikkus sellele kes avaldab selle tõe ajalehtedes.

Põhiosa sellest tekstist püsib läbi paljude teisendite muutumatuna. Au ja rikkuse lubamine võib asenduda omastele kiire tervise tõotamisega (Tartu, Raekoja plats). Teinekord väidetakse, et selle kirjatöö avaldamisega kaob sõjaoht ja tsivilisatsiooni eluiga pikeneb. Patsifistidel, punkaritel ja anarhistidel palutakse see maailmas seintele kirjutada (Tartu, Soola tänav). Esineb kinnitus: ...peale avaldamist hakkavad kaduma sõjad. Aidake headust (Tallinn, Voorimehe tänav). Ühes pikas kaaskirjas palub Ü. Kiple, et inimesed ei peaks selle tõe levitamist lolluseks (Tartu, Raatuse tänav).

Täpset piiri Ü. Kiple ning tema järgijate kirjutatud haiguste ravi vahele on raske tõmmata. Näib siiski, et lühemad teisendid on juba teiste isikute kriibatud.

Näiteks: Haiguste ravi. See on üksindus, selts ja priisöökla. Kontrollitud. (Tartu, linnaliinide bussijaam). Haiguste ravi. See on üksindus. Lõpuks ütleme, et ootamine on viga. Avaldage see ravi kohe! (Tallinn, Sauna tänav). Esineb ka paar soomekeelset teisendit (Tallinn, Sauna ja Saiakäigu tn.). Ühel juhul on algupärandit täiendatud, lisades tervenemiseks lisatingimusi – viin, baar (Järvamaa, Mäo teeristi bussijaam).

Peale haiguste ravi viljeles Ü. Kiple ka Jumalate tõe kirjutisi. Õieti kujutab jumalate tõde endast kogumit mõnevõrra erinevatest kirjutistest. Üldnimetus tuleneb ühest nende seast. Jumalate tõde on leidnud vähem järgimist. Paar jäljendatud kritseldust pärinevad Tartust, Kloostri tänavalt.

Jumalatelt tõdede valem. See on sõnade variantidest mõtted. Ülo Kiple. (Tallinn, Voorimehe tänav). UFO. Riigid tühistavad teid iga minu tegevusega nad teavad ammu, et minul Ülo Kiplel on vead tühistatud, sest ma olen teie saadik kes on toonud maailmale hiigelkasumeid tõdedega. Teilt jumalad. Riigid on keelanud ka mul raha, kodu, armastuse, nad tahavad idiootlike tegude ja mõistetega mind hulluks teha. See loobugu võimust kes tahab jumalaid sõja süüdlasteks teha. Levitage. Maailma võim. 1–i või suureneva grupiga kes 11 ei tea. Keelata kõigil halb ja lubada head (Tallinn, kaubahalli ümbrus). Levitage ufode tõde maailmale kiiresti; Idioodid maailma võimu tõega on võimatu võidelda (Tartu, Kloostri tänav).


KRITSELDUSED SISERUUMIDES

Arvatavasti on nn. koolipingikritseldused kõige levinum kriipamiste liik. Selles osas on aga autori kogu äärmiselt puudulik. Seal leidub vaid 422 kritseldust Nõo Reaalgümnaasiumi pinkidel jm. leiduvast. Siiski võib selle abil saada mingi tingliku pildi ühe eestikeelse kooli siseruumes olevatest kritseldustest. Eestikeelseid kriipamisi oli seal 79,4%, inglisekeelseid 12,6% ja venekeelseid 2,4%. Poliitikat puudutas 1,7% ning popmuusikat 4,5% kritseldusi. Roppusi oli 18%. Kõik need kolm sisulist tunnust on üsna üldise keskmise lähedased, jäädes sellest pisut allapoole. See–eest on kõiki paroole kokku mõnevõrra keskmisest rohkem (32%). Enamesinevad killud on munn, loll, vitt ja perse. Huvitavaid kilde on külluses: miss Unipiha, suslik, türmoon (türa+ohmoon), rasedad sead, trusser, pärdik, ajudeta munn, jämejala vandersell, perseller (perse+propeller), ahvipasteet, puumunadega lepatriinu, kabikaze (kabistama+kamikaze = 'surmapõlgav kabistaja', s.t. meesisik, kes püüab saavutada füüsilist kontakti kõigi haardeulatusse sattuvate naisisikutega). Nagu Nõo bussijaamastki, võib ka koolimajast õpetajate kohta vajalikku teavet saada. Neid iseloomustatakse sõnadega tumba, loll, munn, türapea. Paljud kritseldused kujutavad endast kirjavahetust erinevate klasside õpilaste vahel, kes eri aegadel samades pinkides istuvad. Roppused: Ma situn sulle kurku; Roosad tissid/roosa vitt/perse vahel/kuivand sitt; Viru katus; Karu vitus; mõtted: Loll mees kasvab põues; Siin istus sm. Hobune 1970; Teen ettepaneku vallutada naaberlaud too on veel täiesti puhas; Mida te sodite minu lauda? – Mis see sinu asi on? – On jah minu asi – ...Oma asi on sul püksis – Sul ka püksid on...

Muude siseruumide kritseldusi on autori kogusse sattunud üsna suvalisel moel neljalt aliselt. Need on kahe TÜ Tähe tänava õppehoone auditooriumid, Nõo viinapood ja ühe maja koridor Tapa linnas. Sellise seosetu ja väikese koosluse (91 kritseldust) pealt on võimatu midagi järeldada. Protsendid on küll kokku võetud, aga palju see ei tähenda.
Eestikeelseid kritseldusi on 41,8%, venekeelseid 38,7%, inglisekeelseid 11%. Popmuusikast on 7, poliitikast 1 kritseldus (vastavalt 7,7% ja 1,1%). Roppusi on 2 (2,2%). Paroole on 26,4%. Paar huvitavamat neist: muha–tormoz (pidur–kärbes st. "pikkade juhtmetega", aeglase taipamisega kärbes, vene k.) (Tapa); sobatšja izn ('koeraelu' vene k.) (Tartu Ülikooli õppehoone, Tähe 4). Enamesinenud sõna neis siseruumes on loll. Sententsid: Quem vult perdere, examinat! ('keda soovid hukutada, eksamineeri' lad. k.); Vae victis ('häda võidetuile' lad.k.) (TÜ õppehoone, Tähe 4).


KRITSELDUSED SÕIDUKITES

Vaatluse alla tulevad ainult rongides leiduvad kriipamised, kuna bussidest ja autodelt neid kogutud pole (peale paari juhusliku ülestähenduse). Rongidest on üles märgitud 301 kritseldust. Neist 44,2% eestikeelsed, 28,2% venekeelsed ja 21,3% inglisekeelsed. Ootuspäraselt on eestikeelsete kritselduste osatähtsus väiksem keskmisest. Rongis on kritselduste keeleline jaotumine sarnane tänavatelt ülestähendatuga. Märkimisväärne on inglise keele osa.

Rongides esineb ohtrasti popmuusika alast kriipamist (9%). Seda on isegi rohkem kui tänavatel. Poliitikat puudutab 2% kritseldusi. 13% kriipamistest on roppused, paroolide üldine osakaal on 26,9%. Enamesinevad sõnad on munn ja fuck. Huvitavamatest tuleb nimetada järgmisi: golõi Gorõnõtš ('alasti (lohe) Gorõnõtš'); kurk; pizdao (ehk – pizda 'vitt' + Jordao (Brasiilia koondise jalgpallur (?)); karvane dots; Klaabu.

Poliitika: Kuratõ jobannõje ('nussitud eestlased' vene k.). Teated: Maarek, Pukad, Meelis, Parm, Toomas, Koit, Janar, Raigo, Margus, Alan, Peep, Imre, Tambet, Aivar, Kunn, Ander, Raono ja jobu Aul, suured pederastid ja ka veel jobud Rakkes.


MUUD KRITSELDUSED

Vaadeldav kogum on eriti kirju. Siia kuuluvad kritseldused alistelt, mis asuvad asulatest väljas või asuvad mingil muul põhjusel vähese külastatavusega paikades. Autor on siia liigitanud kritseldused putkadelt Tartus Tamme staadioni kõrval, puusliku Tartu Toomemäel ja Tartu pargipingid, Võidu silla aluse, Nõo garaaid, kaks mahajäetud maja Pärnumaal Halliste jõe ääres ning liiklusmärkide postid maanteede ääres.

Kogu sellest hulgast (169 kritseldust) on 52,7% eestikeelsed, 30,1% venekeelsed ja 6,2% inglisekeelsed. 4,7% kriipamisi räägivad popmuusikast, 1,8% poliitikast, 15,3% on roppused, paroolid moodustavad 18,5%. Läbilõikes on pilt üllatavalt keskmise–lähedane. Ainsaks kõrvalekaldeks võib lugeda vene keele suurema ning inglise keele väiksema osatähtsuse. Enamesinevad sõnad on munn ja hui. Mahlakamatest väljenditest tasub mainida vaid ühte: ilge türapea (Tartu, putka raudteel).

Halliste jõe kaldal metsas olevaid vanu maju kasutavad matkajad ööbimiseks ning kirjutised kujutavad endast teateid maja kasutamisest ja tänusõnu: Austa peavarju 21.10.79. rändaja inimene; Aitäh pererahvale toreda suvepäeva veetmise eest. Kahju, et selline suur ja veel küllaltki tugev elamu on inimestest maha jäetud!

Liiklusmärkide postidele (valdavalt maanteede ristumis– või hargnemiskohtades) kirjutavad "häälega" sõitjad oma nimesid või lohutussõnumeid teistele, kes kunagi samasse kohta seisma sattuvad. Näiteks midagi "Pikri" veergudelt: Roheline rohi/aga muld on must/üle kõige vajab/pühamees armastust (teerist Tartu lähistel).



Kokkuvõtteks

Kõigi kogus olevate kriipamiste üldine keeleline jaotus on laias laastus selline – eestikeelseid 55,4%, venekeelseid 21,9% ja inglisekeelseid 15,2%. Seejuures on vene keele osatähtsus tegelikkuses mõnevõrra suurem (ilma Nõo koolita oleks see umbes 25%). Peale selle on esindatud veel soome, itaalia, ladina, korea, ungari, saksa, leedu, hispaania ja gruusia keeled (Leete 1993: 30).

Popmuusika–alased kritseldused esinevad küllalt ühtlaselt kõigil alistel. Märkimisväärselt vähe on neid käimlates (0,7%), üle keskmise rongides (9%) ning tänavail (8,9%), kuid erinevus keskmisest (6,6%) pole rõhutamisväärne.

Poliitikasse kaldutakse kõigil alistel ühtlaselt 0,5–2%-l juhtudest. Esile tõusevad ainult tänavad (6,5%) ning Tartu Ülikooli Teadusliku Raamatukogu käimlad (14,4%). Need kaks alist annavad rohkem kui 2/3 kõigist poliitilistest kritseldustest ja tõstavad vastavate kriipamiste üldise osakaalu 4%-ni.

Roppuste osatähtsus kõigub aliste kaupa väga suures ulatuses, olles nõnda heaks kritselduste tunnuseks. Kõige tihedamalt esineb ropendamist käimlates, kus peaaegu iga teine kirjutis on roppus (45,2%). Huvitav on roppuste osakaalu võrdlus bussijaamades (25,5%) ning rongijaamades (14,3%). Küllaltki vähe on roppusi tänavail (10%) ning kogumise praeguse seisu juures ka siseruumides (v.a. Nõo kool) – 2,2%. Roppuste üldiseks osakaaluks on minu kogu põhjal hetkel 19,3%.

Paroole on üldläbilõikes 27,6%. Selliste kildude osas paistavad silma käimlad (38%) ning mingil määral küünivad esile ka bussijaamad (33,1%). Mõnevõrra vähem on paroole kohtades, mis on vähem avalikud (18,5%) ning keskmisest madalamalt esineb paroole veel rongijaamades (20,4%) ning tänavail (21,8%). Kildude sagedus iseloomustab suures osas ka vastavate aliste kritselduste vaimukust. Käimlate puhul see seaduspära ei kehti (v.a. TÜ raamatukogu käimlad) – seal kruvib paroolide suhtarvu üles suur roppuste hulk. Paroolid on ilmselt räigemad kui need suulised killud, mida uurijatele avalikustatakse.
Huvitavamad killud esinevad tavaliselt vaid ühe korra ning neid on jõudumööda ka eespool mainitud. Sagedamini esinevate paroolide kokkuvõtlik esikümme oleks järgmine: munn, loll, hui, türa, vitt, fuck, lits, dura(k), sitt, fuck off...

Samas on suur hulk kritseldusi igavad ja sisutud. Ülevaates on jälgitud ainult mingit huvitavamat valikut.

Nõnda jõuabki lõpule see lühike pealiskaudne ülevaade kriipamisest Eestis. Loodetavasti said tõmmatud mingid umbkaudsed jooned, mis käsitletud nähtust iseloomustada võiksid.


Kirjandus

Leete, A. Kritseldused bussi– ja rongijaamades.– Eksperimentaalne folkloristika. Tartu, 1993. lk. 30–31.
Tedre, Ü. Koolipärimuse seminar. Keel ja Kirjandus, 1993, nr 4. lk. 248–251.
Voolaid, K. Graffiti. Ajalugu ja näited Tartu linnast. Kursusetöö. Tartu, 1991.
Voolaid, K. Elu on õlu. – Konverentsil "Koolipärimus 92" peetud ettekande käsikirjaline tekst. Tartu, 1992.