“MINA TAHAN KA NÕUKOGUDE LIIDUS ELADA!”

Poliitiline anekdoot koolipärimuses
Kadi Sarv
“Lasteaias. Kasvataja küsib: “Lapsed, millisel maal on kõige ilusamad mänguasjad?”. Lapsed: “Nõukogude Liidus!” Kasvataja: “Aga millisel maal on kõige paremad kommid?” Lapsed: “Nõukogude Liidus!” Kasvataja küsib: “Aga miks sina, Vovake, siis nutad?” Vovake: “Mina tahan ka Nõukogude Liidus elada.” ( KP 8, 254 (4) <Tallinn).

Üritan anda selles artiklis lühiülevaate Eesti koolilaste seas levinud poliitilistest anekdootidest ja keerdküsimustest. Lähteainestik pärineb 1992. a. koolipärimuse võistlusele laekunud materjalidest. Artikli lõpus on esitatud tüübiloetelu, mis toetub samuti vaid võistluse materjalidele. Tüübiloetelu koostamisel on eeskujuks olnud Marjut Kivelä “Koululaishuumorin tyyppiluettelo”(Kivelä 1982).

Käsitletud on kõiki anekdoote, mis sisaldavad poliitilist ainest, olgu nad siis isikuanekdoodid, etnilised anekdoodid või loomaanekdoodid.

Poliitilised anekdoodid ja keerdküsimused rühmituvad:
1. anekdootideks ja keerdküsimusteks riigimeestest. Tüüpsüþeed on tavaliselt üksteisel külas käimine, võistlemine, üksteise üle trumpamine;
2. anekdootideks ja keerdküsimusteks, kus naeruvääristatakse sotsialistlikku või kommunistlikku süsteemi, kuid ei ole nimetatud ühtegi konkreetset riigitegelast;
3. olmeanekdootideks, kus kirjeldatakse olukorda, kuhu ollakse jõutud väärastunud süsteemi tõttu.
Riivamisi tungib poliitiline aines ka loomaanekdootide ning nn. kolme rahva anekdootide mõnedesse teisenditesse, samuti tuntud lühendite ebatavalistesse vastetesse. Poliitiline tagapõhi on tuntav ka teistes žanrites n. lauluparoodiad, piltmõistatused jne., kuid selles artiklis neid ei käsitleta.

Seppo Knuuttila väidab, et mõnedes piiratud sõnavabadusega maades on tuntud mõiste sosistatud anekdoot, ning et anekdooti ei saa hävitada, kuigi tema häält saab lämmatada (Knuuttila 1992: 132-133). Alan Dundes oletab, et Ameerika Ühendriikides ei levi poliitilised anekdoodid vaba ajakirjanduse tõttu (erinevalt brutaalseist, seksuaalseist ja rassistlikest anekdootidest) suulises kultuuris (Dundes 1987). Poliitiline anekdoot on eelkõige rahvapärane ja mitte teaduslik termin.

See on niisiis keelatud lugu, mille rääkimise pärast võib pahandusi tulla. Neid räägitakse vaid inimestele, keda usaldatakse, kes mõtlevad rääkijaga ühtemoodi. Just selletõttu sobib S. Knuuttila termin sosistatud anekdoot suurepäraselt poliitilise anekdoodi iseloomustamiseks. Eelkõige karakteriseerib see nähtus repressiivset ühiskonda, kus inimestel puuduvad võimalused oma rahulolematuse väljendamiseks legaalsel viisil.

Keerdküsimus, üks mõistatuse alaliike, on laste seas väga levinud. Tavaliselt esitatakse neid üksteisele suuliselt, kuid osa neist levib ka kirjalikult, oraaklite ja salmikute kaudu. Peaaegu iga koolipärimuse võistlusele saadetud salmik sisaldas peale ennustuste ja haledate armastuslugude ka hulgaliselt keerdküsimusi. Ajuti tundus, et salmikute üksteise pealt kopeerimise tõttu on neis sisalduvad keerdküsimused küllaltki ühetoonilised, siiski on salmikust salmikusse kandumine levimisele oluliselt kaasa aidanud.

Keerdküsimuse vormi võib mõnikord omandada ka mõni vana anekdoot, mille pikem esitusviis on aja jooksul ununenud. Nn. sissejuhatus kaob ning anekdoodi värvikas puänt vormitakse ümber keerdküsimuseks. Poliitiline aines on keerdküsimustes esindatud sama rikkalikult kui anekdootideski. Tundub isegi, et mõne teema piires väljendab keerdküsimus veendumusi ja suhtumusi värvikamalt ja täpsemaltki kui anekdoot.

Poliitilise anekdoodi õitseaeg langeb ilmselt 1960.–70. aastatesse. Seda väites tuleb toetuda peamiselt isiklikele muljetele, kuna poliitiliste anekdootide kogumine arhiivi jaoks oli nõukogude perioodil riskantne (eriti rääkija jaoks) ja seetõttu piiratud. Kuuekümnendate aastate Hruðtðovi “sula” andis inimestele tagasi julguse oma mõtteid väljendada. Stalini valitsusajal võinuks selliste lugude levitamine lõppeda Siberisse saatmisega. Järgnenud 18 aasta pikkust Breþnevi võimuperioodi iseloomustab nõukogude ühiskonna arenemine täieliku absurdini. Võim oli 1960. aastate alguses ilmselt pehme ega sisendanud inimestele hirmu. 1970. aastate lõpul muutus see jälle agressiivsemaks. Algasid ülekuulamised, läbiotsimised, peagi ka vangistamised. Tolle aja õhustiku kirjeldamiseks kasutan Jüri Viikbergi hinnangut:
Praegu on küllalt pingekas periood, inimesed umbusaldavad üksteist ning pelgavad üldlevinud ja massilist nuhkimist. Anekdootide rääkimine on minimaalne. Täielikult on taandunud poliitilised teemad, esineb rõvedaid ja üksikuid äärmiselt pessimistlikke lugusid /jaan./veeb. 1980/” (RKM II 421, 100)

Gorbatðovi “perestroika” ajal läksid olud jälle lahedamaks, kuid anekdootide “kuldaega” enam ei järgnenud, sest avanes võimalus oma mõtted ja ideed realiseerida tegelikus poliitikas.


I. RIIGIMEHED

Riigimeeste anekdootide seas on tõeliselt poliitilise süþeega juttude kõrval lugusid, mille poliitilisusest ei jää pärast peategelase nime kõrvaldamist midagi järele. Tegemist on lihtsalt anekdoodiga, mis pilab inimlikku nõrkust, rumalust, kurjust. Poliitiliste anekdootide hulka toob selle jutu vaid seostatus peategelase isikuga.

Poliitilise anekdoodi süþeed liiguvad riigimehelt riigimehele. Algselt ühele isikule kinnistunud lugu võib aja jooksul kanduda üle teisele poliitikule, põhjuseks seegi, milline tegelane on antud ajahetkel aktuaalne. Sama nähtus on Leea Virtase sõnul levinud ka rahvapärimuses, kus eri allikatest pärinevad motiivid kuhjuvad lemmikkuju ümber. Seetõttu koondab tuntud riigimees – anekdootide objekt – oma nime ja isiku ümber ka endisaegsetest riigimeestest räägitud jutud (Virtanen 1980: 99).

Osa süžeid on kindlalt seotud üheainsa poliitikuga. Sellise kindla seotuse põhjustab muu hulgas see, et jutt pilab riigimehe mingit väga erilist isikuomadust, mis teistel poliitikutel puudub.

Venelased
Vladimir Lenini (1870–1924) valitsemisaega (1917–1924) iseloomustavad revolutsioon ja kodusõda. Laste repertuaaris levinud anekdootides leiavad need sündmused vähe kajastamist. Ülekaalus on muhedad lood tema “põrandaalusest” tegevusest, üldisest tuntusest ja surematusest. Leninil puuduvad neis naljandites eredad isikuomadused (ei pilata tema pikkust, kõnedefekti jms.), pigem esineb ta mingi üldise sümbolina. Lenini nimega on seotud 44 anekdooditüüpi.

Üle–eestiliselt levinud ja ainult Lenini nimega seotud anekdoodisüþee (18 üleskirjutust) pilkab Lenini väidetavat üldtuntust.

Kasvataja jalutab lastega pargis. Lapsed nägid siili ja küsisid kasvatajalt: “Kes see on?” Kasvataja: “Tuletage meelde lapsed, see on see, kellest on nii palju laule, luuletusi ja filme tehtud ning kellest me nii palju oleme rääkinud!” Väike Vasja läheb siili juurde, paitab teda ja ütleb: “Niisugune sa siis oledki, Vladimir Iljitð!” (KP 9, 428/9 (3) < Tallinn)

Ainult Lenini nimega on seotud ka anekdooditüüp (8 üleskirjutust), kus jänes lippab mööda metsa, hoides käega tagumikust kinni. Ta kardab Lenini lähenevat sünnipäeva, mille puhul punased toppivat igasse auku punalipu.

6 variandiga on esindatud anekdooditüüp, kus eskimo või tðukts juhatatakse kaupa ostma sinna, kus on kõige pikem saba. See on loomulikult Lenini mausoleum. Loodetud kaup jääb saamata, kuna “müüja” on vahepeal ära surnud.

Lenin võib anekdootides esineda koos Gorbatðovi, Stalini, ka Breþneviga. Ta ise tegutseb anekdootides harva. Kui, siis on ta Staliniga põrgus ja kiusab teda – sunnib sirbi ja vasaraga sööma (4 varianti). Või ärkab surnust üles ja läheb kõrtsi, kus mehed tema küsimuse peale, kas nad teda tunnevad, karjatavad, et see on ju elus kümnekas (6 üleskirjutust). Kõige levinum Leniniga seotud anekdoot (50 üleskirjutust) on loomalugu, kus jänes tuleb poest porgandeid küsima. Käib kolm korda ja lõpuks lööb müüja ta naeltega kõrvupidi seina külge. Jänes näeb vastasseinal rippuvat Lenini pilti ja küsib, kas tema käis ka porgandeid küsimas. (Seinal võib rippuda ka Stalini, Brežnevi või Gorbatðovi pilt.) See on laste seas üldse levinumaid naljandeid, millest leidub hulgaliselt ka mittepoliitilisi variante (jänesel lüüakse hambad sisse; jänes küsib enne naelu ja pärast ikka porgandeid).

Riigimehed vahetuvad vabalt ka järgmises naljandis: keegi tahab vangi minna ja hüüab selleks, et Lenin ja Stalin on prügikastis, mispeale need pistavad sealt pead välja ja ütlevad, et neid on avastatud või reedetud (ühes variandis on prügikastis peidus ka Reagan ja Gorbatðov). Sellest tüübist on 23 üleskirjutust.

Peategelased vahelduvad ka järgmises anekdooditüübis (7 varianti).

Korba, Lenin ja Stalin võtsid ette jalutuskäigu kõrbesse, aga kõrbes sai neil toit otsa ja Stalin tegi ettepaneku, et kõik lähevad ise endale toitu otsima. Ning nii jäigi. Kõik läksid laiali. Varsti nägi Lenin, et Stalin keedab midagi potis. Lenin mõtles, saaks ka iva hamba alla. Ning läks Stalini juurde ja ütles: “Kuule, mulle see Korba ei meeldi.” Stalin ütles: “Kui ei meeldi, ära söö.” (KP 14, 130 (1) < Läänemaa)

Kõrbes või metsas võivad jalutada ka Tðapajev, Breþnev ja inimsööja (ära süüakse Breþnev), või kolme rahvuse esindajad – venelane, tðuktð ja mongol (ära süüakse venelane).

Keerdküsimustes esineb Lenin 20 tüübis. Enim levinud ja ainult Lenini nimega seotud keerdküsimus on: Miks on abieluvoodi kolme kohaga? Vastus: Lenin on alati meiega (36 üleskirjutust).

Väga laia levikuga keerdküsimuses päritakse roti ja Lenini ühiste joonte kohta ja vastatakse, et nad mõlemad olid põrandaalused (43 üleskirjutust). Paar varianti on otseselt Eesti oludele kohandatud ning Leninit asendab neis tuntud eesti revolutsionäär Viktor Kingissepp.

Lenini nimega on seostatud ka paar küllalt levinud keerdküsimust, mis algselt olid ilmselt seotud teiste riigimeestega. Näiteks: Miks kandis Lenin õlgkübarat?, enamasti on õige vastus seotud Hruðtðovi isikuga. Teine samalaadne nihe on toimunud keerdküsimuses, kus küsitakse riigimehe ja Karlssoni ühisjooni vastusega, et mõlemad ütlesid “Ainult rahu!” (11 üleskirjutust). Algselt Breþneviga seotud naljandist leidub variante, milles peategelaseks on Lenin.

Lühendite tõlgendustes esineb Lenini nimi vaid ühes tüübis: NLKP - näljase Lenini kondine perse (74 üleskirjutust).

Jossif Stalini (1879–1953) valitsemisaeg (1928–1953) on rahva teadvusse püsima jäänud verise ajajärguna, mida iseloomustavad märksõnad arreteerimine, küüditamine, kollektiviseerimine, II maailmasõda. Sama õhustik on tuntav ka temaga seotud anekdootides.

Naljandeis võib Stalinit kõige sagedamini kohata põrgus. Kord seisab ta seal vööni keevas vees, kuna seisab Lenini õlgadel. Kord tekitab põrguski sellist õudust, et kuradid tulevad taevaväravate taha paluma poliitilist varjupaika. Stalin võib olla koos Leniniga prügikastis või rippuda poe seinal koos jänesega, kes tahtis osta porgandeid.

Stalini nimi esineb 40 anekdooditüübis. Sageli tegutseb ta koos Leniniga sellistes jututüüpides, millel poliitiline sisu täiesti puudub (n. paadis või rongis hättasattumised, kuna puudub WC). Samuti asendab ta tihti suvalist riigimeest või valitsejat levinumates anekdooditüüpides.

Stalini kui ajaloolise isiku omadustega paremini sobivad ning ainult tema nimega seotud anekdooditüübid on vähese levikuga, enamasti on need esindatud vaid ühe–kahe üleskirjutusega. Ilmselt avaldab siin mõju ajaline distants, mis lahutab tänast koolilast Stalini võimuloleku aegadest. Võimatu pole seegi, et sellised anekdoodid olid ka varem vähe levinud, kuna loo jutustajat oleks ähvardanud Siberi vangilaager.

Üle–eestiliselt levinud ja suhteliselt kindlalt Stalini nimega seotud on lugu sellest, kuidas ta hullumaja külastas (9 üleskirjutust).

Jossif Stalin külastas hullumaja. Hullud seisid kahes rivis. Ühed laulsid NSVL hümni. Stalin: “Miks teised ei laula?” Arst: “Nad on juba terved.” (KP 8, 457 (1) < Tallinn)

Varianditi võib hullumaja külastada ka Hitler, samuti võivad hullud laulda: “Meil hea elada Nõukogudemaal”.

Keerdküsimuste hulgas on Staliniga seotud küsimusetüüpe vähe. Tema nimi esineb vaid 5 keerdküsimusetüübis ja neistki on enamasti ainult 1 üleskirjutus.

Samas on Stalini isik produktiivne lühendi SSSR tõlgendustes. Üle Eesti on levinud: Stalin sõidab Siberi rongis (38 üleskirjutust); Stalin sõitis seaga ratsa (ka Riiga või Rootsi) (44 üleskirjutust); Stalin (siga) situb saba rõngas (16 üleskirjutust).

Nikita Hruðtðovi 1894–1971 (võimul 1953–1964) on poliitikuna ajaloos tuntud eelkõige Stalini isikukultuse hukkamõistjana. “Hruðtðovi sula” on muutunud 1960–ndaid aastaid iseloomustavaks poliitiliseks terminiks. Anekdootidele on ainet andnud pigem tema välimus, käitumine ja mitmed kentsakad uuendused, mida ta üritas majanduses läbi viia. Tuntumateks on jäänud maisikasvatuse eelisarendamine, uudismaade harimine ja kartuli “ruutpesiti” kasvatamine.

Omal ajal oli Hruðtðovi väga populaarne anekdooditegelane, tänapäeva koolilaste seas on ta vähetuntud. Naljalugude tekkimise põhjuseks oli enamasti tema ebatavaline, labane käitumine või ka veider välimus. Praeguseks on nii Hruðtðovi välimus kui ka anekdoodid temast ununemas.

Kõik üksteist anekdooditüüpi, milles Hruðtðovi tegelasena esineb, on esindatud vaid paari üleskirjutusega. Enamasti on need seotud tema ereda isikupäraga.

Hruðtðov läks kolhooside sigalaid üle vaatama. Ühes laudas sead arad, poevad molli alla peitu. Hruðtðov: “Kus sead?” Talitaja ajab /sead/ molli alt välja. Hruðtðov: “Kas need on siis sead? Siga peab vaat niisugune olema!” – ja laseb neljakäpukile. (KP 43, 44 (14) < Pärnumaa)

Teisi riigitegelasi asendab ta vaid paaris anekdoodis.

Ka keerdküsimustes on eelkõige tähelepanu all Hruðtðovi välimus ja tema “saavutused” põllumajanduses. Kuuest keerdküsimusest kolm kirjeldab tema välimust ja kaks on seotud uudismaa ning maisikasvatusega. Ainuke laiemalt tuntud küsimus on:
Miks kandis Hruðtðov (ka Lenin või venelane) õlgkübarat? – Sõnnikule raputatakse ikka õlgi (16 üleskirjutust).

Leonid Brežnevi (1906 – 1982) valitsemisajal (1964–1982) jõudis sotsialistlik ühiskond lõpliku kriisini. Võidurelvastumine, sotsialistlike arengumaade abistamine ja korruptsioon viisid Nõukogude Liidu majanduse krahhi äärele. Riigi esimene mees aga sõitis mööda maailma ringi ja rääkis rahust. Naljandeid inspireeris muuhulgas Breþnevi sage autasustamine kõikvõimalike ordenitega.

Breþnevist räägitakse 68 anekdooditüübis. Pooled neist on seotud ainult temaga. Ei Lenin ega Stalin, isegi mitte Gorbatðov ole nii kindlalt konkreetsete anekdooditüüpidega seotud. Enamasti pilatakse tema silmatorkavaid iseärasusi, puudusi ja veidrusi: vanadusest ja haigustest tingitud juhmust, kommet kõiki kõnesid paberi pealt maha lugeda, haiglast armastust medalite ja ordenite vastu. Breþnevi–anekdootide suurt hulka koolilaste repertuaaris võib vast seletada tema valitsusaja suhtelise hiljaaegsusega (võrreldes Hruðtðoviga) – ta valitses vanemate kooliõpilaste elu– ja mäletamisajal – ja isikuomaste veidruste suure hulgaga (võrreldes Gorbatðoviga).

Breþnevi harjumust kõnesid paberilt lugeda naeruvääristab viis anekdooditüüpi. Neist kõige tuntum on naljand, milles Breþnev avab olümpiamänge (7 üleskirjutust).
Breþnev loeb 1980. a. suveolümpiamängudel Moskvas avakõnet: “O! O! O! O! O!” Abiline sosistab talle: “Lugege altpoolt, need on olümpiarõngad.” (KP 11, 408 (6) < Tallinn)

Oma üllatuseks leidsin sama anekdoodi M. Kivelä soome koolihuumori tüübiloetelust, kus naljandi peategelaseks on Ahti Karjalainen (ka K. Sorsa). Eesti kooliõpilastel seostub see anekdoot küll ainult Breþnevi isikuga.

Breþnevi ja kommunistliku süsteemi juhmuse ning rumaluse pilamine on 9 anekdooditüübi teemaks. Neist suhteliselt levinum jutustab venelaste tahtmisest sõita esimesena Päikesele (5 üleskirjutust).
Breþnev helistab kosmodroomile: “Ameeriklased läksid meist mööda ja käisid Kuu peal ära. Meie omad peavad päikesele lendama.” Teda püütakse veenda: “Nad põlevad ju päikesel ära.” Breþnev: “Ka sellele on mõeldud. Start toimub öösel.” (KP 9, 625/6 (4) < Tallinn)

Breþnevi nõrkust autasude vastu kirjeldatakse kuues anekdooditüübis. Seda rühma iseloomustagu järgnev loomaanekdoot (4 üleskirjutust):
Breþnev läheb metsa jahtima ja kaob ära. Saadetakse kõik loomad otsima, kuid ei leita. Lõpuks tuleb hingeldav Jänes. Küsitakse, ega ta Breþnevit ei leidnud. Jänes: “Breþnevit pole näinud, aga imelik, et Hunt situb ordeneid.” (KP 11, 200 (17) < Tallinn)

Tihti esineb Breþnev anekdootides ka lihtsalt NSVL–i juhi rollis, sama tüübi piires võivad teda välja vahetada teised NSVL–i riigijuhid, kõige sagedamini Gorbatðov. Breþnev esineb vaheldumisi teiste poliitikutega ka laialt levinud anekdooditüüpides.

Levinud on anekdoot (asendusisik Gorbatðov) lennuõnnetusest, kus karikeeritakse tava reageerida riigijuhi kõnedele "kestvate ovatsioonidega" (29 varianti).
Breþnev sõidab lennukiga. Äkki kukub lennukil põhi alt ära. Kõik haaravad kinni, kust saavad. Breþnev köhatab ja ... järgneb aplaus. (KP 10, 184 (2) < Tallinn)
Breþnevi isikuga on seotud kolmteist keerdküsimusetüüpi. Neist kõige levinumas küsitakse: Mis on ühist Breþnevil ja Karlssonil? Paarkümmend aastat tagasi kõlas vastuseks: Mõlemad on parajalt paksud mehed oma parimates aastates, mõlemad lendavad ringi mööda maailma ja lehvitavad oma väikese paksu käekesega: “Rahu, ainult rahu!” Tänaseks on vastus lühenenud, säilinud on vaimukas vastulause. Tundubki nii, et kui anekdoodi rääkija ajaline distants anekdoodi tegelastega on juba küllalt suur, kaovad nüansid ja püsima jääb vaid puänt. Nii võidakse küsida ka Karlssoni ja Gorbatðovi või isegi Karlssoni ja Lenini kohta.

Sama tendents ilmneb ainukese Breþneviga seotud lühendi tõlgenduses. See on sõna LOLL, mis on lühend teatest: Leonid, olen laudas. Leida (7 üleskirjutust). 70–ndatel aastatel olid küllaltki levinud anekdoodid Breþnevist ja lüpsja Leida Peipsist. On väheusutav, et tänane koolilaps teaks, kes see Leida on, kuid lühendi tõlgenduses on anekdoodi puänt säilinud.

Mihhail Gorbatðov (s. 1931), Nõukogude Liidu viimane riigipea, oli võimul aastatel 1985–1991. Tema valitsemisaeg algas uutmise ja perestroikaga ning lõppes NSVL–i lagunemisega 1991. a. augustiputði järel. Sel perioodil said produktiivseteks naljanditeemadeks perestroika, uut moodi mõtlemine, alkoholismivastane võitlus ning vene riigipea uus komme käia kõikjal koos abikaasaga.

Gorbatðovi nimi esineb 73 anekdooditüübis. Enamiku temaga seotud anekdootide sisuks on NSVL–i ja USA liidrite vastastikused visiidid. Üldse seob ta endaga erinevaid vanu riigijuhi–naljandeid (kokku 37 anekdooditüüpi). Ta kohtub tavaliselt kas Bushi või Reaganiga, USA presidentidega, kes valitsesid temaga üheaegselt.
Gorbatðov ja Bush veavad kihla, kellel on paremad lendurid. Gorbatðov läheb Ameerikasse ja Bush valib kõige parema lenduri välja. Lennuk teeb igasuguseid surmasõlmi ja nii edasi. Gorbatðov ütleb, et mul on ikka paremad. Bush tuleb Moskvasse ja Gorbatðov kutsub lennuväe ülema kohale. Ja ütleb talle, et oleks vaja kõige parem lendur. Lennuväe ülem ütleb, et kõik on purjus. Gorbatðov ütleb, et valige siis kõige kainem. Lennuväe ülem vastu, kõik on purjus. Gorbatðov: “No olgu siis.” Lennuk lendab, teeb igat värki napikaid, surmasõlmi ja nii edasi. Järsku läheb lennuk tagurpidi ja lendur ripub lennuki küljes. Bush küsib, mida lendur teeb. Gorbatðov vastab: “Oh, parandab sõidu ajal lennukit.” Lendur kukub alla ja Bush küsib: “Mis ta nüüd teeb?” Gorbatðov vastab: “Ah, seitseteist võti jäi maha.” (KP 5, 502/3 (16) < Harjumaa) (5 üleskirjutust)

Gorbatðovile, kui Nõukogude Liidu viimasele liidrile (ja praeguste laste kooliajal valitsenud mehele), kanduvad ka varasemate juhtidega seotud anekdoodisüþeed. Näiteks lugu, milles Gorbatðov ja Bush (Reagan) lubavad teisel maha lasta kõik joodikud, keda nad tema maal näevad. Bush laseb maha poole Venemaa rahvastikust. Gorbatðov laseb maha paar purjutavat inimest. Järgmisel päeval ilmub teadaanne, et keegi tundmatu kurjategija on maha lasknud Vene saatkonna töötajad (3 üleskirjutust). See lugu oli varem levinud Nikita Hruðtðoviga peaosas.

Omalaadse grupi moodustavad anekdoodid Raissa ja Mihhail Gorbatðovist. Praegu käibel olevates anekdootides ei ole juttu ühegi teise riigimehe abikaasast. Põhilisteks naljaobjektideks on Raissa Gorbatðova välimus (tema sarnanemine ahviga – 3 üleskirjutust) ja Vene riigipea läänelik komme käia kõikjal koos abikaasaga.
Gorbatðov läheb sauna. Teised mehed panevad kausid endale ette. Gorbatðov ütles: “Mis te kardate, ma olen ju ka meesterahvas?” – “Aga, kas Raissat teiega kaasas ei ole, ta käib ju teiega igal pool kaasas?” (KP 7, 63 (8) <  Iisaku) (12 üleskirjutust)

Keerdküsimusetüüpe, milles leidub Gorbatðovi nimi, on 8. Kuid ükski neist pole eriti levinud ega seostu ka kindlalt just tema isikuga.

Vene riigitegelased esinevad koolipärimuse materjalis 167 anekdoodi– ning 38 keerdküsimusetüübis. Peale eelnevalt käsitletud tuntumate riigitegelaste on vaadeldava materjali seas naljandeid Jeltsini, Tðernenko, Andropovi, Kossõgini, Sobtðaki, Jazovi, Krupskaja, Dzeržinski, Beria, Bulganini, Ždanovi, Podgornõi, Gretðko, Rõžkovi, Ligatðovi, Žirinovski, Katariina II ja Kutuzovi kohta. Kuid nende osakaal tuntumate meeste kõrval on kaduvväike. Need anekdoodid on vähese levikuga ning esindatud vaid 1 variandiga.

Teiste rahvaste riigimehed
Teiste rahvaste riigimehed on koolilaste anekdoodirepertuaaris nõrgalt esindatud.

SAKSA poliitikuid mainitakse 21 anekdoodi– ja kolmes keerdküsimusetüübis. Sagedasemad jutukangelased on Hitler (esineb 10 anekdoodi–) ja Marx (5 anekdoodi– ja 3 keerdküsimusetüübis). HITLER tegutseb enamasti koos Staliniga, ka asendavad nad ühes tüübis teineteist – rahvasuu on nad ühe ajastu despootidena peaaegu samastanud. MARX seostub anekdootides Engelsi või Leniniga. Näiteks küsib Breþnev Karlssonilt, kus siis sõber Engelsson on (2 üleskirjutust). Keerdküsimuses tahetakse teada, mis keeles pidasid Marx ja Lenin kirjavahetust (õige vastus on muidugi, et nad ei pidanudki, kuna elasid eri aegadel).

Omaette rühma moodustavad anekdoodid Müllerist ja Stirlitzist, mis on inspireeritud populaarsest nõukogude filmist “Seitseteist kevadist hetke”, kus vapper nõukogude luuraja (Stirlitz) veab ninapidi Saksa armee ja gestaapo kõrgemat juhtkonda ning väljub intriigidest alati võitjana. Sisult kuuluvad lood küll pigem absurdihuumori valdkonda, kuid ka poliitiline taust on olemas.
Müller astub kabinetti ja näeb, et Stirlitz teeb midagi tema seifi juures. “Mis sa teed seal?” “Ootan trammi,” vastas Stirlitz. Müller läks kabinetist välja. Mõne aja pärast tuleb tagasi ja näeb, et Stirlitzit enam ei ole. “Aa, ära sõitis vist!” (KP 2, 218 (33) < Virumaa)

AMEERIKA riigimehed esinevad 35 anekdoodi– ja 2 keerdküsimusetüübis. Kui anekdootides saksa poliitikutest võis veel leida mõnele poliitikule iseloomulikke, neid teistest eristavaid jooni, siis ameeriklased esinevad koolilaste anekdootides peaaegu eranditult üldistatult, USA riigipea rollis. Pole mingeid erinevusi Bushi, Reagani, Carteri, Nixoni, Roosevelt'i või Trumani vahel. Naljandite sisuks on enamasti USA ja NSVL-i liidrite omavahelised kemplemised ja visiidid. Peamiselt jääb narri ossa NSVL–i esindaja, üksikutes lugudes osutub ta kaaslasest nutikamaks.
Gorbatðov ja Bush vaidlevad, kummal maal on paremad vargad. Gorbatðov läheb Ameerikasse ja grupp mehi käib tema ümber. Pärast avastab Gorbatðov, et tal on seljas ainult kuub ja viigipüksid ja ei midagi muud. Bush tuleb siis Venemaale ja sõidavad Gorbatðoviga "Sapikaga", maanteemuhuga. Järsku jääb auto seisma ja Bush läheb tõstab kapoti üles ja ütleb: “Venemaal on ikka paremad vargad. Nad varastavad sõidu pealt mootori ära.”(KP 12, 56/7 (2) <  Tallinn) (9 üleskirjutust)

MUUDE RAHVASTE poliitikutest mainitakse paaril korral veel inglasi (Nelson, Churchill, Thatcher) ja prantslasi (Napoleon, San–Martin, Mitterrand). Rootslased, itaallased, rumeenlased, soomlased, hindud, kuubalased jm. rahvad on esindatud vaid ühe poliitikuga.

EESTLASED
Eesti riigimeestest ja poliitikutest on koolilaste repertuaaris seni veel vähe anekdoote. Neid mainitakse 17 anekdooditüübis, neist 12 süžeed on omased ainult eesti poliitikutele. Levinuim eesti poliitikute anekdoot on keelenaljand, mis on seotud Toome, Väljase, Otsassoni nimede tähenduslikkusega.
Mees läheb kauplusesse, kuid kaupa seal pole. Siis läheb mees poliitharidusmajja nõu küsima. Tuleb vastu üks lipsuga mees ja ütleb: “Toome.” Mees rõõmustab, ah toovad, siis on hästi. Tuleb vastu teine mees ja ütleb: “Väljas.” Mees imestab, ah kaup on väljas või? Tuleb vastu kolmas mees ja ütleb: “Otsasson.” Mees kurvalt: “Jälle jäin hiljaks, juba otsas.” (KP 8, 254 (5) < Tallinn) (19 üleskirjutust)

Kolm üleskirjutust on anekdoodist – jällegi on tegemist keelenaljandiga –, milles Rüütel (ka Väljas) käib Gorbatðovi juures kurtmas, et maju ei saa enam ehitada, sest materjali ei jätku. Gorbatðov vastab: “Ja ponimaju”. Rüütel tuleb koju ja räägib, et meile hakatakse jaapani maju ehitama.

Neli anekdoodisüžeed (igaühest on vaid 1–2 üleskirjutust) on seotud Savisaare, kaks Käbiniga, üks Lauristini, Lebedevi, Mere, Vaino ja Tõnuristiga.

Keerdküsimusi on eesti poliitikutest kolm, neist kaks on eesti algupära. Nimede tähenduslikkusega on tegemist järgnevaltki:
Mida teeb Karl Vaino Kremlis? - Vaatab, kas Väljas on külm. (KP 43, 533 (19) < Pärnu) (2 üleskirjutust)

Kõrvalepõikena tahaksin puudutada ka mõningaid paroodiaid, mis iseloomustavad kirjandusteose võimalikku folkloriseerumist (meenutagem filmiga “Seitseteist kevadist hetke” seotud naljandeid). Omalaadse paroodia Eesti poliitikute kohta on saatnud koolipärimuse võistlusele Tallinna 7. Keskkooli 7. klassi tüdruk. O. Lutsu “Kevade” tegelaste nimed on asendatud eesti poliitikute omadega ning on saadud järgmised paroodiad: Kui Raig järjekordselt välisreisilt tagasi jõudis, oli ülemnõukogus maareformi seadus juba vastu võetud.” (KP 8, 595 (1) < Tallinn)
“Kes on põhiseaduse eelnõu põhja lasknud?” - “Uluots tegi! Uluots tegi! “– “Ma mõtlesin, et panen ülemnõukogu tagurpidi tööle, siis hea vaadata, kuidas Eesti Vabariik seisma jääb!” (KP 8, 595 (2) < Tallinn)

Ilmselt on O. Lutsu “Kevade” eesti rahvale nii omaseks saanud, et sulandub juba folkloori. Olgu selle kinnituseks järgnevad keerdküsimused:
“Mis sinu partei nimi on?” – “Kommunistlik.” – “Milline imelik nimi.” – “Ta ikke on niisuke.” Või: “Kes oli suurim kommunist?” – “Toots, sest ta oli esimene, kes värvis kogu maakera punaseks.”


II. SOTSIALISTLIK JA KOMMUNISTLIK SÜSTEEM

Sotsialistlikku ja kommunistlikku süsteemi kritiseerivate anekdootide hulka on liigitatud tüübid, millel on teravalt poliitiline sisu, kuid milles ei ole konkreetselt mainitud ühtegi riigitegelast ega poliitikut. Niisuguseid anekdooditüüpe oli 59, keerdküsimusetüüpe aga 78. Huvitaval kombel ületab keerdküsimusetüüpide arv tunduvalt anekdootide hulga.
Laia levikuga anekdoote siin pole, küll on aga palju populaarseid keerdküsimusi. Teemade ring on väga lai ja kogu materjali võiks tinglikult jaotada 3 alaliiki:
1) kommunism ja kommunistlik partei;
2) KGB, sõjavägi ja miilits;
3) poliitika ja majandus.


KOMMUNISMI JA KOMMUNISTLIKKU PARTEID pilavate anekdootide hulka on liigitatud lood kommunistliku süsteemi absurdsusest, samuti lood kommunistidest (parteilastest), kommunistlikest noortest, pioneeridest ja timurlastest. Enamus anekdooditüüpidest on õpilaspärimuses esindatud vaid paari variandiga. Suhteliselt tuntum on järgmine lugu Timurist ja Punamütsikesest.
Punamütsike läheb vanaema juurde, sammub lõbusalt mööda metsa. Äkki tunneb, et aluspüksid on viuh! jalast läinud. “Ah, ei tea!” Marsib edasi. Äkki tunneb, viuh! püksid jälle jalas: “Kummaline!” Õige pea tunneb ta, et miski püksis torgib, vaatab siis järele ja leiab sedelikese, teeb lahti: “Pesin püksid puhtaks. Timur.” (KP 12, 594 (24) < Tallinn) (7 üleskirjutust)

Selles valdkonnas on palju populaarseid keerdküsimusi, mis on tuntud üle Eesti ja on ka koolipärimuse kogus hästi esindatud: Mis on pioneeri ja kotleti (pelmeeni) vahe? – Pioneer on alati valmis, kotletti peab enne praadima (45 üleskirjutust). Miks kaevatakse Tallinna tänavaid? – Otsitakse Kalevipoja parteipiletit (45 üleskirjutust). Kas lutikad võivad teha revolut– siooni? – Jah, sest neis voolab töörahva veri (48 üleskirjutust). Kes on hiinlane? Kommunismi ootamisest kollaseks läinud venelane (29 üleskirjutust). Kes on sisalik? – Kommunismi läbi elanud krokodill (22 üleskirjutust). Kes on krokodill? – Parteisse astunud sisalik (15 üleskirjutust).

JULGEOLEKU–, MIILITSA– ja SÕJAVÄEteemalisi anekdooditüüpe on koolipärimuse materjali hulgas 26, keerdküsimusetüüpe 15.
Sõjaväe–anekdootide põhisisuks on sõjaväest kõrvalehoidmine. Siia liigitub ka tuntud loomanaljand, milles jänes vabastatakse sõjaväeteenistusest, kuna ta olevat lühinägelik (35 üleskirjutust). Populaarsemate keerdküsimuste hulka kuulub küsimus mis [asi] kiliseb, koliseb, lonkab ja möliseb. Õigeks vastuseks on sõjaveteran (30 üleskirjutust). Miilitsa–anekdoodid on selgelt halvustavad kilplaselood. Kritiseeritakse miilitsate madalat haridustaset (käivad kahekesi, kuna kahe peale saavad keskhariduse kokku; lohistavad teatri eest leitud laiba kino ette, kuna ei tea, kas teater kirjutatakse kahe või ühe a–ga) ja taipamatust (riigivastast anekdooti tuleb miilitsale rääkida aeglaselt ja mitu korda; miilitsal ja eeslil polevat mingit vahet). Leidub keelenalju, kus pilgatakse töökoha nimetust – sitajunn ja miilits on kolleegid, kuna mõlemad on siseorganitest.

Julgeolekuteemaliste anekdootide seas on lugusid KGB ülekavaldamisest. Juut aitab sõbral majapidamistöid teha, kaevates KGB–le, et tema sõbral on puuhalgudes kuld ja aiamaale on maetud relvad (3 üleskirjutust). Ka võidakse helistada korduvalt KGB–sse, et kuulda meeldivat teadet julgeolekuhoone mahapõlemisest (2 üleskirjutust). Julgeolekuteemaline on ka mugandatud vanasõna: Kes vana asja meelde tuletab, sel tuleb silm peal hoida.

Nõukogude Liidu POLIITIKAT ja MAJANDUST puudutavad anekdoodid ja keerdküsimused jutustavad riigi agressiivsest välispoliitikast (teiste sotsialismimaade “abistamisest” ja allutamisest), majandusuuendustest (toitlusprogramm, kooperatiivid) ja valimistest nõukogude moodi. Selle alaliigi tuntuim naljand on suhteliselt värske lugu koondamisest.
Lumivalgeke kohtab metsas kolme väikest mehikest ja küsib: “Kes te olete?” “Seitse pöialpoissi.” “Kuidas seitse? Teid on ju ainult kolm?” “Koondamine!” (KP 8, 306 (2) < Tallinn) (18 üleskirjutust)

Populaarsed on keerdküsimused, milles tuntakse huvi: Miks venelased kannavad vilte? – Sellepärast, et ameeriklastest vaikselt mööda minna (21 üleskirjutust). Või tahetakse teada: Miks on Tallinnas suusad vabalt müügil? – Kuubas on vähe lund (8 üleskirjutust).

Selle teema alla kuulub ka ühe variandiga esindatud keerdküsimusi, nagu: Mis asi on demokraatia? – See on siis, kui sind saadetakse kuradile, sina aga lähed, kuhu tahad.
Teade raadiost 1. mail 2017: Hiina–Soome piiril on rahulik.
Kellega piirneb N. Liit? – Kellega tahab, sellega piirnebki.
Millest sündis Eesti Vabariik? – (Tuleta meelde augustiputði!) Vene putsist ja Eesti asjast!


III. OLMEANEKDOODID

Olmeanekdootide rühma on paigutatud naljalood, millel puudub selgem süsteemivastasus. Neis pigem kirjeldatakse tragikoomilist olukorda, kuhu ollakse süsteemi nõmeduse vms. tõttu jõutud. Olmetasandit esindab koolipärimuse kogus 33 anekdoodi– ja 28 keerdküsimusetüüpi.

Põhiteemaks on tühjad poed, toidutalongid, viitsimatus tööd teha – inimeste igapäevased mured ja probleemid. Tühja kotiga pensionär ei mäleta poeuksel seistes, kas ta tuli poest või tahtis sinna alles minna (2 üleskirjutust). Müüja imetleb vanainimese mälu, kes küsib poest rullsinki ja krakovi vorsti (2 üleskirjutust). Seda teemat iseloomustab hästi tuntud anekdoot perestroikast:
Kolm luukere saavad tänaval kokku. Küsitakse esimese luukere käest, et millal tema ära suri. Tema aga vastas: “Mina surin pärast perestroikat.” Küsiti ka teise luukere käest, millal tema ära suri. Tema ütles, et enne perestroikat. Küsiti ka kolmanda käest. Too aga vastas, et tema polegi veel surnud. (KP 15, 16 (5) < Läänemaa) (8 üleskirjutust)

Keerdküsimused laiendavad sama teemaderingi, väites, et kolmerublane on väike, roheline, krõbisev, aga raha ei ole (7 üleskirjutust), ning et kusi on ainuke asi, mis Venemaal ei ole sitt (6 üleskirjutust). Küsimusele, kas teistel planeetidel on elu, vastatakse, et ei, ka seal pole mingit elu (4 üleskirjutust).

Koolilaste seas oli kõige populaarsem anekdooditüüp (157 üleskirjutust) kolme rahva naljade sarjast.
Eestlane, venelane ja sakslane sõidavad lennukis. Jõuavad Saksamaa kohale. Sakslane viskab “Marlboro” paki alla, ütleb: “Seda kraami on meil kõige rohkem.” Jõuavad Venemaa kohale. Venelane viskab viinapudeli alla, ütleb: “Seda on meil kõige rohkem.” Jõuavad Eestimaa kohale. Eestlane viskab venelase alla, ütleb: “Neid on meil kõige rohkem!”(KP 9, 231 (4) < Tallinn)

Sisuliselt on see kolme rahva anekdoot, millel on poliitiline värving samuti olemas. Eriti võimendub see variandis, kus leedulane hüüab: “Elagu vaba Leedu!” ja viskab venelase alla. Kolme rahva anekdootide rahvaste valikul on oma tagamaad: eestlastel on rahvapärimuses enamasti tegemist sakslaste ja venelastega, iirlastel ja ðotlastel inglastega, soomlastel ja norralastel rootslastega. Ühes teisendis on eesti kooliõpilane kirjutanud, et soomlane ja rootslane viskavad norralase lennukist alla, hüüdes: “Põhjamaade sõpruse nimel!” Soomlaste koolihuumori tüübiregistrist leidsin loo, kus soomlane ja norralane viskavad rootslase välja põhjamaade sõpruse nimel (Kivelä 1982: 16). Ajaloolis–poliitilisest vaatepunktist on see teisend palju loogilisem. Ilmselt eesti laps, tundmata tausta, lihtsalt eksis rahvuste suhtes.

Tavaliselt rahvaste–anekdootides teist rahvast naeru- või alavääristatakse. Neid naljandeid on nimetatud etnilisteks, rassistlikeks või võõramaalase–anekdootideks. Koolipärimuse materjali põhjal võiks etnilisi anekdoote jaotada omakorda ðovinistlikeks (räägitud endast väiksema või enda poolt allutatud rahva kohta) ja poliitilisteks (räägitud valitseva rahva kohta). Kui ameeriklane naeruvääristab indiaanlast ja neegrit, või kui venelane pilkab tðuktði ja eskimod, on tegemist ðovinistliku kallakuga etnilise anekdoodiga.
Omal ajal oli Moskvas suur kongress ja tðuktði oli ka kohal. Tðuktði vene keelt ei osanud, sai ainult aru sellest, kui karjuti “Mir, družba.” Kui tðuktði oli koju jõudnud, küsiti tema käest, et mis seal siis räägiti. Tðuktði vastas: “Räägiti kogu aeg “Druþbast”, ju siis algab suur metsade langetamine.” (KP 22, 93/4 (2) < Suure–Jaani) (3 üleskirjutust)

Poliitilise taustaga etnilisteks anekdootideks liigituvad lood, kus eestlane pilkab venelast, soomlane rootslast, iirlane inglast.
Mis vahe on noa andmises eestlasele ja venelasele? – Eestlasele annad noa pideme poolega, aga venelasele annad nuga tera poolega. (KP 18, 356 (44) <  Rapla)


LÜHENDID

Koolipärimuse materjal sisaldab ka suurel hulgal tuntud lühendeid, millest paljude ebatraditsiooniline, naljakas tõlgendus on tuntavalt poliitilise suunitlusega. Eelkõige on see muidugi valdav poliitiliste lühendite (riikide nimed, parteid) tõlgendustes. Enamlevinud lühendite tõlgendused on järgmised:
ENSV: Enne Nälg Siis Viletsus/Viha (23 üleskirjutust); Eesti NuumSead Venemaale. (10 üleskirjutust)
ETKVL: Elame Teiste Kulul Väga Lahedasti/Laialt/Lõbusalt (89 üleskirjutust); Eestlased Tagusid Kividega/Kirvestega Venelased Lolliks (53 üleskirjutust); Eesti Talupojad/Targad/Tatid Kolgivad Vene Lolle/Venelasi Luuaga (33 üleskirjutust); Eesti Talupoeg Kinkis Venelasele Leiva/Liha (23 üleskirjutust); Eesti Tarkade Klubi Vajab Lolle. (18 üleskirjutust)
KPSS: Korraldame Peo/Kõva Pidu Sauna ja Seksiga. (13 üleskirjutust)
NLKP: Näljase Lenini Kondine/Kärnane Perse. (74 üleskirjutust)
NSVL: Näljased Silmad/Sead/Sandid Vahivad Läände/Lakke. (55 üleskirjutust)
SSSR: Siberi/Suured Sead Situvad/Söövad/Siblivad/Seisavad Reas/Rongis (219 üleskirjutust); Stalin/Siga Sõidab/Situb Siberi Rongis (38 üleskirjutust); Stalin Sõitis Seaga Ratsa/Riiga/Rootsi (44 üleskirjutust); Stalin/Siga Situb Saba Rõngas (16 üleskirjutust); Suur Sibula Sööjate Riik. (18 üleskirjutust)
TASS: Targad Ajavad Sitta Suhu. (21 üleskirjutust)
USA: Uue Sõja Algus (15 üleskirjutust); Uus sotsialistlik Ameerika. (11 üleskirjutust)


Kokkuvõtteks

Poliitilise anekdoodi uurimiseks on praegune murranguline aeg väga huvitav. Kaduma peaksid hakkama lood vene riigitegelastest ja asemele võiksid tulla eesti–ainelised anekdoodid. Tundub aga, et omasid ei raatsita praegu eriti pilada ja vene riigimehi pole enam mõtet pilada. Poliitilise anekdoodi vallas peaks toimuma murrang ka seoses repressiivühiskonnast vabasse ühiskonda üleminekuga, kus poliitiliste vastuolude ja erimeelsuste lahendamine on võimalik vaba ajakirjanduse kaudu, ja kus poliitilise anekdoodi tähtsus seetõttu väheneb. Võime loota, et paari aasta pärast on pilt poliitilise anekdoodi vallas põhjalikult muutunud.

Kasutatud kirjandus
Dundes, Alan. Cracking Jokes. Studies of Sick Humor Cycles and Stereotypes. Berkeley, 1987.
Kivelä, Marjut. Koululaishuumorin tyyppiluettelo. Helsinki, 1982.
Knuuttila, Seppo. Kansanhuumorin mieli. Helsinki, 1992, lk. 132/3.
Virtanen, Leea. Lastenperinne. Helsinki, 1980, lk. 99.


TÜÜBILOETELU

Poliitilise anekdoodi tüübiloetelu ainestik pärineb 1992. a. koolipärimuse võistlusele laekunud materjalidest. Loetelus on järgitud võimaluse piires artiklis kasutatud alajaotusi. Anekdootide põhirühmad on tähistatud suurtäheliselt, alajaotused rooma numbritega. Iga alagrupi siseselt on kasutusel järgnev liigitus: a) anekdoodid, b) keerdküsimused. Ühes alagrupis esineb ka liigitus c) žesti–anekdoodid. Alagrupi piires on nii anekdoodid kui ka keerdküsimused jooksvalt nummerdatud. Iga anekdooditüübi järel sulgudes paiknev number näitab antud tüübi teisendite arvu. (Erandlikult puuduvad teisendite arvu märkivad numbrid miilitsaanekdootidel, kuna nende seotus poliitilise teemaga on suhteliselt nõrk ja nad on lülitatud loetelusse hiljem.) Iga alagrupi konkreetsete tüüpide tutvustamise eel esitatud numbri- ja tähekombinatsioonid viitavad antud teema või tegelasega seotud anekdooditüübile, mille esitamine mingis teises alajaotuses oli enam põhjendatud.

A. Riigimehed
Venelased.
I. Lenin.
a. Anekdoodid.        A II, a2; A II, a7; A V, a31; A V, a37; B II, a2;B II, a9; B III, a1; B IV, a3; C I, a1; C I, a5.
1. Lasteaialapsed leiavad siili. Kasvataja: “Kes see on? Temast on palju laule, luuletusi, filme.” – “Selline sa oledki, Vladimir Iljitð!” (18)
2. Lenin tõuseb kirstust üles ja läheb kõrtsi. “Seltsimehed, kas ei tunne ära või?” – “Vasja, vaata, elav kümnekas!” (6)
3. Lenin helistab õhtul Beriale: “Suur õnnetus, homme on laupäevak, aga minult on täispuhutav palk pihta pandud!” (2)
4. Breþnev tahab proovida Lenini kirstu. Sosistab Leninile: “V. I., revolutsioon!” Lenin kargab püsti, kaob. Tuleb tagasi, kirst on hõivatud. Lenin Breþnevile: “Kuule, seal jagatakse autasusid!” (2)
5. Lenin seisab soomusauto peal ja karjub: “Pederastid ja lesbid paremale, maniakid ja vägistajad vasakule!” Dzeržinski: “V. I., mis ma pean tegema, ma olen nii see kui teine?” Lenin: “Tulge minu soomusauto peale.” (1) vrd. A X, a1
6. Lasteaias räägiti, et Lenin elas põranda all ja valmistas ette revolutsiooni. Üks tüdruk puudus. Temalt küsiti: “Mida tegi Lenin põranda all?” – “Püüdis hiiri.” (1)
7. Lenin ja Stalin /Gorbatðov/ sõitsid rongiga. Stalinil tuli sita häda. Lenin soovitab aknast välja teha. Väike laps: “Ema, üks paksude põskedega onu oksendab ðokolaadi välja.” (3) *(Laialt levinud süþee, tavaliselt pole peategelaseks riigimees.)
8. Õpetaja Jukult: “Leninit tead? Marxi tead? Engelsit tead?” Juku; “Ei tea! Aga kas sa Antsu tead? Jürit tead? Mihklit tead?” Õpetaja: “Ei tea!” Juku: “Mis sa siis tuled mind oma pundiga hirmutama. Mina ei tunne sinu omi, sina ei tunne minu omi.” (2)
9. Lenin ja Stalin näevad tornist, et inimesed vaatavad neid binoklitega. All selgub, et on palgapäev ja binoklid on viinapudelite põhjad. (1)
10. Lenin ja Stalin ujuvad üle mere. Hakkavad teisele kaldale jõudma. Stalin: “Kas jõuad veel ujuda?” Lenin: “Ei, ujume tagasi.” * (Enamasti tuntud Petka ja Tðapajevi anekdoodina.) (3)
11. Lenin /¨irinovski/ ja Kalevipoeg /talumees/ seisavad Suurel Munamäel. Lenin vaatab üle Soome lahe: “Seal, kus meid ei ole, on hea elu!” Kalevipoeg: “Seal, kus teid ei ole, on tõesti hea elu!”(3)
12. Lenin helistab Stalinile: “Kuidas teile meeldis “Iskra” uus number?” – “Väga pehme paber!” (1)
13. Vanamees imetleb poeakna ääres Lenini pilti. Poiss läheb mööda. Vanamees: “Kas tunned?” Poiss jookseb nina kinni hoides eemale: “Ise lasid, kuradi vanamees.” (1)
14. V. I. Lenin ei väsinud kordamast: “Kommunistlikus parteis on vaid kolm tõelist liiget – Uljanov, Lenin ja mina!” (2)
15. Üks mees tahab vangi minna, aga see ei õnnestu. Arutleb, et parteile on pomm juba ammu pandud, piloot on ise ka bandiit, Lenin ja Stalin/Gorbatðov, Reagan, Breþnev/tuhnivad prügikastides ning pistavad pead välja: “Meid on avastatud”. (23) = A V, a23
16. “Miks sa kardad onu Leninit?” – “Aga ta on ju igavesti elav ja armastab lapsi!” (1)
17. Lenin käsib Punaselt Ristilt tulnud paki anda lastele.– “Need on kondoomid!” Lenin: “Torgake augud sisse ja andke menðevikele!” (2)
18. Lenin, Stalin ja Breþnev vaidlevad, kas parem on naine või armuke. Lenin: “Naisele ütled, et lähed armukese juurde, armukesele, et naise juurde. Aga tegelikult lähed keldrisse õppima, õppima ja veel kord õppima!” (1)
19. Lenin/Hruðtðov/tðuktð, Stalin/Bush/mongol ja Gorbatðov/venelane nälgivad kõrbes. Lenin: “Mulle see Gorbatðov ei meeldi.” Stalin: “Kui ei meeldi, ära söö!” (7)
20. Lenin näitas, kuidas võib juhtida. Stalin näitas, kuidas peab juhtima. Hruðtðov näitas, et iga loll võib juhtida. Breþnev näitas, et iga loll ei suuda juhtida. (2)
21. Mees/tðuktði pargib “Sapaka”/saani mausoleumi ette. Politsei: “Siin on Lenin/Stalin/Breþnev/Andropov/Gorbatðov ja teie julgete auto siia jätta.” Mees: “Mul on salalukk peal.” (3) *(Sapakas – vene automark Zaporožets)
22. “Lenin oli hea, Stalin oli halb.” – “Aga Gorbatðov?” – “Kui ära sureb, siis saame teada.” (1)
23. Näitusel on maal “Lenin Poolas”. Giid: “See on onn Razlivis, need on Krupskaja, need Dzeržinski jalad”. – “Kus Lenin on?” – “Lenin on Poolas”. (1)
24. Ameeriklased ostsid Lenini muumia ära. Lenin ärkab Ameerikas: “Sellist Venemaad ma tahtsingi.” (2)
25. Lenini aeg: nagu tunnelis, pimedus, aga ees valgus. Stalini aeg: nagu bussis, üks juhib, pooled istuvad, ülejäänud värisevad. Hruðtðov ja Bulganin: nagu lennukis, kaks juhivad, ajab oksele, välja minna ei saa. Hruðtðov: nagu tsirkuses, üks räägib, teised naeravad. Breþnev: nagu kinos, kõik ootavad seansi lõppu. (1)
26. Lenin ärkab mausoleumis ja näeb vanamutti: “Too vorsti!” Mutt läheb koos Gorbatðoviga tagasi. Lenin: “Käskisin vorsti tuua, sa tõid terve sea.” (1)
27. “Lähme teatrisse “Elavat laipa” vaatama”. – “Ära on tüüdanud, ikka Leninist ja Leninist.” (1)
28. Naine palub raamatukogust raamatut rahvatantsust. “Siin on Lenini teos “Üks samm ettepoole ja kaks sammu tahapoole.”” (1)
29. Mees leiab naise armukesega. Naine: “Sa ei tohi teda puutuda, ta on elusat Leninit näinud.” (1)
30. Vanainimene palub Leninilt abi. Vastatakse, et Lenin on surnud. – “Kui vanainimesel abi on vaja, siis on surnud, muidu räägitakse, et on surematu.” (3)
31. Lenin/Hitler ja Stalin/Breþnev on põrgus. Stalin nutab: “Lenin on köögis ja sunnib mind sirbi ja vasaraga sööma.” (4)
32. Lenin ja Stalin on kalal. Leninil on rasvased ussid, kuna pani usside saamiseks elektrijuhtmed maasse, Stalin tegi samuti, sai kaevuritelt peksa, kuna pani kõrgepingejuhtmed maasse. (1) *(Enamasti tuntud Petka ja Tðapajevi anekdoodina.)
33. Kremlist küsitakse 3 korda Leninit. Vastatakse, et Lenin on surnud. – “Jah, ma kuulsin küll, et Lenin on surnud, aga seda on nii meeldiv kuulda.” (1) vrd. D II, a2.
34. Gorbatðov ja Lenin/Jeltsin ja Gorbatðov/ Rüütel ja Gorbatðov/ jalutavad. Tulevad röövlid. Gorbatðov peidab puu otsa, Lenin puu alla. Röövlid peksavad Lenini läbi. Järgmisel korral peidavad vastupidi. Röövlid: “Alumine juba sai, anname nüüd ülemisele.” (5) *(Laialt levinud süþee, tavaliselt peategelasteks Petka ja Tðapajev.)
35. Lenin, Bush ja Gorbatðov /Gorbatðov ja Jeltsin/ Gorbatðov ja Reagan/ magavad koos ühes voodis. Bush sülitab lakke. Gorbatðov saab pihta. Gorbatðov: “Hoiata ette!” Lenin: “Hoiatus!” B. ja G. panevad pead teki alla. Lenin peeretab. (3)
36. Lenin ja Stalin /Bush ja Gorbatðov/ käivad üksteisel külas. WC–s on 3 nuppu. Punasele ei tohi vajutada. Kumbki vajutab. Ühe lööb robot jalaga peldikust välja, teise vajutab käega potti. (2)

b. Keerdküsimused. A III, b2.
1. Mis on Leninil /Breþnevil/Gorbatðovil/ ja Karlssonil ühist? –Mõlemad ütlesid: “Rahu, ainult rahu!” (11)
2. Mis on ühist rotil ja Leninil/Kingissepal? – Mõlemad olid põrandaalused. (43)
3. Mis oli Krupskaja seeliku all? – Esimene Lenini nurgake. (2)
4. Miks on osa voodeid kolme kohaga? – Lenin on alati meiega. (36)
5. Kui pikk oli Lenin/Breþnev/Gorbatðov? – Kõigile kõrini. (6)
6. Mis vahe on Leninil ja kotletil? – Nad on ühte nägu. (1)
7. Kumb on suurem revolutsionäär, kas Lenin või Toots? – Toots, sest ta värvis kogu maakera punaseks, Lenin ainult Euroopa. (2)
8. Mis on kärbsel ja Leninil ühist? – Mõlemad löödi maha. (1)
9. Kes sai korteri peale XIX kongressi? – Lenin, sest Stalin löödi mausoleumist välja. (1) * (Stalin, kes oli algselt maetud mausoleumi Lenini kõrvale, maeti ümber peale tema isikukultuse hukkamõistmist XIX kongressil.)
10. Mis on “Kuldne Trio”? – Lenin, Stalin, Breþnev. (1)
11. Miks oli Lenin kiilaspäine? – 1. Põrandalauad olid hööveldamata. 2. Töötas põranda all. (3)
12. Mida mõtles Lenin, kui lind lasi talle pähe? – Hea, et lehmad ei lenda. (1)
13. Mis keeles pidasid Marx ja Lenin kirjavahetust? – Ei pidanudki, elasid eri aegadel. (1)
14. Kust sa tead, et Tallinnas on ilm soojem kui Tartus? – Tallinnas oli Lenini kuju pintsakuga, aga Tartus mantliga. (3)
15. Mida mõtles Lenin, kui raudteerööpaga pähe sai? – POMM!!! (1)
16. Mis juubel oli 1974. a.? – 50. a. ilma Leninita. (1)
17. Kas mehed võivad sünnitada? – Võivad küll. Lenin sünnitas leninismi, Marx marksismi, Breþnev on dekreedis ja ootab kommunismi. (3)
18. Avatakse Lenini kuju. Öösel on kuju pea ära varastatud. Otsitakse kiiresti uus pea. Kui kuju avatakse, hakkavad inimesed naerma. Miks? – Leninil oli kaks mütsi: üks peas ja teine käes. (1)
19. Nimeta 20. saj. vene vägilased! – Vladimir Mudrõi, Jossif Groznõi, Nikita Kukuruznik, Leonid Mironosets, Juri Dolgoruki, Mihhail Perestrojets. (1) * (Tegemist on Lenini, Stalini, Hruðtðovi, Breþnevi, Andropovi ja Gorbatðoviga.)

II. Stalin.
a. Anekdoodid.        A I, a7; A I, a9; A I, a10; A I, a12; A I, a15; A I, a18; A I, a19; A I, a20; A I, a21; A I, a22; A I, a25; A I, a31; A I, a32; A I, a36; A III, a3; A IV, a34; A IV, a43; A V, a13; A V, a37; C I, a1.
1. Stalin tegi II maailmasõjas 2 viga: näitas vene Ivanile Euroopat ja näitas vene Ivani Euroopale. (1)
2. Põrgus on ekskursioon. Giidilt küsitakse: “Miks on Hitler kõrini keevas vees, aga Stalin ainult vööni?” Giid: “Stalin on Lenini õlgadele roninud.” (3)
3. Stalinit ei lasta peale surma paradiisi: “Sinu koht on põrgus!” Varsti on paradiisivärava taga kari kuradikesi: “Me palume poliitilist varjupaika...” (1)
4. Churchill, Stalin ja Ceausescu sattusid põrgusse. Hiljem kohtuvad. Churchill ei saa kuidagi istuda, Stalin aga itsitab. “Kas valus ei olnud?” – “Oli küll, iga vale eest topitakse küünte alla üks nõel – Ceausescu jaoks oli neil varutud õmblusmasin.” (1)
5. Üks mees pahandab: “Mune pole, liha pole, piima pole...” Teine: “Stalini ajal oleks sind maha lastud.” Esimene: “Näete nüüd, isegi padruneid pole.” (1)
6. Stalin ärkab surnust üles. Gorbatðov pakub talle oma kohta. Stalin: “Kõigepealt poome Jeltsini üles ja siis värvime Kremli roheliseks.” Keegi küsib: “Aga miks just roheliseks?” Stalin: “Seda ma arvasin, et esimeses asjas küsimusi ei ole.” (1)
7. Stalin ärkab surnust üles. Mutike tuleb talle vastu: “Mäletate, ma olen Krupskaja?” – “Mäletan, ja teie meest Krupskit mäletan kah!” (1)
8. Stalinil on piip kadunud. Beria lubab üles otsida. Hiljem leiab Stalin piibu üles. Beria: “Pole midagi, sm. Stalin, kaks tunnistasid juba üles ja kaks tunnistavad veel!” (1)
9. Stalin ja Truman vaidlevad, kas rohkem vabadust on NSVL–s või USA-s. Truman: “USA–s võib igaüks minna Valge Maja ette ja hüüda: “Maha Truman!”” Stalin: “Ka meil võib igaüks minna Punasele väljakule ja hüüda: “Maha Truman!”” (2)
10. Churchill, Roosevelt ja Stalin /Gorbatðov ja Reagan/Bush sõitsid autoga. Keset teed seisab lehm. Stalin sosistab midagi lehmale – lehm läheb kõrvale. Teised: “Mis sa talle sositasid?” Stalin: “ Lubasin ta kolhoosi saata, kui ta eest ära ei tule.” (7)
11. Stalin/Hitler külastab hullumaja. Osa hulle laulab NSVL hümni. Stalin: “Miks teised ei laula?” Arst: “Nad on juba terved.” (9)
12. Stalinil läheb paraadi ajal saapapael lahti. ¨danov soovitab abi paluda pioneeridelt. Pioneer seob paela kinni. Stalin: “Mis su nimi on?” – “Miða Gorbatðov.” (1)
13. Euroopas oli 1939. aastal kolm vägevat meest – Stalin, Hitler ja Mussolini. Rahu pidi saabuma siis, kui Hitler ja Stalin Mussolini haual üksteist duellil tapavad. (1)
14. Stalin läheb puust WC–sse. Uks kääksub. – “Musikaalne WC!” Pott nagiseb. – “Laulev pott!” Tuleb välja – WC vajub kokku. “Kokkupandav!” (1) *(Süþee pärineb kolme rahva anekdoodist: kes ehitab parema peldiku, saab vangist välja; peategelaseks on suvaline valitseja või vangivalvur. Väga levinud.)
15. Stalin sõidab Saksamaal rongis, kus pole käimlat. Teeb häda rätikusse. Saksamaal ja Poolas on rätik alles. Venemaal rätik varastatakse. (1) Vrd. ka A II, a18 ja A VI, a1.
16. Stalin ja Lenin/Gorbatðov ja Bush sõitsid paadis. Stalinil tuli häda peale. Lenin soovitab üle parda lasta, näpuga pühkida ja näpp paadi ääre külge puhastada. Stalinil läheb pind näppu ja ta pistab näpu suhu. (2) * (Tegelasteks võivad olla ka Petka ja Tðapajev. Tuntud naljandisüþee.)
17. Kontroll sigalas. Viimase sea juures on Stalini pilt. Stalin, kes seal töötab, seletab: “See siga oli nii minu nägu. Panin talle oma pildi juurde, muidu mõni ei pane tähele.” (1)
18. Keisrinna Katariina II lükkab Stalini pilve pealt alla, sest loosung “Stalini suure asja eest!” ei vasta tema meelest tõele. Stalin paneb seljakoti maha. Kohe on kott kadunud. “Kodumaal!” ohkab Stalin õnnelikult. (1) vrd. A VI, a1.
19. Stalin 2 seltsimehega karujahil. Lasevad karu maha, nülivad naha. Seltsimehed lähevad kanderaami tooma. Tulevad tagasi – nahka pole. “Kus nahk on?” Stalin: “Mis nahk?” – “Tulime jahile?” –”Tulime.” – “Lasksime karu?” – “Lasksime.” – “Nülgisime?” – “Nülgisime.” – “Kus nahk on?” – “Mis nahk?” (1)
20. Laps näeb Marxi ja Stalini pilte ja hüüab: “Näe, karvane kass!” Ema õpetab talle, kes on Stalin, kes Marx. Kass jookseb üle tee. Laps: “Näe, Stalin jookseb!” (1)

b. Keerdküsimused. A I, b9; A I, b10; A I, b19.
1. Mida kogus Stalin? – Enda kohta käivaid anekdoote. Tal oli neid 2 laagritäit. (2) Vrd. ka A IV, a40.
2. Mida kardab Stalin kõige rohkem? – Seda, et hiinlased õpivad sõdima nagu juudid ja juudid õpivad sigima nagu hiinlased. (1)

III. Hruðtðov.
a. Anekdoodid. A I, a19; A I, a20; A I, a25.
1. Hruðtðov sigalas. Väikesed sead ruigavad: “Rutð–rutð–rutð!” Suur siga: “Ðoff!” (1)
2. Hruðtðov sigalas: “Kas need on sead? Siga peab niisugune olema!” – ja laseb neljakäpukile. (1)
3. Hruðtðovile/Stalinile hakkasid meeldima lääne väikeautod. Nõuab, et Venemaal hakataks tegema väikeseid ja ümaraid autosid: “Ma näitan, milline peab auto olema!” – ja viskab käpuli. (2)
4. Fidel Castro on Moskvas vastuvõtul. Olles Hruðtðoviga kahekesi, võtab paruka ja valehabeme eest ja ohkab: “Ei jõua enam!” Hruðtðov: “On vaja, Fedja, on vaja!” (1)
5. Hruðtðov on Indias banketil ja silitab laua alt india tantsijanna põlve. Äkki kostab sosin: “Sm. Hruðtðov! Kannab ette major Pronin!” (1)
6. Kremli koridoris tuleb Hruðtðovile/Breþnevile vastu kaastöötaja: “Kristus tõusis üles!” – “Tänan!” Tuleb teine mees: “Kristus tõusis üles!” – “Mulle kanti juba ette!” (2)
7. Hruðtðov/Gorbatðov ja Reagan/Bush on Ameerikas. Tal lubatakse maha lasta kõik joodikud. Järgmisel päeval teatatakse raadiost: “Tundmatu kiilaspäine gangster laskis maha 2 vene turisti.” (3)
8. Hruðtðov ja USA president seisavad tulbivälja ääres. USA president: “Tulbid, need on USA, nõgesed – NSVL.” Hruðtðov pühib tagumiku tulpidega puhtaks: ”Katsu sedasama NSVL–iga teha!” (1)

b. Keerdküsimused. A I, b19; A IV, b2.
1. Kes on maailma suurim mustkunstnik? – Hruðtðov, kes külvas uudismaal, aga koristas Kanadas. (2) Vrd. A IV, b8.
2. Miks kandis Hruðtðov/Lenin/venelane õlgkübarat? – Vanasti raputati sõnnikule ikka õlgi. (16)
3. Milline on Nikita soeng? – Nagu 1963. a. viljasaak. (1)
4. Millises taskus kannab Nikita kammi? – Tal ei olegi kammi, ta on kiilakas. (1)

IV. Breþnev.
a. Anekdoodid.        A I, a4; A I, a15; A I, a18; A I, a20; A I, a21; A I, a25; A I, a31; A III, a6; A V, a37; B II, a1; B II, a3; B II, a9; B VII, a10; C I, a1; D I, a1.
1. 1980. a. olümpiamängude avamine. Breþnev: “O! O! O! O! O!” Abiline: “Need on olümpiarõngad, tekst on allpool!” (7)
2. Peale kõnet sõimab Breþnev oma abilist: “Tellisin teilt veerandtunnise kõne, oli aga tunniajaline!” – “Seal oli ju neli eksemplari!” (3)
3. Breþnevi korteris heliseb uksekell. Breþnev võtab paberilehe ja loeb: “Kes on?” (3)
4. Breþnev võtab Thatcherit vastu: “Lugupeetud proua Gandhi!” “See pole ju Gandhi, vaid Thatcher!” – “Ma näen, kuid kirjutatud on Gandhi!” (1)
5. Breþnev kutsub S. Loreni NSVL–i külla. Näitleja seab tingimuseks, et enne peab Breþnev riigipiiri lahti tegema. Breþnev: “Tahab vist, et me kahekesi jääksime!” (2)
6. Breþnev tuleb Indiast, punane täpp otsa ees. B: “Indias näidati näpuga otsa ette ja öeldi, et mul on selle koha peal miskit puudu.” (1)
7. Breþnev /Gorbatðov teatab, et kuna ameeriklased jõudsid esimesena Kuule, siis venelased peavad esimesena ära käima Päikesel. – “Me põleme ju ära!” Breþnev: “Ka sellele on mõeldud. Start toimub öösel.” (5)
8. Breþnev esineb poliitbüroo istungil: “Seltsimehed, ma pole teiega rahul. Eile Suslovi matustel – muide, kus ta praegu on – olin mina ainuke, kes lese tantsule kutsus.” (1) Vrd. B II, a1.
9. Breþnev kaob peale jahilkäiku metsa ära. Saadetakse loomad otsima. Jänes teatab: “Breþnevit pole näinud, aga Hunt situb ordeneid.” (4)
10. Nixonil läheb Valges Majas elektripirn läbi. Vajutab nupule, tuleb töömees ja vahetab pirni ära. Nixon annab mehele 5 dollarit. Breþnevil läheb Kremlis pirn läbi. Ihukaitsja kutsub töömehe ja otsib selle läbi. Töömees vahetab pirni. Breþnev paneb endale Lenini ordeni rinda. Teise Lenini ordeni annab töömehele. Lõpuks paneb endale veel ühe ordeni rinda. (1)
11. Breþnev näeb Karlssonit oma suvila kohal lendamas: “Kes sa oled?” – “Karlsson.” Breþnev mõtleb: “Ahhaa, mäletan, aga kus on su sõber Engelsson?” (2) * (Mõeldud on Karl Marxi ja Friedrich Engelsit.)
12. Breþnev on ringsõidul Kesk–Aasias. Talle hüütakse “Salam aleikum!” Breþnev: “Aleikum salam!” Dissident rahva seast: “Gulagi arhipelaag!” Breþnev: “Arhipelaagi Gulag!” (2) *(Gulagi arhipelaagiks nimetati NSVL–i vanglate võrku.)
13. Breþnev sööb Londonis pidulikul dineel kalapraadi. Kelner lükkab talle nuga lähemale. Breþnev: “Ma tean küll, et kala süüakse 2 kahvliga.” Kelner: “Aga soola võetakse noaga.” (1)
14. Breþnev ei võta autasu vastu: “Kuldset ninarõngast pole ma veel ära teeninud.” (1)
15. Breþnev vaatab kunstinäitusel peeglisse: “Mis morda see on?” – “See olete teie, seltsimees Breþnev.” (1)
16. Breþnev läheb tööle, ühes jalas must, teises pruun king. Sekretär soovitab need ära vahetada. B: “Kodus on ju täpselt samasugune paar.” (1)
17. Breþnevi abikaasa võtab kodus telefoni. Helistab Breþnevi klassiõde. – “Lits oled, mitte klassiõde. Ljonja pole kunagi koolis käinud.” (1)
18. Breþnev esineb ajakirjandusele: “Räägitakse koma et ma loen paberi pealt maha punkt. See mõttekriips on vale hüüumärk.” (1)
19. Lasti välja Breþnevi mark. Seda ei õnnestu kuidagi kleepida. Ühed sülitavad valele poolele, teised lakuvad valelt poolt. (1)
20. Breþnev päevitab poliitbüroo meesteplaažil, kaabu näol. Koer lakub ta mune. Breþnev laisalt: “See on juba liig, seltsimehed!” (1)
21. Breþnev andis oma viimase ukaasi: “Kirstu pange mind kõhuli! Kui te 10 aasta pärast minu tagumikku suudelda tahate, on teil kergem.” (1)
22. Breþnev suri ära. Venelased ei taha teda matta. Lõpuks on juudid nõus matma. Venelased vaidlevad vastu: “Jeesuse matsite maha ja kolme päeva pärast tõusis üles.” (1)
23. Breþnev ja Päike tervitavad hommikul teineteist. Õhtul ütleb Päike: “Vait, sina seal, nüüd ma olen juba Läänes!” (2)
24. Breþnev küsib Rooma paavstilt: “Miks usuvad inimesed katoliiklikku paradiisi, ei usu aga kommunistlikku paradiisi?” Paavst: “Me ei näita neile oma paradiisi.” (1)
25. Breþnev/juut peab valima, kas ta tahab minna põrgusse või taevasse. Taevas loevad inglid pühakutele ajalehti ette. Põrgus on ilusad naised, joomine ja kaardimäng. B. valib põrgu. Seal pistetakse ta kohe keeva vette. B: “Aga mulle näidati ju midagi muud!” – “See oli meie agitpunkt.” (2)
26. Breþnevil tuleb valida, millist põrgupiina kannatada. Näeb voodis inimesi, kes peavad külge keerama, kui neist anekdoot räägitakse. – “Võtaksin koha selle lokaatori lähedale.” – “See on sm. Tðapajev.” (1)
27. Breþnev kurdab joodikule, et tal pole mausoleumi. Joodik lubab selle 3 rubla eest ehitada. Hommikul näeb Breþnev, et mausoleumile on kirjutatud LJONIN. (1)
28. Breþnev/Gorbatðov ja joodik veavad kihla, kas joodik saab poest kätte 1 pudeli, 3 pudelit, terve kasti viina. Joodik võidab. Kolmandal korral viitab ta akna taga seisvale Breþnevile: “Ega ma endale viina ei taha, vaid sõbrale.” (2)
29. Breþnevi ema on pojal külas. Ümberringi meeletu luksus. Ema hakkab nutma: “1917–ndad aastad meenusid. Järsku tulevad jälle punased.” (1)
30. Breþnevil/Gorbatðovil tuleb Pugatðova kontserdil häda peale. Kui ta tahab peldikusse minna, siis P. laulab: “Gde tõ idjoð?” Lõpuks ei pea B. vastu ja laulab: “Ja peldiku idu!” (4)
31. Talupoeg küsib Breþnevilt/Gorbatðovilt, mis on kommunism/uutmine. B. seletab, et praegu käib tramm iga 15 minuti tagant, 5 a. järel iga 10 minuti pärast, 15 a. pärast iga 5 minuti järel ja 20 a. pärast vahetpidamata. Kodus seletab talupoeg teisele: “Praegu kerjab kerjus iga 15 minuti järel, jne. See ongi kommunism.” (3)
32. Lüpsja Leida kirjutas Breþnevile kirja. Nüüd on igal hommikul tema maja peale LOLL kirjutatud. Leida: “Ma ei kirjuta LOLL, ma kirjutan: “Leonid, olen laudas, Leida!”” (1) vt. ka D IV, b21. *(Leida Peips oli Viljandi Näidissovhoosi lüpsja. Täitis viie aasta tööplaani 4 aastaga ja sai 1975. a. Sotsialistliku töö kangelase aunimetuse. Kirjutas ka tegelikult B. kirja ning sai temalt vastuse.)
33. Breþnev läheb lauta Leidat vaatama ja kukub sitaauku. 3 poissi tõmbavad ta välja. Tasuks soovib üks poiss mootorratast, teine autot, kolmas puusärki. – “Kui ma isale ütlen, et ma Breþnevi sitaaugust välja tõmbasin, lööb ta mu maha!” (2) vt. ka D IV, b21.
34. Breþnev/Stalin oli Reaganil/Hitleril külas. Talle meeldisid sealsed WC. Reagani külaskäiguks laskis Breþnev peldiku ehitada, kus luuamees tagumikku pühib. Reaganil pühiti üle ka nägu. (2)
35. Breþnev/Gorbatðov on Reaganil/Bushil külas. Talle pakutakse süüa neegri ajusid. Breþnev tahab Reaganile Venemaal pakkuda miilitsa ajusid. 30 miilitsal löödi pea lõhki, aga ühelgi polnud ajusid. (6)
36. Breþnev/Gorbatðov ja Reagan/Nixon/Bush jooksevad võidu. NSVL-i ajalehed teatavad: “B. võitis II koha, aga Reagan jäi eelviimaseks!” (3)
37. Reagan näeb Venemaal triibulistes riietes mehi töötamas. Breþnev ütleb, et need on madrused. Reagan: “Minu arust on madrustel triibud teistpidi särgi peal.” (1)
38. Breþnev ja Nixon on Niagara kose juures. Kumbki käsib oma ihukaitsjal koske hüpata. Ameeriklane keeldub: “Mul on perekond, lapsed”. Venelast tuleb takistada. Nixon: “Miks sa tahtsid hüpata?” – “Mul on perekond, lapsed.” (2)
39. Breþnev/Gorbatðov ja Carter/Reagan/Bush kohtuvad Viinis. Carter seletab, et koostab oma meeskonna IQ testi abil. Carter küsib Vance'ilt: “Kes on teie isa poeg, aga ei ole teie vend?” – “Mina ise.” Breþnev küsib sama küsimuse Andropovilt/Vainolt/Jeltsinilt/Rõžkovilt/Ligatðovilt. Andropov ei tea. B: “See on ju Vance.” (4)
40. Kekkonen on uhke, et tema kohta on ilmunud 2 anekdootide kogu. Breþnev: “Mul on anekdootide rääkijaile ehitatud 8 laagrit, üheksas on pooleli.” (1) Vrd. A II, b1.
41. Breþnev/Gorbatðov ostab endale auto, mis jääb seisma, kui öelda “kurat võtaks”, ja sõidab edasi, kui öelda “jumal tänatud”. Ligineb kuristikule: “Kurat võtaks!” Auto jääb seisma. B. ohkab kergendatult: “Jumal tänatud!” (4) *(Levinud süþee, enamasti pole peategelaseks riigimees.)
42. Breþnev/Gorbatðov sõidab lennukiga. Lennukil kukub põhi alt ära. Kõik haaravad kinni, kust saavad. B. köhatab ja järgneb aplaus... (29)
43. Breþnev/Gorbatðov/Stalin sõidab lennukiga. Äkki hakkab kurat lennuki tiiba läbi saagima. B. räägib temaga ja kurat kaob – B. lubanud nii kõva töömehe BAM–ile saata. (5) *(BAM = Baikal–Amuuri Magistraal, s.o. raudteemagistraal, mis oli omal ajal komsomoli löökehitus.)
44. Breþnev tahab näha, kuidas nõukogude inimesed elavad. Näeb ilusat maja. Käsib poisil isale öelda, et tänu temale nad elavadki nii hästi. Poiss: “Vanaema, vanaema, onu Paul Ameerikast tuli külla.” (1)
45. Breþnev jalutab eesliga. Talumees: “Kas sul imelik ei ole selle lehmaga käia?” B.: “See on ju eesel.” Talumees: “Ega ma sinuga ei räägi, ma räägin eesliga.” (1)
46. Breþnev jalutab Leningradis. Kell 12.00 kuuleb pauku. Talle öeldakse, et see pauk kostis Peeter–Pauli kindlusest. Teisel päeval sama lugu. B. imestab: “Kas siis eile pihta ei saadudki?” (1)
47. Breþnev lahendab ristsõnu. Antiikväejuht, ühe silmaga – Hannibal. Inglise admiral, ühe silmaga – Nelson. Vene väejuht, ühe silmaga – Kutuzov. B. mõtleb: “Kui Gretðkol silm välja lüüa, kas ta saab siis kuulsaks väejuhiks?” (1)
48. Breþnev külastab kolhoosi. “Kuidas elate,” küsib ta naljatades. “Hästi,” vastab rahvas naljatades. (2)
49. Breþnev: “Varsti hakkame elama veel paremini kui praegu...” – “Aga meie?” küsib papi. (1)
50. Kaevurid streigivad, nõuavad leiba ja piima. Nende nõudmised rahuldatakse. Siis tahetakse defitsiitseid kaupu. Ka neid saadakse. Kolmas streik. Nõutakse apelsine, banaane jne. Breþnev: “Aga apelsine ja banaane Eestis ei kasva.” (1)
51. Vene ja hiina poisike seisavad Vene–Hiina piiril. Hiinlane: “Mul on riisipirukas!” – Venelane: “Aga meil on Breþnev /Gorbatðov/!” Hiinlane: “Meil saab ka varsti Breþnev olema!” Venelane naerab: “Siis ei ole teil jälle riisipirukat!” (2)
52. Breþnevi/Juku papagoi on ebaviisakas, sõimab Podgornõid ja Kossõginit. B. paneb papagoi Kossõgini külaskäigu ajaks külmkappi. Papagoi: “Katsu ise ebaviisakas olla, kui oled korra Siberis käinud!” (2)
53. Breþnev laseb kuu punaseks värvida. Reagan laseb täiendada kirjaga “Marlboro”. Breþnev laseb kirjutada “Sdelano v SSSR”. Reagan lisab “Phillip–Morrise litsentsi järgi.” Breþnev kirjutab “NSVL–i tervishoiuministeerium hoiatab: suitsetamine on kahjulik teie tervisele.” (1)

b. Keerdküsimused. A I, b1; A I, b5; A I, b10; A I, b17; A I, b19.
1. Mis on kõige pikem anekdoot? – Breþnevi kõne. (1)
2. Kas elevanti saab pakkida ajalehepaberisse? – Saab, kui lehes on Breþnevi /Hruðtðovi/Gorbatðovi kõne. (3)
3. Mis heli tekib, kui Breþnevile raudteerööpaga pähe virutada? – “BAM...” (1)
4. Mis on vahe Baskinil ja Breþnevil/Gorbatðovil? – Baskin on tark ja lollitab, Breþnev on loll ja targutab. (3)
5. Miks Moskvas olid tänavad kinni? – Breþnev õppis jalgrattaga sõitma. (1)
6. Miks Moskvas vahepeal keskujula suletud oli? – Kongressiks oli vaja Breþnevi pilti ilmutada. (1) vrd. A LIX, a2.
7. Miks Breþnev sai rahvakunstnikuks? – Ta mängivat kõige paremini marssalit. (1)
8. Kas Breþnev sai Nobeli preemia põllumajanduse eest? – Jah, kuna ta sai hakkama imeteoga – külvas nisu Ukrainas, aga lõikas Kanadas. (1) vrd. A III, b1.

V. Gorbatðov.
a. Anekdoodid. A I, a7; A I, a19; A I, a21; A I, a22; A I, a26; A I, a34; A I, a35; A I, a36; A II, a6; A II, a10; A II, a12; A II, a16; A III, a7;A IV, a7; A IV, a28; A IV, a30; A IV, a31; A IV, a35; A IV, a36; A IV, a38; A IV, a39; A IV, a41; A IV, a42; A IV, a43; A IV, a51; A LVII, a2; B VII, a4; B VII, a5; B VII, a10; C I, a1.
1. Gorbatðov kõnnib tänaval, papagoi õlal. Jeltsin ütleb: “Küll sa oled oma naise hästi ära maskeerinud.” (2)
2. Gorbatðov tahab naisega Moskvasse lennata. Tuleb pommihoiatus. G. saadab enda asemel neegri ja ahvi Moskvasse. Rahvas imestades: “Te olete nii päevitunud. Me poleks teid äragi tundnud, kui ei oleks Raissa Maksimovnat.” (3)
3. Gorbatðov läheb sauna. Teised mehed panevad kausid endale ette. “Me mõtlesime, et olete koos Raissaga.” (12)
4. Gorbatðovi naine ei taha teda Eestisse lasta, kuna siiani pole ükski venelane sealt tagasi tulnud. Gorbatðov: “Siis ma võtan sinu kaasa.” (1)
5. Gorbatðov ja Raissa sõidavad lennukis. Raissa ja Gorbatðov: “Kui me viina alla viskaksime, suudleksid kõik meie käsi ja jalgu.” Piloot: “Kui ma teid mõlemaid alla viskaksin, siis suudleksid kõik mu perset.” (1)
6. Alla Pugatðovast möödub Punasel väljakul hinnalise kasukaga daam. Pugatðova tahab teada, kust teine oma kasuka ostis: “Ma olen Pugatðova, miks te mulle ei vasta.” – “Aga mina olen Gorbatðova.” (1)
7. Reagan tahab Gorbatðovile kinkida limusiini. G. keeldub kingist. Reagan soovitab maksta 1 dollari. Gorbatðovil on 5–dollariline. Raissa: “Selle raha eest andke veel 4 limusiini.” (1)
8. Gorbatðov nutab Punasel Väljakul. Reagan: “Mis viga?” – “Raissa kaotas suhkrutalongid ära!” (1)
9. Gorbatðov on Bushil külas. B. räägib, et neil sõidab traktor terve päeva põllu ühest otsast teiseni. G.: “Ka meil on selliseid traktoreid.” (3)
10. Gorbatðov ja Reagan/Bush käivad üksteisel külas, vajutavad keelatud nuppudele. G. saab sinika, R-ga ei juhtu midagi. Reagan hakkab kojusõiduks lennukipiletit ostma. Kassas imestatakse: “Kuidas Washingtoni? Seda pole ju enam.” (3) Vrd. A I, a36.
11. Reagan ja Gorbatðov mängivad telefoni teel linnade hävitamist. Linnad lendavad üksteise järel õhku. Reagan: “A7!” – Enam ei kosta telefonist G. häält, vaid tuututamist. (1)
12. Gorbatðov ja Reagan/Bush vaidlevad, kelle maal on paremad vargad. G. varastatakse metroos hõbekarikas käest ära. G. annab R-le “Sapaka”. Reagan vaatab kapoti alla: “Venemaal on paremad vargad, varastavad sõidu ajal mootori ära.” (9) *(Vene auto, millel on mootor tagaotsas.)
13. Bush/Reagan ja Gorbatðov/Stalin vaidlevad, kellel on paremad lendurid. Bushi mehed teevad surmasõlmi. Gorbatðov toob hullu juhtima. Too kukub lennukist välja ja jääb tiiva külge rippuma. G.: “Parandab lennuki tiiba.” Hull kukub alla. G.: “Läks mutrivõtit tooma.” (5)
14. Gorbatðov küsib Bushilt, kas ameeriklased ehitavad valuuta eest Venemaale sanatooriumi. – “Valuuta eest võime teile ka kommunismi ehitada.” (2)
15. Bush/Reagan pakub Gorbatðovile/Jeltsinile arbuusi. Gorbatðov paneb seemned Bushi taldrikusse: “Kuidas sa nii näljane oled?” Bush: “Sinuga on lugu hullem, sa oled seemnedki nahka pannud.” (3)
16. Bush ja Gorbatðov on Maltal. G. on seljas reklaamsärk kirjaga “MIR”, seletab Reaganile, et kiri särgil tähendab: “Miða i Raissa”. (1)
17. Gorbatðov uurib Reaganilt, mis rahade eest see teda vastu võtab. Reagan seletab, et silla ehitamiseks anti $10000, aga ehitati $5000–ga. Varsti on Reagan Gorbatðovil külas. R: “Mis rahade eest me joome?” – “Vaata aknast välja, seal peaks olema sild.” (1)
18. Bush on Gorbatðovil külas. Külastab vangilaagrit, mis on pioneerilaagriks maskeeritud. Bush vangilt: “Mitu aastat sul on?” – “15.” – “Mina annaks sulle 45.” – “Aga mina annaks sulle peksa, kui seda pioneerijuhti seal tornis poleks.” (1)
19. Bush, Mitterrand ja Gorbatðov vestlevad. B. räägib, et ameerika tööline saab 2000 dollarit kuus: 1000 kulub majale ja autole, mis ta ülejäänuga teeb, see on ta enda asi. M. räägib sama juttu. G.: “NSVL–is saavad inimesed 1000 rubla kuus. Kust nad ülejäänu saavad, on nende enda asi.” (2)
20. Gorbatðov, Bush ja Kohl on põrgus. Igaüks helistab koju. G. kõne on kõige odavam, kuna tal on kohalik kõne. (1)
21. Gorbatðov on Bushil külas. Aknal on lillede kompositsioon. Bush: “Punased nelgid on õitsev Ameerika, okkaline kaktus näljane Venemaa.” (1) Vrd. A III, a8.
22. Gorbatðov leiab oma kabinetist Ivan Sussanini. Gorbatðov: “Ma oleks külalise auks poliitbüroo kokku kutsunud!” – “Kutsu kokku jah, siis hakkame kõik koos astuma.” (1)
23. Mees tahab vangi minna. Hüüab tänaval, et Gorbatðov on loll. G.: “Kõik teavad, et venelased on lollid.” Siis hüüab mees, et Reagan ja Gorbatðov on prügikastis. R. ja G. pistavad pead prügikastist välja: “Ära arvasid!” (1) Võrdub A I, a15.
24. Gorbatðov on kõrbes hirmsas janus. Suhhov ütleb: “Meil saab juua alates kella kahest.” (1) *(Pilgatakse alkoholismivastast seadust – viina sai osta alates kella kahest.)
25. Gorbatðovil on sünnipäev. Naine palub külalistele midagi värskendavat pakkuda. G. avab akna. (1) *(Algselt gabrovlaste anekdoot.)
26. Sotsialistliku riigi diktaator tuleb Moskvast ja palub oma kiilaspeale sünnimärgi teha. Tema küsimuse peale, kuidas riigiasju ajada, nii et rahvas rahul oleks, näidanud Gorbatðov pealaele: “Siin peab ka midagi olema.” (1) Vrd. A IV, a6.
27. Gorbatðov näeb välismaal punkarit, kelle särgile on kirjutatud “MIR KPSS”. See pidavat tähendama: “Mihhail i Raissa kontðite perestroiku sossedi smejatsja.” (1)
28. Gorbatðov on põrgus ekskursioonil. Lätlaste ja leedulaste katelde juures on valve, et takistada neid välja ronimast. Eestlaste katla juurde pole valvurit vaja: kui keegi hakkab välja ronima, tõmbavad teised ta tagasi. (1)
29. Gorbatðovile tuleb džunglis vastu King–Kong, tõstab ta peo peale ja palub laulda. Gorbatðov laulab: “Laip on laip ...” King–Kong plaksutab käsi ja laulab: “La–la–la–la–la...” (5)
30. Gorbatðov/kasvataja küsib lastelt, kus on parimad mänguasjad, kommid, parim palk. – “NSVL-s.” Üks tüdruk hakkab nutma: – “Mina tahan ka NSV Liitu!” (4)
31. Gorbatðov kõnnib oma lastega mausoleumis. Poeg: “Kas sind maetakse ka siia?” Lenin käratab: “Ega siin ühiselamu ole!” (4)
32. Gorbatðov tantsib. Daam palub tal sokid ära võtta, kuna need haisevad. Daam: “Te ei võtnud sokke jalast.” Gorbatðov: “Võtsin küll!” Ja tõmbab sokid põuest välja. (1) *(Peategelane võib olla ka Tðapajev.)
33. Juku jäi klassi istuma. Isa ütleb Jukule, et tema käis Juku vanuselt juba ülikoolis. Juku: “Aga Gorbatðov oli sinuvanuselt juba president.” (1)
34. Talupoeg Ivan lubab Gorbatðovile, et päästab Venemaa 3 päeva jooksul kõige suurematest hädadest: liigjoomisest, korteripuudusest ja kirikuskäimisest. See õnnestus tal, kuna ta laskis viina vabamüüki – alkohoolikud jõid end surnuks –, tegi piirid lahti – kohalejäänutel korteriprobleemi pole –, kirjutas kirikutele sildid “SLAVA TSK KPSS” – rahvas kõnnib kirikutest suure ringiga mööda. (1)
35. Gorbatðov külastab hullumaja. Hull hakkab teda tooliga taga ajama, saab kätte: “Palun istuge!” (2)
36. Gorbatðov külastab hullumaja. Kõigil hulludel on mokk lõhki. Nad õppinud uue mängu. Hull joonistab kriidiga kivile kaare: “Hüppa alt läbi!” (1)
37. Gorbatðov/Breþnev/Lenin ja Stalin/Reagan lendavad ja otsivad kohta, kuhu visata pomm. Lasteaeda ja koolimajja ei saa. Viskavad hullumajja. Pärast hull naerab õues: “Mina peeretasin ja hullumaja lendas õhku.” (11)
38. Gorbatðov kohtub Hiina imperaatoriga. Imperaator: “Hui Hui!” G. vastab: “Sam hui!” Imperaator: “Aga kus siis Gorbatðov on?” (2)
39. Gorbatðov räägib kongressil: “1990. a. ei ole meil lihatooteid, 1991. a. piimasaadusi, 1992. a. leiba.” Hääl saalist: “Hakkame töötama 10 t, 16 t, ööpäev läbi!” Gorbatðov: “Kus te töötate, seltsimees?” – “Krematooriumis/Kabelis!” (2)
40. Gorbatðov on tehases ringkäigul. Küsib treialilt, kas too suudaks töötada, kui on ära joonud ühe pudeli või kaks pudelit viina. – “Suudaksin.” – “Kolm pudelit?” – “Mis te norite mu kallal, näete ju, et ma töötan.” (1)
41. Gorbatðov võtab salaja Ameerikasse koopaorava kaasa, peidab püksi. Reisi ajal röögatab ta mitu korda. Pärast seletab Raissale, et esimest korda röögatas ta siis, kui koopaorav leidis koopa. Teine kord, kui orav leidis pähklid ja püüdis neid katki hammustada. Kolmas kord röögatas ta siis, kui orav üritas pähkleid koopasse tirida. (1)
42. Gorbatðov/Hitler käskis oma papagoil ära õppida kolm lauset, kui tahab Ameerika-visiidile kaasa tulla. Papagoi õppiski. Visiidi ajal ütleb papagoi: “No kuradi palju venelasi.” G. võtab püstoli välja. Papagoi: “Tulistage punakaartlast.” G. minestab. Papagoi: “Kusege talle peale, ta on veel elus.” (2)
43. Saksamaa president õpetas oma papagoile 3 lauset. Gorbatðov tuli külla. Papagoi: “Gorbatðov on loll!” G. hakkab patjadega loopima. Papagoi: “Esimene mööda, teine mööda, kolmas pihta!” G. kukub. Papagoi: “Õnnelik maandumine!” (1)

b. Keerdküsimused. A I, b1; A I, b5; A I, b19; A IV, b2; A IV, b4.
1. Mis on “Gorbuðka?” – Gorbatðovi ja Bushi vaheline kokkulepe. (1)
2. Mis on kärbsel ja Gorbatðovil ühist? – Mõlemaid pekstakse ajalehtedega. (1)
3. Mis on vesi ja võim keskel? – Gorbatðov/miilits vannis. (1) C. ¨esti–anekdoodid.
1. Bush ja Gorbatðov lennukis. Bush näitab Gorbatðovile rusikat, G. talle ka. B. näitab talle kahte rusikat, G. näitab näpuga meelekohta. G. räägib naisele, et Bush näitas mulle, et lööb mu maha. Mina näitasin talle sama. Tema näitas, et lööb mu kahe käega maha. Mina näitasin talle, et ta on loll. B. räägib naisele, et näitas Gorbatðovile, et hoia riiki, tema näitas mulle, et hoian. Mina, et hoia kahe käega. Tema näitas mulle, et loll, mul ei jätku jõudu. (2)
2. Gorbatðov ja hindu kohtuvad. Hindu näitab ühte näppu, G. talle kahte näppu. Hindu näitab rusikat, G. imiteerib käega merelaineid. Gorbatðov räägib naisele, et kohtas hullu, kes näitas, et viskab teda noolega. G. näitas, et viskab teda kahe noolega. Hindu näitas, et viskab kiviga. G. näitas, et uputab ta merre. Hindu räägib naisele, et nägi hullu: "Küsisin, kas ta on inimene. Tema vastas, et on kaljukits. Minu küsimusele, kas ta on kivi, vastas ta, et on meri." (1)

VI. Jeltsin.
a. Anekdoodid. A I, a34; A I, a35; A II, a6; A IV, a39; A V, a1; A V, a15; B VII, a1.
1. Jeltsin satub liivatormi kätte. Hädamaandumine, asukoht teadmata. Varsti on kohvrid kadunud. Jeltsin: “Hurraa, kodumaal!” (1) Vrd. A II, a18.
2. Jeltsin jalutab Moskvas. Talle tuleb vastu kolm vaimu. Esimene on Nikolai I vaim, teine Aleksander I vaim. Kolmanda käest küsib Jeltsin: “Kas sina oled Peeter I vaim?” – “Kas sa oled peast põrunud, ma tulen öövalvest.” (1)
3. Moskvas toimus meeleavaldus, millel nõuti piima, liha ja leiba. Jeltsin vedas ülemnõukogu hoone rõdule kasti piima, konveieritäie liha ja 35 pätsi kuivatatud leiba. Nüüd on Moskva rahvas rahul. (1)

VII. Tðernenko.
a. Anekdoodid.
1. Tðernenko laskis Andropovi matustel tervituseks tõstetud käe äkki langeda. Oli ta tõesti nii nõrk? – “Ei, ta näitas, et sügavamale tuleb lasta.” (1)
b. Keerdküsimused. A VIII, b1.

VIII. Andropov.
a. Anekdoodid. A I, a21; A IV, a39; A VII, a1.
b. Keerdküsimused. A I, b19.
1. Miks Andropov ja Tðernenko valiti poliitbüroosse ühehäälselt? – Andropovil olid kõige kehvemad neerud, Tðernenkol kõige kehvem kardiogramm. (1)
2. Missugune on kõige lühem anekdoot? – Andropov, kuna temast ei ole anekdoote. (1)

IX. Kossõgin.
a. Anekdoodid. A IV, a52.
1. BBC teab kõiki NSVL–i saladusi. Korraldatakse Poliitbüroo istung ilma ruumist lahkumise õiguseta. Koristaja teatab: “BBC andis edasi, et Kossõgin on püksi teinud.” (1)

X. Sobtðak.
a. Anekdoodid.
1. Rahvasaadikute II Kongressil: “Kes on kommunismi poolt, istuge vasemale. Kes on kapitalismi poolt – paremale.” Sobtðak: “Ma olen kommunismi poolt, aga elada tahaks nagu kapitalismis.” – “Siis tulge presiidiumisse!” (1) Vrd. A I, a5.

XI. Jazov.
a. Anekdoodid.
1. Mis imelik märk sellel lennukil külje peal on? – “See on Dmitri Jazov aknast välja vahtimas!” (1)

XII. Krupskaja. A I, a23; A II, a7; A I, b3.

XIII. Dzeržinski. A I, a5; A I, a23.

XIV. Beria. A I, a3; A II, a8.

XV. Bulganin. A I, a25.

XVI. ¨danov. A II, a12.

XVII. Podgornõi. A IV, a52.

XVIII. Gretðko. A IV, a47.

XIX. Rõžkov. A IV, a39.

XX. Ligatðov. A IV, a39.

XXI. ¨irinovski. A I, a11.

XXII. Katariina II. A II, a18.

XXIII. Kutuzov. A IV, a47.
Sakslased
XXIV. Hitler.
a. Anekdoodid. A I, a31; A II, a2; A II, a11; A II, a13; A IV, a34; A IV, a42; A V, a43.
1. 1941. a. peab Hitler paraadil kõne. Sõdurid: “Füürer, me järgneme sulle!” 1943. a. peab Hitler Idarindel sõduritele kõne, mille lõpul teatab, et naaseb koju. Sõdurid: “Füürer, me järgneme sulle!” (1)
2. Hitler ütleb oma arstile, et kui ta oli noor, siis oli ta psühhopaat. Arst: “Aga te ei ole ju sugugi vana!” (1)
3. XXI sajandi entsüklopeediast: “Hitler: stalinistliku epohhi väike türann.” (1)

XXV. Müller.
a. Anekdoodid.
1. Stirlitz kõnnib metsas. Keegi koputab vastu puud. “Rähn,” mõtleb Stirlitz. “Ise oled rähn,” mõtleb Müller.
2. Müller ja Bormann istuvad kohvikus. M.: “Nüüd tuleb Stirlitz ning tellib ühe õlle ja 2 viinerit. See on parool, siis võtame ta kinni.” Tuleb Stirlitz, tellib ühe õlle ja ütleb: “Viinerit pole vaja,” ning näitab teistele keelt.
3. Stirlitz läheb mööda tänavat. Müller mõtleb: “Huvitav, kuhu ta küll läheb?” – “Pole sinu, koera, asi,” mõtleb S.
4. Müller sõidab autoga 70 km/h ja vaatab peeglisse. Tema kannul jookseb Stirlitz ja teeb nägu nagu jalutaks.
5. Müller leiab Stirlitzi oma kabinetist seifi eest. M.: “Mis sa siin teed?” – S.: “Ootan trammi.” M. lahkub viivuks. Kui ta tagasi tuleb, on S. kadunud. Müller mõtleb: “Ära sõitis vist.”

XXVI. Marx.
a. Anekdoodid. A I, a8; A II, a20; A IV, a11; B II, a9; B III, a3.
1. “Kas tahate, ma jutustan teile anekdoodi Marxist?” – “Ei hooli, ma ei armasta habemega nalju.” (1)

b. Keerdküsimused. A I, b13; A I, b17.
1. Mille pärandas Marx Saksamaale? – Ida–Saksamaa sai “Kommunistliku manifesti”, lääne pool “Kapitali”. (1)

XXVII. Engels. A I, a8; A IV, a11; B II, a9.

XXVIII. Bormann. A XXV, a2.

XXIX. Kohl. A V, a20.
Ameeriklased.
XXX. Bush.
a. Anekdoodid. A I, a19; A I, a35; A I, a36; A II, a10; A II, a16; A III, a7; A IV, a35; A IV, a36; A IV, a39; A IV, a43; A V, a9; A V, a10; A V, a12; A V, a13; A V, a14; A V, a15; A V, a16; A V, a18; A V, a19; A V, a20; A V, a21; A V, c1; B VII, a1.

b. Keerdküsimused. A V, b1.
1. Mis see on: Bushil lühike, Swarzeneggeril pikk, aga Rooma paavstil pole üldsegi? – Perekonnanimi. (3)

c. ¨esti-anekdoodid.. A V, c1.

XXXI. Truman.. A II, a9.

XXXII. Roosevelt. A II, a10.

XXXIII. Nixon. A IV, a10; A IV, a36; A IV, a38; A IV, a43.

XXXIV. Carter. A IV, a39.

XXXV. Vance. A IV, a39.

XXXVI. Baker. A IV, a39.

XXXVII. Reagan. A I, a35; A II, a10; A III, a7; A IV, a34; A IV, a35; A IV, a36; A IV, a37; A IV, a38; A IV, a39, A IV, a43; A IV, a53; A V, a7; A V, a8; A V, a10; A V, a12; A V, a13; A V, a15; A V, a17; A V, a37; B VII, a10.

XXXVIII. Bolivar. A XLII, a2.
Muud rahvad.
XXIX. Gustav XVI.
a. Anekdoodid.
1. Kuningas Gustav XVI ütleb kuninganna Silviale: “Sa mu esimene!” Silvia: “Sa mu kuueteistkümnes!” (1)

XL. Allende.
a. Anekdoodid.
1. Tehases on parteikoosolek. Partorg räägib, et tapetud on sõber Allende. Vana kommunist tagumisest reast ei kuule ja palub korrata. Kui vana ka viiendal korral ei kuule, vihastab partorg: “Ubili kogo nado, tõ sobranije ne meðai!” (1)

XLI. Lumumba.
a. Anekdoodid.
1. Komsomolifunktsionäär on Aafrikas banketil. Temalt küsitakse, kas talle meeldib Lumumba. Jaatava vastuse peale ütleb võõrustaja: “Võtke siis veel tükike!” (2)

XLII. Napoleon.
a. Anekdoodid.
1. Põgenedes üle Neemeni jõe küsib Napoleon paadimehelt: “Kas sa oled vedanud palju väekargajaid?” – “Ei, teie olete esimene.” (1)
2. Makedoonia Aleksander, Caesar/San Martin ja Bolivar/Napoleon vaatavad Punasel väljakul sõjaväeparaadi. Aleksander ja Caesar arvavad, et selliste tankide ja lennukitega vallutanuks nad terve maailma. Napoleon loeb “Pravdat” ja ütleb: “Oleks mul selline ajaleht olnud, poleks keegi teada saanud, et ma Waterloo lahingu kaotasin.” (2)

XLIII. Mitterrand. A V, a19.

XLIV. San Martin. A XLII, a2.

XLV. Nelson. A VI, a47.

XLVI. Churchill. A II, a4; A II, a10.

XLVII. Thatcher. A IV, a4.

XVIII. Mussolini. A II, a13.

XLIX. Ceaucescu. A II, a4.

L. Kekkonen. A IV, a40.

LI. Hannibal. A IV, a47.

LII. Makedoonia Aleksander. A XLII, a2.

LIII. Caesar. A XLII, a2.

LIV. Gandhi. A IV, a4.

LV. Castro. A III, a4.

LVI. Hussein. A IV, a43.
Eestlased
LVII. Väljas.
a. Anekdoodid.
1. Poes pole kaupa. Tuleb vastu kolm meest, kes tutvustavad ennast: Toome, Väljas, Otsasson. Mees mõtleb – toovad kaupa, kaup on väljas, juba otsas. (Ka Laosson – kaup on laos.) (19)
2. Väljas/Rüütel kurdab Moskvas Gorbatðovile, et Eestis napib ehitusmaterjali. Gorbatðov: “Ja ponimaju.” Väljas rõõmustab – Eesti saab Jaapani maju. (3)
b. Keerdküsimused. A LXI, b1.

LVIII. Rüütel.
a. Anekdoodid. A I, a34; A LVII, a2; B VII, a1.
1. Rüütel külastab kooli. Lapsi on õpetatud ütlema, et nende ema on “Nõukogu” ja isa on Rüütel. Rüütel küsib Jukult: “Aga kelleks sa tahad saada?” Juku: “Kelleks mul ikka vaja saada on, kui mul on sellised vanemad.” (1)

LIX. Savisaar.
a. Anekdoodid. B VII, a10.
1. Üks naine kurdab teisele, et ta pole tükk aega liha ja mune näinud. – “Mine Savisaarega sauna, näed mõlemaid.” (2) Vrd. B I, b16.
2. Ülo tahab minna “Dünamosse” ujuma. Mati: “Ujula on kinni, seal ilmutatakse Savisaare pilti.” (1) Vrd. A IV, b6.
3. Mees hõikab naisele, et näeb naist, kes on Savisaaresse armunud. Naine tormab akna juurde: “See on ju Savisaare naine.” Mees: “Muidugi, mis seal siis imelikku on?” (1)
4. Talumehed kurdavad: “Me sööme juba õlgi, varsti hakkame hirnuma ka.” Savisaar: “Meie Merega sõime sinki ja mett, aga me ei ulu nagu hundid, ega sumise nagu mesilased.” (1)
5. Savisaar ja Lauristin tellivad omale kohvikus kaks jäätist, kaks kohvi ja neli võileiba. Lauristin: “Aga kuhu võileivad jäid?” Ettekandja: “Teile ei saa võileibu tuua, te olete liiga peenikesed.” (1)

LX. Käbin.
a. Anekdoodid.
1. Keskkomitee esimene sekretär Käbin rääkis viletsat eesti keelt. Kord alustas ta kõnet sõnadega: “Kallid sebrad ja sõjaveterinaarid!” (1)
2. Käbin põllumajanduskongressil: “Mais tahab sitta ja sooja.” Traktorist: “Perses on ta koht, seal on sitta ja sooja!” (1)

LXI. Vaino.
a. Anekdoodid. A IV, a39.
1. Vaino sekretäri juures heliseb telefon. Kolm korda nõutakse seltsimees Makulinit. Lõpuks võtab Vaino/Lebedev toru: “Ma kulin.” (2)
b. Keerdküsimused.
1. Mida teeb Karl Vaino Kremlis? – Vaatab, kas Väljas on külm. (2)

LXII. Tõnurist.
a. Anekdoodid.
1. Edgar Tõnurist kirjutab Moskvast naisele, et see talle raamatuid ostaks. Naine raamatupoes: “Palun mulle need kaks riiulitäit sealt.” (1)

LXIII. Mäe.
a. Anekdoodid.
1. Üks naine küsib, miks raadios enam soovikontserti ei ole. Teine naine: “Rahvas soovib, et Litzman ja Mäe laulaksid duetti “Hakkame mehed minema, kodu poole kõndima.”” (1)

LXIV. Aasmäe.
b. Keerdküsimused.
1. Mida kajastab Aasmäe linnavalitsus Tallinna vapil oleva kolme lõvi kaudu? – Esimene lõvi kehastab prostitutsiooni, teine korruptsiooni ja kolmas spekulatsiooni. (1)

LXV. Litzman. A LXIII, a1.

LXVI. Kingissepp. A I, b2.

LXVII. Toome. A LVII, a1.

LXVIII. Otsasson. A LVII, a1.

LXIX. Laosson. A LVII, a1.

LXX. Lebedev. A LXI, a1.

LXXI. Lauristin. A LIX, a5.

LXXII. Meri. A LIX, a4.
B. Rahvad
I. Venelased.
a. Anekdoodid.
1. Jumal ahvidele: “Ronige puu otsast alla ja saage inimesteks.” Jumal küsib ühelt ahvilt, miks tema alla ei tule. Ahv: “Tðego?” (1)
2. Ameeriklased nägid Kuul karvaseid ilma sokkide ja aluspüksteta olevusi. Boss: “Siis on venelased ka Kuule jõudnud.” (1)
3. Tark annab mehele prussakatest lahtisaamiseks üleskeeratava prussaka. Varsti läheb mees targa juurde üleskeeratavat venelast küsima. (1)
4. Venelane, inglane sõidavad lennukis. Inglane: “Teil on juba lehmalaudas televiisorid.” Venelane: “Need on meil elumajad.” (2)
5. Prantslaselt küsitakse: “Kuidas te tööle lähete.” – “Oma autoga.” – “Aga välismaale.” – “Lennukiga.” Venelaselt päritakse: “Kuidas te tööle lähete.” – “Bussiga.” – “Aga välismaale?” – “Tankiga.” (6)
6. Jaapanlane seletab venelastele, et nende töötajad töötavad 1 tund endale, 1 tund firmale ja 6 tundi Jaapanile. Vene tööline on nõus töötama 1 tund endale ja 1 tund firmale, kuid ei saa aru, miks ta Jaapani heaks peaks töötama. (3)
7. Jaapanlased kingivad venelastele roboti, millega Jaapanis töötab kaks inimest. Venemaal töötab sellega 3000 inimest, kuid venelane valetab, et kolm inimest. Jaapanlane ei saa terve öö magada: “Mida see kolmas küll teha võiks?” (2)
8. Hiiu taat ütleb oma naisele: “Venelased läksid Kuule.” – “Kas keik vei?” (1)
9. Purjus venelane: “Kõik eestlased kirstu!” Tädike: “On olemas ka häid eestlasi.” – “Siis head eestlased heasse kirstu!” (1)
10. Venelane kurdab: “Meie majas on pooled eestlased.” Teine ohkab: “Kus neid ka poleks!” (1)
11. Tallinnas küsib venelane eestlaselt teed. Eestlane vaatab aadressi: “Minge otse, veidi paremale, natuke vasakule ja teie ees ongi raudteejaam.” (1)
12. Petka läheb Eestisse. Kahe aasta pärast läheb Tðapajev vaatama, kuhu Petka jäi. Petka püüab Narva jõe ääres kala ja karjub Tðapajevile: “Kuradi venelane, mida sa siit otsid!” (2)
13. Üks sõber rääkis: “Läksin randa, inimesi oli vähe, venelasi oli palju.” (1)

b. Keerdküsimused. A III, b2; B VI, b4.
1. Mis vahe on sputnikul ja venelasel? – Sputnik on Maa kaaslane, aga venelane on kaasmaalane. (24)
2. Mis vahe on venelasel ja Maa tehiskaaslasel? – Maa tehiskaaslane tiirutab ümber Maa, venelane ümber Tallinna. (1)
3. Kas venelane on vend või sõber? – Vend, sest sõpra saab valida. (4)
4. Miks venelased kannavad vilte? – Et ameeriklastest vaikselt mööda minna. (23)
5. Miks venelased ei lähe ameeriklastest ette? – Kardavad paljast tagumikku näidata. (4)
6. Mis vahe on ameeriklasel ja venelasel? – Ameeriklane läks Kuule ja tuli tagasi. Venelane läks üle Peipsi ja ei tulnud tagasi. (1)
7. Miks ehitavad ameeriklased/hiinlased/mongolid ümmargusi maju? – Et venelane iga nurga taga ei passiks. (5)
8. Mõista, mõista, mis see on? Viiekümne peaga, kõht vastu selga ja selg vastu kõhtu, kui seisab, siis haiseb, kui liigub, siis karjub? – Näljased vene sõdurid. (1)
9. Kuidas naine suudab meest enese juures hoida? – Sakslanna töökusega, prantslanna oma kehaga, venelanna parteiga ähvardades. (1)
10. Mis rahvusest olid Aadam ja Eeva? – Venelased. Sest nad sõid kahe peale üht õuna, käisid alasti ja karjusid, et elavad paradiisis. (4)
11. Kas armastusjumal Amor oli kreeklane või itaallane? – Venelane, sest tal on paljad kannikad ja relv peos. (1)
12. Kes mõtles välja armastuse? – Venelased, sest selle eest ei pea maksma. (1)
13. Mis saab siis, kui venelane puu otsa ronib? – Üks venelane/loll Maa peal vähem. (2)
14. Mitmenda hoobiga raiub venelane puu maha? – Viimasega. (1)
15. Miks venelased ei kanna mütsi? – Saepuru ei karda külma. (2)
16. Miks käivad soome mehed ennast Vene piiri ääres alasti näitamas? – Sellepärast, et venelased saaksid mune ja liha näha. (2) Vrd. A LIX, a1.
17. Kuidas on see võimalik, et venelane ostis kalamarja ja suri ära? – Ta pani purgi kalamarja alla terve oma kuupalga. (1)
18. Missugune on vene äri? – Varastada kast viina, maha müüa ja saadud raha maha juua. (4)
19. Kes leiutas röntgeni? – Vene pärisori Ivan Puðkov XVI sajandil. Ta öelnud oma naisele: “Ma näen sind, litat, läbi!” (1)
20. Kuidas saab 25 venelast ühte telefoniputkasse? – Viskad dollari sisse. (1)
21. Mitu vagunit läheb vaja, et venelased välja vedada? – Neli vagunit tuhka. (1)
22. Kes on hiinlane? – Kommunismi ootamisest kollaseks läinud venelane. (29)
23. Mis vahe on noa andmises eestlasele ja venelasele? – Eestlasele annad noa pideme poolega, venelasele annad nuga tera poolega. (1)
24. Mis on eestlase ja venelase vahe? – Eestlane räägib suuga ja töötab kätega, venelane räägib kätega ja töötab suuga. (1)
25. Millised loomad on Eestis kõige levinumad? – Venelased. (1)
26. Mis ei ole Eestis defitsiit? – Venelased. (4)
27. Miks venelastel/nõukogulastel on pikk eluiga? – Kes kannatab, see kaua elab. (22)

II. Tðuktðid.
a. Anekdoodid. A I, a21; B III, a8.
1. Breþnev suri ära. Kolhoos saatis tðuktði Moskvasse matustele. Tagasi jõudes pajatab: “Pärga ja lillekorvi ei saanud, võtsin tordi. Kui muusika algas, olin esimene, kes lese tantsule palus.” (1) Vrd. A IV, a8.
2. Tðuktð/eskimo tahab osta defitsiiti/bensiini. Ta juhatatakse mausoleumi järjekorda – see on kõige pikem saba. Tðuktð: “Kui minu kord tuli, oli müüja juba surnud.” (2)
3. Breþnev kingib tðuktðile “Burani”. Tðuktð: “Hea riist, aga koerad ei jõua vedada.” (1) *(“Buran” – mootorsaan.)
4. Tðuktð karjub Ameerika poole: “Kerjused! Alaska ostsid ära, aga Tðuktðimaa jaoks raha ei jätkunud!” (3)
5. Vene naftaotsijad on Tðukotkal. Venelane eksib ära ja karjub: “Ljuudi, ljuudi!” Tðuktði: “Nüüd on küll inimesed, aga kui mina tulen Moskvasse, siis ütlete: “Näe, tðuktði!”” (1)
6. Kümme tðuktði kuulutavad Ameerikale sõja. Ameeriklased: “Meid on mitusada miljonit.” – “Jumal, kuhu me teid kõiki matame!” (1)
7. Tðuktði tuleb Moskvast kongressilt: “Räägiti, et “Družba” ja “Družba”, eks siis suureks puulõikamiseks lähe.” (3) *(“Družba” – mootorsaag.)
8. Tðuktðid/hiinlased otsustavad Kremli Tðuktðimaale lükata. Panevad kotid maha ja lükkavad. Tðuktð: “ Me oleme nii palju lükanud, et kotte pole enam nähagi.” (2)
9. Tðuktð tuleb Moskvast: “Esiteks – Lenin ja Uljanov (ka Breþnev) on üks inimene, teiseks – Marx ja Engels on kaks inimest, kolmandaks – Slava Ka–Pe–Es–Es ei olegi inimene!” (2)
10. Tðuktð käis Ameerikas: “Elu nagu meilgi – dollari eest saab kõike, rubla eest mitte essugi!” (1)
11. Tðuktði käest küsiti rahvusi. Ta teab ainult tðuktðe. – “Aga eestlased?” Tðuktð: “Eestlased on inimsööjad. Kõik, kes Eesti Vabariiki on läinud, pole tagasi tulnud.” (1)

b. Keerdküsimused.
1. Mida teeb tðuktð, kui piirid lahti tehakse? – Ronib puu otsa. Esiteks selleks, et vaadata, kes see loll siia elama tahab tulla ja teiseks selleks, et lahkujad teda ära ei tallaks. (2)

III. Juudid.
a. Anekdoodid. A IV, a22; A IV, a25.
1. Juut viib Iisraeli Lenini pildi. Nõukogude piiril ütleb, et see on Lenini pilt. Iisraeli piiril ütleb, et see on kuldraam. (2)
2. Juut töötab Kremlis. Istub Spasski tornis ja teatab kommunismi lähenemisest. Ameeriklased pakuvad talle tööd – ennustada majanduskriise. – “Ei, mul on vaja alalist tööd!” (1)
3. Sverdlovi väljakul on skulptor Kerbeli tehtud Marxi ausammas. Kommentaar: “Kolmekordne jultumus. Üks juut on teinud teise juudi nimelisele väljakule kolmandale juudile ausamba.” (1)
4. Juudil on tuhat komplekti poliitbüroo liikmete fotosid, kuna ta kavatseb avada Iisraelis lasketiiru. (1)
5. Juut loeb hoolega lehti, et teada saada, kui hea elu meil on.(1)
6. Juut töötab lapsevankrite tehases. Tahab ka endale ühte vankrit teha, kuid kuidas ta ka detaile kokku ei pane, ikka tuleb välja kuulipilduja. (1)
7. Juut helistab KGBsse: “Mu sõbral on aias relvad ja puuhalgude sees kulda.” Siis helistab sõbrale, et kohe tulevad mehed, kes lõhuvad puud ära ja kaevavad aiamaa üles. Endale tahab ta vastutasuks karusnahkset mütsi. (3)
8. “Rabinovitð, te olete parteisse astunud?” – “Kus?” vaatab juut/tðuktð kingataldu. (3)
9. Tðapajevile helistas juut ja küsis, kas tõesti müüsid juudid Venemaa maha. Tðapajev kinnitab seda. Juut tahaks oma maa sel juhul kätte saada. (1)
10. Mees saab tihti pakke ühelt juudilt, keda ta varjas nõukogude võimu eest. Sõber: “Kas sa oma tuleviku peale ei mõtle?” – “Mõtlen, ma varjan praegu jaapanlast!” (1)

b. Keerdküsimused. A II, b2; B VI, b4.
1. Kuidas tark juut räägib rumala juudiga? – Kõrgilt ja New Yorgist. (1)
2. Miks ei ole Kominternis Uus–Ginea esindajat? – Ei leidunud juuti, kes oleks nõus rõngast ninna riputama. (1)

IV. Hiinlased.
a. Anekdoodid. B II, a8.
1. Hiinas lasti üles rakett, kus oli kaks kosmonauti ja viissada kütjat. (1)
2. Vene–Hiina kosmoselennu lõpul on hiinlasel käsi sinine, kuna venelane oli tal kogu aeg käest kinni hoidnud ja ähvardanud: “Proovi sa siin midagi puutuda!” (1)
b. Keerdküsimused. A II, b2; B I, b22.
1. Miks söövad hiinlased pulkadega? – Kui nad sööksid lusika, noa ja kahvliga, siis nad sööksid Venemaa paljaks. (13)

V. Eestlased.
a. Anekdoodid. A V, a28; B I, a8; B I, a9; B I, a10; B I, a11; B II, a11.
b. Keerdküsimused. B I, b23; B I, b24; B IV, b4.
1. Miks paneb eestlane gaasimaski pähe, kui Moskvas lõhkeb aatompomm? – Et oma naeratust varjata. (1)

VI. Muud rahvad.
a. Anekdoodid.
1. Tðehh püüdis kuldkala. Vanamees soovib kolm korda, et Hiina tuleks Tðehhile kallale, kuna sel juhul käivad hiinlased kuus korda üle Venemaa. (1)
2. Soome peaminister käis Aafrikas jahil ja laskis ühe kaelkirjaku ja 12 notme. Sekretär läheb uurima, kes on notme'd. Põõsast ilmub neeger ja hüüab: “Not me!” Peaminister tulistab. (1)
3. Soome peaminister tuleb Moskvast ja teatab, et Venemaal on puudus hiireõlist. Maja juures, millel oli silt “MAUS OLEUM”, oli mitme kilomeetri pikkune saba. (1)
b. Keerdküsimused.
1. Kust tðehhid teavad, et Maa on ümmargune? – 1945. aasta sügisel ajasid nad okupandid läände, 1968. aastal tulid nood idast tagasi. (1)
2. Mis juhtuks, kui Poolas plahvataks aatompomm? – Kapten Kloss jääks ellu. (3) *(Kapten Kloss, poola luuraja – tegelane filmist “Kaalul on rohkem kui elu”.)
3. Mis on pealt must, seest punane? – Neegerkommunist. (1)
4. Mis on üks inglane? – Shakespeare. Mis on kaks inglast? – Kihlvedu. Kolm inglast? – Parlament. Mis on üks prantslane? – Joodik. Kaks prantlast? – Äritehing. Kolm prantslast? – Prantsuse revolutsioon. Mis on üks juut? – Teadlane. Kaks juuti? – Malemäng. Kolm juuti? – Konverents. Üks venelane? – Loll–Ivan. Kaks venelast? – Järjekord. Kolm venelast? – Ajudeta inimmass. Üks eestlane? – Meie Mats. Kaks eestlast? – Ülemnõukogu. Kolm eestlast? – Üldlaulupidu. (1)

VII. Kolme rahva anekdoodid.
a. Anekdoodid. A I, a19.
1. Eestlane/Rüütel, venelane/Jeltsin ja sakslane/Bush sõidavad lennukis. Sakslane viskab alla “Marlboro” paki, venelane viinapudeli – seda kraami on neil küllalt. Eestlane viskab lennukist alla venelase, sest neid on Eestis küllalt. (157)
2. Eri rahvaste esindajad sõidavad lennukis. Kolm neist peavad alla hüppama, muidu kukub lennuk alla. Kaks hüppavad kodumaad kiites alla, leedulane viskab alla venelase: “Elagu vaba Leedu!” (3)
3. Kolme rahva esindajad peavad katkisest lennukist alla hüppama. Langevarje jätkub kahele, venelasele antakse seljakott. (4)
4. Eestlane, venelane ja sakslane on vangis. Gorbatðov lubab vabastada selle, kes teeb parima peldiku. Eestlase peldik on parim – muusikaline (uks kääksub), kokkupandav (vajub kokku). (2)
5. Kolme rahva esindajad on vangis. Gorbatðov lubab vabastada selle, kes sõidab üle soo/naeltega silla. Eestlane sõidab “Sapakaga”/teerulliga ja saab vabaks. (2)
6. Ameeriklane, inglane ja venelane õpetavad kassi sinepit sööma. Esimene söödab vägisi, teine petab kassi, venelane määrib kassi tagumiku sinepiga. Kass lakub ja kriunub. Venelane: “Sööb vabatahtlikult ja lauluga!” (1)
7. Rongis sõidavad prantslanna tütrega, inglane ja venelane. Tunnelisse sisenemisel kuuldub suudluse ja kõrvakiilu heli. Prantslannad kahtlustavad, et teist neist suudeldi, venelane kaebab, et tema sai ilmaaegu lüüa. Inglane: “Suudleks veel oma kätt ja annaks venelasele vastu pead!” (1)
8. Juut, sakslane ja venelane sõidavad lennukis. Jumal lubab täita igaühe soovi. Sakslane soovib, et venelasi, venelane, et sakslasi Maa peal ei oleks. Rahulolev juut palub tassi kohvi. (1)
9. Eri rahvaste esindajad on inimsööjate saarel vangis. Pääsevad ära, kui nimetavad asju, mida inimsööjatel pole. Prantslane pakub tüdrukuid, inglane ehtsat punði, venelane poliitbürood. Venelane vabastatakse. (1)
10. Eestlane, sakslane ja venelane (Gorbatðov, Breþnev, Reagan) viskavad lennukist alla automaadi, tanki ja pommi. Saksamaal ja Venemaal kõik nutavad, Eestis kõik naeravad, sest Savisaar/Juku peeretas nii valjusti, et pool Toompead/peldik lendas õhku. (3)
C. Loomad.

I. Jänes.
a. Anekdoodid. A IV, a9.
1. Jänes käib korduvalt porgandeid küsimas, müüja lööb ta naeltega seina külge. Jänes näeb vastasseinal Lenini/Stalini/Breþnevi/Gorbatðovi pilti, küsib: “Kas tema käis ka porgandeid küsimas?” (50)
2. Jänes räägib karule, et teda ei võeta sõjaväkke, kuna ta on lühinägelik. Jänes: “Kas sina näed seda kuuske seal?' – “Näen.” – “Aga mina ei näe!” (35)
3. Jänest ei võeta kõõrdsilmade pärast sõjaväkke. Karu palub, et jänes lööks tal hambad sisse, tegelikult ei võeta teda lampjalgade tõttu sõjaväkke. (3)
4. Jänes ja karu kutsutakse sõjaväkke. Jänes tunneb ära ketsid ja saadetakse jalaväkke. Karu tunneb jänese õpetuse peale ketsid enne ära, kui neid talle näidatakse – saadetakse luuresse. (3)
5. Jänes jookseb mööda metsa ja hoiab tagumikust kinni: “Täna on Lenini sünnipäev ja venelased topivad igasse auku punalipu.” (8)
6. Loomadel on laupäevak. Jänes istub kännul ja vilistab: “Ma vilistan teie laupäevaku peale.” (1)
7. Jänes kohtub hundiga, kes tahab teda ära süüa. Jänes: “Kas sul lihatalong on?” (10)
8. Jänes, orav ja bernhardiin on vangis. Jänes kolhoosi põllult kapsaste varastamise eest, orav riigi metsast pähklivarguse eest, bernhardiin sai 25 aastat pioneeri tagumikust hammustamise eest. *(Hammustajaks võib olla ka väike poiss) (2)
b. Keerdküsimused.
1. Mis on vahet jänesel ja propagandistil? – Jänes ei lobise. (3) Vrd. D I, b28.

II. Papagoi. A IV, a52; A V, a42; A V, a43; D II, a3, D III, a5.

III. Muud loomad.
a. Anekdoodid.
1. Rebane kohtab metsas kakukest ja lubab ta ära süüa. – ”Ma pole kakuke, vaid Tðernobõli siil.” (11)
2. Sipelgas ja elevant tahavad üle piiri minna. Elevandil pole dokumente, sipelgas peidab ta leibade vahele: "Mis see teie asi on, mis mul võileiva vahel on!” (29)
3. Inglise hurt küsib vene krantsilt, kas elu on perestroika ajal paremaks läinud. Krants: “Supikausi nihutasid kaugemale, kuid kett lasti pikemaks ja haukuda võib nii palju kui tahad.” (2)
4. Koer: “Kuidas toitlusprogrammi rakendatakse?” Rebane: “Mina söön kana ja sina närid konte.” (1)
5. Vares istub puu otsas ja ütleb loomadele, et ta molutab. Hulk loomi hakkab ka puu all molutama. Jahimees laseb nad kõik maha. Vares: “Molutada võib ainult kõrge koha peal.” (1)
6. Metsloomad tahavad silda ehitada. Rebane ja karu tulevad Moskvast materjalita tagasi. Eesel saab materjali: “Seal on kõik minusugused.” (1)
7. Metsa ehitatakse muusikaga peldik. Karule mängitakse Bachi, jänesele hevit. Hunt väljub peldikust õnnetu ja märjana – talle mängiti hümni. (14)

b. Keerdküsimused.
1. Kas lutikad võivad teha revolutsiooni/streikida? – Jah, sest neis voolab töörahva veri. (49)
2. Kas lutikat võib tappa? – Ei, sest ta soontes voolab töörahva veri. (1)
3. Kas võib palja tagumikuga istuda siilile? – Võib: 1. Kui tagumik pole enda oma. 2. Kui siil on rasvarikas. 3. Kui käsivad partei ja valitsus. (1)
4. Mis on võim all, suled peal? – Varblane/vares miilitsajaoskonna/Kremli katusel. (5)
5. Kes on sisalik? – Kommunismi/revolutsiooni läbi teinud/BAMilt tagasi tulnud krokodill. (26)
6. Kes on krokodill? – Kapitalismi läbi teinud sisalik. (2)
7. Kes on krokodill? – Parteisse pugenud sisalik. (15)

D. Sotsialistlik ja kommunistlik süsteem
I. Kommunism. Kommunistlik partei.
a. Anekdoodid. B III, a8.
1. Lektor/Breþnev selgitab, et me seisame ühe jalaga kommunismis, teise jalaga sotsialismis. Mutike: “Kaua me nii harkisjalu seisame?” (3)
2. Petka loeb ajalooõpikust: “Patriitsid kutsusid eneste juurde hetääre ja korraldasid orgiaid.” Tðapai selgitab, et patriitside asemel peab olema parteilased – see on trükiviga. (1)
3. Jurist, kirurg, ehitaja ja kommunist vaidlevad, kelle elukutse on kõige vanem. Kommunist jääb võitjaks, sest kõige enne oli kaos, aga selle lõid kommunistid. (1)
4. Partei peasekretäri kabinetis on loosung: “Meie partei võitleb kommunistliku nimetuse saamise nimel!” (1)
5. Asutuse direktorilt küsitakse, miks ta viimasel parteikoosolekul ei käinud. – “Oleks teadnud, et viimane oli, oleks küll tulnud.” (2)
6. Kuulipilduja vaikib. – “Komandör, padrunid said otsa!” – “Oled sa kommunist või mitte!” – Ja kuulipilduja hakkas veel ägedamalt tärisema. (3)
7. Naised kiitlevad oma kõrgetel kohtadel olevate meestega. Üks naine: “Aga minu mees töötab Kominternis hiinlasena!” (1)
8. Mees leiab naise armukesega voodist: “Poleks ma parteilane, ma murraksin sul luud!” Naine: “Elagu NLKP!” (1)
9. Kolhoosnik tülitseb naisega: “Vaat, kui teen sulle häbi ja astun parteisse!” (1)
10. Komsomolifunktsionär külastab välismaal bordelli. Tekib arusaamatus, kuna ta palub end teenindada ülekandega. (1)
11. Kartul, redis, kurk ja kirp tahavad parteisse astuda. Vastu võeti ainult kirp, sest ta on täis töörahva verd. (1)
12. Joodik näeb loomaaias eeslit. Suudleb teda ja hakkab nutma: “Vaene jänku, mis kommunistid sinuga tegid!” (1)
13. Tüdruk ütleb õpetajale, et tema kassil sündisid pojad ja kõik on kommunistid. Kahe nädala pärast teatab tüdruk: “Nad pole enam kommunistid, neil on silmad lahti läinud.” (3)
14. Juku astub pioneeriks ja kuna pioneerid räägivad alati tõtt, siis tunnistab ta üles, et sõi moosi ära ja sittus purkidesse. Vanaisa vanaemale: “Ma ütlesin sulle, et sitt on, aga sina – vähe suhkrut on.” (1)
15. Punamütsike kõnnib metsas. Äkki tunneb, et püksid on jalast läinud. Varsti on püksid jalas tagasi ja neis on sedel: “Pesin püksid puhtaks. Timur.” (7)
16. Hunt/Ali Baba ja 40 röövlit tõmbavad Punamütsikese läbi. Punamütsike ei julge koju minna ja magab metsas. Hommikul leiab sedeli: “Sa oled jälle süütu. Timur ja tema meeskond.” (4)

b. Keerdküsimused.
1. Mis on kommunism? – Sinu abikaasa ei kuulu sulle, vaid riigile. (1)
2. Mis on saba? – Kommunistlik lähenemine letile. (5)
3. Miks on seep müügilt kadunud? – Kommunistid püüavad ennast puhtaks pesta. (2)
4. Mis on viiner? – Kommunismi/revolutsiooni läbi teinud sardell. (11)
5. Kas kommunismi ajal võib toiduaineid tellida telefoni teel? – Võib, aga kätte jagama hakatakse neid televiisori kaudu. (2)
6. Miks Venemaal liha ei ole? – Sellepärast, et kommunism läheb nii kiiresti edasi ja loomad ei jõua järele. (1)
7. Milliseid naisi armastatakse kommunismi ajal? – Täidlasi, sest mehed pole koerad, kes jooksevad kondi järele. (1)
8. Kas kommunismi ajal armastatakse? – Pole raha, pole ka armastust. (6)
9. Kas kommunismi ajal oli vargusi? – Ei, polnud midagi varastada. (2)
10. Kas kommunismi ajal eksisteerib ajaleht? – Jah, sealt loeme, kui hästi me elame. (3)
11. Kas kommunismi ajal eksisteerib viin? – Ei, kaob ka sakuska. (1)
12. Mis on kõige lühem anekdoot? – Kommunism. (1)
13. Mis on silmapiir? – See on nagu kommunism, mida lähemale talle lähed, seda kaugemale läheb. (1)
14. Kas Armeeniasse tuleb kommunism? – Ei, sest kommunism ei ole mägede taga, aga Armeenia on. (1)
15. Mis saab, kui Bulgaaria ühendada Nõukogude Liiduga? – Mitte midagi ei saa, isegi tomateid mitte. (2)
16. Mis saab, kui Kuubal võidab sotsialism? – Seal algab suhkru import. (2)
17. Mis saab, kui Sahaaras hakata sotsialismi ehitama? – Seal algavad raskused liivaga. (4)
18. Kas Monakos saab kehtestada sotsialistlikku korda? – Nii suur korralagedus ei mahu nii väiksesse riiki. (1)
19. Kas Rootsis võib kommunismi ehitada? – Võib küll, aga kahju on. (1)
20. Kuidas tunda saunas ära direktorit, töömeest ja kommunisti? – Töömehel on rakkus käed, direktoril on kõht ees, aga kommunistil on rind sinine, sest ta taob endale vastu rinda: “Ma olen suur kommunist!” (1)
21. Taevas on kolm saksa lennukit ja üks vene lennuk. Kes võidab? – Võidab venelane, sest ta on kommunist. (1)
22. Lipp lipi peal, lapp lapi peal? – Kommunisti püksid. (1)
23. Kuidas hüütakse puhvaikat? – Partei pintsakuks. (1)
24. Millise eriala inimesi on NLKP–s kõige rohkem? – Raudteeinsenere. Nad õppisid töötama auruveduritel, siis läksid tööle parteisse, kuna nende töö oli must. Auruvedurid kadusid ära ja nad jäidki parteisse tööle. (1)
25. Milline on kõige pikem anekdoot? – Partei põhikiri. (4)
26. Mis on pluralism? – See on see, kui NL presidendi arvamus ei lange kokku NLKP omaga. (1)
27. Kas NLiidus on vaeseid? – On küll, need on inimesed, kelle korter, suvila ja auto – kõik on riigi omad. (1)
28. Mis vahe on jõukusel ja propagandistidel? – Jõukus lobiseda ei armasta. (1) Vrd C I, b1.
29. Mis vahe on agitaatoril ja habemeajajal? – Üks teenib oma, teine teiste lõugade abil. (1)
30. Mida saab pardist ja oravast? – Partorgi. (1)
31. Mis see on: 40 hammast ja 4 jalga? – Krokodill. Aga mis see on? – 4 hammast ja 40 jalga? – Poliitbüroo. (3)
32. Kes oli suurim kommunist? – Toots, sest ta värvis maakera punaseks. (2)
33. Miks kaevatakse Tallinna tänavaid? – Otsitakse Kalevipoja parteipiletit. (45)
34. Mida laulis Heli Lääts viimasel kongressil? – “Tsirkus alati jääb.” (1)
35. Kes on pioneer? – Punase taskurätiga loll inimene. (1)
36. Mis vahe on pioneeril ja kotletil/pelmeenil/munal? – Pioneer on alati valmis, aga kotletti peab enne praadima. (45)

II. KGB, sõjavägi, miilits
a. Anekdoodid. A IV, a35; B III, a7; C I, a2; C I, a3; C I, a4.
1. Õpetaja: “Pille, nimeta sulghäälikuid!” – “KGB.” (1)
2. KGB-s heliseb telefon. –”Kas KGB?” – “KGB põles maha.” Kolmandal korral: “Teile ju öeldi, et põles maha!” – “Jah, aga seda on nii meeldiv kuulda.” (2) Vrd. A I, a33;
3. Mees teatab KGB–le, et tal lendas papagoi ära. – “Mis see meie asi on?” – “Ma tahtsin öelda, et ma ei mõista tema poliitilist maailmavaadet.” (1)
4. KGB–s heliseb telefon. Naishääl küsib kella. Minuti pärast helistab ta uuesti. Nii kestab see tund aega. Lõpuks vastab ametnik: “Sm. Filimonova, me tagastame teie äratuskella.” (1)
5. KGB-s heliseb telefon: “Minu naaber sööb punast kalamarja. Uurige välja, kust ta seda sai?” Kümme aastat hiljem: “Minu naaber sööb doktorivorsti. Uurige välja, kust ta seda sai.” Kakskümmend aastat hiljem: “Minu naaber sööb midagi. Uurige, kust ta seda sai.” (2)
6. Silt julgeoleku uksel: “Uks on värvitud, koputage telefoni teel.” (1)
7. Spetsialistid üle kogu maailma sõidavad Egiptusse uurima, kelle muumia leiti hauakambrist. Moskvast lähevad 2 KGB meest. Töötavad 2 tundi ja teatavad: “Lõpuks tunnistas üles. Ta on Ramses XII.” (3)
8. Petka saabub NKVD kursustelt ja Tðapajev tahab teada, mis ta seal õppis. Petka paneb Tðapajevi käe hakklihamasinasse ja sunnib teda ennast valgekaartlaseks tunnistama. Tunnistus käes, hakkab Petka täie hooga vänta keerutama: “Ah, seda ma arvasin!” (1)
9. USA spioon saadetakse NSVL–i tehasesse tööle. Kästakse minna kolhoosi. Spioon ei tea, mis kolhoos on, ja otsustab end üles anda. KGB ametnik: “Välja! Iga päev räägitakse mulle sama juttu, et aga kolhoosist ära saada!” (1)
10. Kutsealune tuleb arstlikku komisjoni sildiga: “Ma ei saa rääkida.” Arst virutab poisile haamriga vastu pöialt. Kutsealune röögib: “A!” – Arst:”Homme õppime b–tähte.” (1)
11. Noormees ei taha sõjaväkke minna ja teeskleb, et tal on halb nägemine. Arst vabastab ta sõjaväest. Õhtul kohtub poiss arstiga kinos. Noormees arstilt: “Kas see rong sõidab Riiga?” (1)
12. Afganistani sõitvatele noorsõduritele seletatakse, et iga vastase pea eest saavad nad 100 dollarit/rubla. Lennuk maandub. Varsti tulevad kõik tagasi pilusilmsete peadega. Kapten: “Lollid! See oli vahemaandumine Kirgiisias!” (2)
13. Afganistani sõja ajal viiakse sõjaväelasi uude teenistuskohta. Kopterijuht ei julge madalamale laskuda, et mehed alla hüpata julgeksid, sest muidu hakkavad allolijad peale hüppama. (1)
14. Saksa sõduri rihmapandlale on kirjutatud: “Gott mit uns!” Hiina poisike: “Aga meiega on venelased ja ameeriklased!” (1)
15. Leitnant küsib oma abikaasalt, kas armastus on töö või lõbu. Naine: “Kui ta töö oleks, saadaksid sa rühma sõdureid siia.” (1)
16. Eestlane sai sõjaväes ülesande langevarjuga alla hüpata ja jalgrattaga kiri ühte diviisi viia. Langevari ei avane: “Juba hakkab see vene jama pihta. Jalgratast seal ka kindlasti ei ole.” (1)
17. Mees tahab teisele rääkida riigivastast anekdooti.– “Ära räägi, ma olen miilits!” – “Ma räägin hästi aeglaselt ja mitu korda.” (5)
18. Jões ujuv sitajunn karjub miilitsale: “Tere, kolleeg! Oleme ju mõlemad siseorganitest.” (2)
19. Tehakse robot–koduabiline. Kuid robot tahab töötada kõrgetel kohtadel. Kui mälumaht viiakse miinimumi, saab temast miilits. (1)
20. Miilitsad leiavad teatri eest laiba. Kuna nad ei tea, kas teater kirjutatakse ühe või kahe a–ga, otsustavad nad laiba kino ette lohistada. (4)
21. Poisike mätsib savist ja sitast miilitsa kuju. Järgmisel päeval ta enam miilitsat ei tee, kuna sitta on liiga vähe. (2)
22. Miilitsalt küsitakse, mis vahe on eeslil ja miilitsal. Miilits tigedalt: “Mis vahe neil siis on?” Ehmunud jutustaja: “Ei, neil ei ole mingit vahet.” (2)

b. Keerdküsimused. C III, b4.
1. Kuidas tunda vene salakuulaja ära teelauas? – 1. ta joob teed lusikas tassis, 2. ta joob teed ja pigistab iga kord ühe silma kinni. (1)
2. Kuidas tunda ära vene salakuulajat saksa tagalas, pesulas? – Venelane peseb kraani all, aga sakslane kausis. (1)
3. Mis see on: kiliseb, koliseb, lonkab ja möliseb? – Sõjaveteran. (30)
4. Mis on lehma ja hõberebase ristsugutis? – Ohvitseri naine. (3)
5. Milline tuleb III Maailmasõda? – Ei tea, aga neljas tuleb kaigastega. (7)
6. Kas tuleb sõda? – Ei, aga tuleb niisugune võitlus rahu eest, et kivi ei jää kivi peale. (2)
7. Mitu võitu oli venelastel Suure Isamaasõja ajal? – Kolm: põhjas külmavõitu, lõunas soojavõitu, muidu üldse sitavõitu. (1)
8. Mis on Venemaa kolm suurt võitu? – Kallivõitu, vähevõitu, sitavõitu. (7)
9. Miks käivad miilitsad alati kahekesi? – Et saaks kahe peale keskhariduse kokku. (3)
10. Miks välgu ajal vene miilits naeratab? – Arvab, et temast tehakse pilti.
11. Mis on ühist miilitsal ja sitahunnikul? – Mõlemad on organitest. Vrd. D II, a 18.
12. Mis on miilitsal ja eeslil vahet? – Mitte midagi. Vrd. D II, a22.
13. Võim lamab, vesi jookseb? – Miilitsale tehakse klistiiri.
14. Mis on vete hirm? – Miilits vannis. Vrd. A V, b3.
15. Milliselt katuselt näeb kõige kaugemale? – Roni võmmimaja katusele, näed kohe Siberit.

III. Poliitika. Majandus
a. Anekdoodid.
1. Lehemüüja karjub: “Pravdat” ei ole, “Sovetskaja Rossija” on maha müüdud. On jäänud ainult “Trud” 20 kopika eest. (1)
2. “Vremja” algab leinaraamiga ja diktor ütleb: “Kallid seltsimehed, te hakkate arvatavasti naerma, aga meid on tabanud jälle raske kaotus.” (1)
3. Peaminister sõidab hävituslennukis, mille istmega võib katapulteeruda. Peaminister: “Aga kui mehhanism ei tööta?” – “Siis tulevad lihtsalt uued valimised.” (1)
4. NSVL–i vasaraheitja on püstitanud uue maailmarekordi. Sportlane ajakirjanikule: “Kui vasaral oleks sirp juures olnud, heitnuks ma veel kaugemale.” (1)
5. Mees arreteeriti, kuna tema papagoi karjus: “Maha valitsus!” Enne kohut vahetas mees papagoi pastori omaga ära. Prokurör proovib papagoid panna ise ja koos saaliga kordama lauset: “Maha valitsus!” Papagoi: “Sündigu teie tahtmine!” (1)
6. Vene saadik lubab pärismaalaste lõkke ääres, et neile ehitatakse uued majad ja tehased. Pärismaalased karjuvad: “Nabakabuku!” Loengu lõpus peavad saadik ja pealik lõkke surnuks pissima. Pealik imestab: “Nii suur mees ja nii väike nabakabuku.” (1)
7. Unustati ajavahe Rooma ja Moskva vahel. Moskva raadio teatab atendaadist enne, kui see sooritatakse. (1)
8. Tðehhoslovakkia valitsus palub Moskvalt luba asutada mereministeerium. – “Teil pole ju merd?” – “Aga milleks teil on kultuuriministeerium?” (2)
9. Ameeriklased küsivad Hiinas: “Kelle oma on see pirukas?” – “Riigi oma, meil eraasju ei ole.” (2)
10. Poolakas muretseb oma pangas oleva raha pärast. Ametnik rahustab, et pankroti puhul maksab riik, riigi pankroti puhul NSVL. – “Aga kui NSVL ära laguneb? “ – “See vaatepilt oleks ometi kahe nädala palka väärt!” (2)
11. Santehnik istub vangis, kuna soovitas partei keskkomitee hoones torustikku kontrollides kogu süsteemi välja vahetada. (1)
12. Mees istub vangis, kuna vaadanud Kremlit läbi binokli. See olnud aga püssibinokkel. (1)
13. “Eesti huumor hakkab jalgu alla saama!” rõõmustab mees, kes eksikombel kuulas “Meelejahutaja” asemel ülekannet Eesti Kongressilt. (1)
14. Üks poliitik küsib teiselt, mitu maad on Eestimaal. Teine vastab, et Eestimaa on üks maa. Esimene imestab: “Aga mis maa see Mulgimaa on?” (1) 15. Õpetaja küsib koolis Eesti lipu värvide tähendust. Kolja teatab, et valge sümboliseerib Siberi lumevälju, kuhu need saadetakse, kes veel palju mulisevad. (2)
16. Ministrite koosolekul tehti ettepanekuid: 1. matta surnud kilekottides; 2. püsti asendis; 3. poolest kehast saadik maast väljas; 4. ringiratast. Nii säästaks erinevate ministrite arvates puitu, põllumaad, kive ja rauda. (1)
17. Kolhoosis näidatakse dokumentaalfilmi Aafrikast. Kolhoosnikud: “Nad käivad alasti, ilmselt olid neil kolhoosid enne kui meil.” (1)
18. Toimub MM–i finaal jalgpallis USA ja NSVL–i vahel. USA treener lubab võidu korral igale mehele miljon dollarit. Võidab NSVL, kuna treener ähvardab mehed kaotuse korral kolhoosi saata. (1)
19. Kas räägin sulle anekdoodi kooperatiividest? – “Räägi!” – “Maksa rubla/viiekas.” (3)
20. Küsitakse, mis aitab Eesti hädast välja. Saarlane ja mandrimees vastavad, et töö. Venelane: “Tõ!” (1)
21. Lumivalgeke kohtub metsas mehikestega , kes ütlevad, et nad on 7 pöialpoissi. Lumivalgeke: “Teid on ju ainult kolm?” – “Koondamine.” (18)

b. Keerdküsimused.
1. Kellega piirneb NSV Liit? – Kellega tahab, sellega piirnebki. (1)
2. Raadio teatab 2000. aastal: “Hiina–Soome piiril on rahulik!” (2)
3. Mis on demokraatia? – See on siis, kui sind saadetakse kuradile, sina aga lähed, kuhu tahad. (1)
4. Milline on nõukogude kord? – Üliandekas ja laisk. (1)
5. Mille poolest erineb tsarism sotsialismist? – Tsarismi ajal läheb võim üle isalt pojale, aga sotsialismis vanaisalt vanaisale. (1)
6. Kuidas sa suhtud nõukogude võimu? – Nagu oma naisesse. Armastan, aga kardan väga. (1)
7. Millal olid esimesed nõukogude valimised? – Siis, kui Jumal tõi Aadama ette Eeva ja ütles: “Vali enesele naine!” (2)
8. Kes on seest valge, väljast punane? – 1950. aasta kontrrevolutsionäär. (1)
9. Milline on ideaalne poliitik? – See, kes ennustab, mis juhtub homme, järgmisel nädalal, järgmisel kuul, ning pärast oskab veenvalt seletada, miks nii ei läinud. (3)
10. Mis on ühist jäähokimängijal ja poliitikul? – Mõlemad teavad, et see, mida nad teevad, on ebavajalik. (1)
11. Mis on ühist Ameerika poliitikul ja miniseelikul? – Mõlemast on näha palju, kuid mitte kõige tähtsamat. (1)
12. Mis vahe on “Pravdal” ja “Izvestijal”? – “Pravdas” pole teateid, “Izvestijas” pole tõtt. (1)
13. Miks oli Venemaal vahepeal palju metsatulekahjusid? – Venelased püstitasid loosungi: “Põlegu maa joodiku jalge all!” (1)
14. Mis on ühist riigilipul ja kuninganna öösärgil/aluspükstel? – Mõlemad tõstetakse/langetatakse kuninga käsul. (3)
15. Mida teeb inimene enne ülestõusu? – Magab. (1)
16. Millest sündis Eesti Vabariik? – Vene putsist ja Eesti asjast. (1)
17. Milline riik on maailma suurim riik? – Eesti. – Tema piir on Läänemerel, pealinn on Moskvas ja parimad pojad Siberis. (1)
18. Mis on ühist “Ugala" teatril ja Kremlil? – Mõlemad on punast värvi ja mõlema külje alla maetakse ja mõlemas tehakse teatrit. (2)
19. Miks oli NSVL lipu peal sirp ja vasar? – Nad ei tundnud veel kirvest. (1)
20. Mis tuleb peale toitlusprogrammi? – Allesjäänud rahva loendus. (3)
21. Mis on peamine lihatoit peale toitlusprogrammi täitmist? – Väljalõige toitlusprogrammist. (1)
22. Millise probleemi lahendamiseks luuakse grupp järgmistest teadlastest: matemaatik, füüsik, bioloog, insener, arst, arhitekt, ökonomist, jurist, filosoof? – Kartulivõtuks kolhoosis. (1)
23. Miks plaanimajandus ei planeeri laste sündi? –Tootmisvahendid on eraomanduses. (5)
24. Kolm kõige keerulisemat asja maailmas? – Jaapani masinad, hiina keel, asjaajamine Venemaal. (3)
25. Millised on Euroopa kolm suurimat firmat? – Volvo, Salvo ja SORVVO. (1) *("Salvo" - Eesti plastmasstoodete vabrik; SORVVO - Sotsialistliku omandi riisumise vastu võitlemise osakond.)
26. Miks on Tallinnas suusad vabalt müügil? – Kuubal on vähe lund. (8)
27. Mis vahe on rublal ja dollaril? – Ühte katavad tankid ja teist kuld. (2)

IV. Olme
a. Anekdoodid.
1. Haige palub kõrva–silmaarsti vastuvõtule, kuna ta kuuleb üht, aga näeb hoopis midagi muud. (1)
2. Venemaa elektroonikud lõid uue tüübi televiisoreid, mille ekraanil on automaatsed harjad, kuna paljud nõukogude inimesed telerit vaadates sülitavad ekraanile. (1)
3. Sõbrad vaidlevad tänaval. Üks püüab väita, et NSVL on teistest riikidest kaugele ette jõudnud, kuna NSVL–is on ka lutikatel täid seljas. (1)
4. Sotsialistlik skleroos: poe uksel seisab tühja kotiga pensionär ja mõtleb: “Kas ma tulin poest või tahtsin sinna minna?” (2)
5. Mutike küsib toidupoes rullsinki, krakovi vorsti, doktorivorsti. Müüja: “Ei ole! Aga on sul alles mälu!” (2)
6. Letil on kaks kana: vene ja välismaa. Sinine ja kondine vene kana uhkus tab: “Aga mina olen surnud loomulikku surma!” (1)
7. Poed on tühjad, kuna kaupa ei ole. Aga miks poed päise päeva ajal nii tihti kinni on? – Kauba vastuvõtu tõttu. (1)
8. Poes ei ole liha. Mees tahab teada, miks siis poe peale on kirjutatud “Mjasso”. Müüja: “Minu kuuri peale on kirjutatud “HUI”, aga kuuris on hoopis halud.” (1)
9. Kommunist, sotsialist ja kapitalist peavad kohtuma. Sotsialist hilineb, kuna pidi seisma vorsti järjekorras. Kapitalist: “Mis asi see järjekord on?” Kommunist: “Mis asi see vorst on?” (3)
10. Naine kurdab, et leivapoes ja piimapoes on suur järjekord. Mees vihastab ja lubab ministri maha lasta. Kremli juures on suur järjekord. (1)
11. Bolðevikud nõudsid, et sõna “saba” asemel kasutataks sõna “järjekord”. Poiss: “Ema, kutsu jookseb ja järjekord on järel.” (1)
12. Kahuripauk. Naine loodab, et poodi toodi liha, aga mees ütleb, et Moskvasse saabusid tähtsad külalised. Kõlab teine pauk. Naine: “Kas esimene kord ei saadud pihta?” (1) Vrd. A IV, a46.
13. Välismaalane küsib poes, miks ei müüda musta kalamarja. Talle vastatakse, et ei ole nõudlust. Välismaalane seisab terve päeva leti juures – ning tõesti ei küsi keegi musta kalamarja. (1)
14. Kommunistid on võimule tulnud. Ühele naisele helistatakse: “Lülitage kohe värviteleviisor sisse, punast kalamarja näidatakse.” (1)
15. Tööline sööb iga päev lõunavaheajal kiluvõileiba. Kui välismaalased tulevad, sööb tööline musta kalamarjaga võileiba. – “Terve öö torkisin kiludel silmi peast välja.” (1)
16. Mees ostab kommi ja avastab, et igast kommist on tükk ära hammustatud. Poes vastatakse, et neil oli riiklik vastuvõtt. (1)
17. Isa paneb leiva peale talongi. Poeg hädaldab, et isa võib end ära mürgitada, kuna see on seebitalong. (1)
18. Venemaal olevat nähtud lendavat taldrikut. – “Seal on ju nälg, mis nende taldrikutega ikka muud teha on, kui aknast välja visata.” (1)
19. Vang küsib, mida süüa saab. Vastatakse, et suppi ja leiba. – “Kas mu vend tohib ka kolhoosist siia tulla?” (1)
20. Leiutaja leiutas hiirelõksu, mis koosnes juustust, vorstist, kahest postist ja žiletist. Leiutist ei kinnitatud, kuna meil pole ei juustu ega vorsti. Leiutaja täiustas leiutist: on kaks posti ja žilett. Hiir tuleb ja vaatab: juustu pole, vorsti pole ja saebki endal kõri läbi. (3)
21. Eestlane ja rootslane kurdavad, et kõik on kallis ja korteri eest tuleb palju maksta. Rootslane: “Siis on teil ju elu nagu Rootsis.” (1)
22. Jukule tuuakse väike vend. Juku pahandab: “Hambaid pole, juukseid pole, nagu ikka vene värk!” (1)
23. Töödejuhataja tutvustab noortele meistritele töökorraldust: esmaspäeval puhkame puhkepäevadest, teisipäeval valmistume tööpäevadeks, kolmapäeval on tööpäev, neljapäeval puhkame tööpäevast, reedel valmistume puhkepäevadeks, laupäev ja pühapäev on puhkepäevad. Noored: “Käi põrgu, kaua me niimoodi kolmapäeviti tööd peame rabama...” (1)
24. Välismaalane näeb Venemaal, kuidas üks mees kaevab labidaga augu ja teine ajab selle samas labidaga kinni. Teine seletab: “Mina pole mitte teine, vaid kolmas mees. Teine mees peaks auku puu istutama, aga tema jäi haigeks.” (1)
25. Uksekell heliseb. Küsitakse Tðapajevit, kes vastab: “Ta ei ela siin.” – “Miks te ütlesite, et ei ela siin?” – “Kas see on siis elu?” (1)
26. Hullul sureb Ameerikas rikas onu. Pangas öeldakse, et nad võivad tema raha vene panka üle kanda. Hull: “Ega ma nii hull ka ei ole.” (1)
27. Striptiis Nõukogude moodi: tantsijatar võtab riidest lahti, kuid hüppab kohe tagasi riietesse, et vaatajad neid ära ei näppaks. (1)
28. Kolm luukere saavad tänaval kokku. Üks suri enne perestroikat, teine pärast perestroikat, aga kolmas polegi veel surnud. (8)
29. Mees teatab naisele, et neil on nüüd perestroika ja kõik on tasuline. Õhtul tuleb naine mehe juurde, kümnekas peos. Mees: “Kas üks kord voodis?” – “Ei, kolm korda põrandal ja rubla tagasi!” (1)
30. Lennuki Moskva–Leningrad kabiini tormab relvastatud mees, kes nõuab, et lennataks Leningradi: “Kolm korda on see lennuk juba Rootsis maandunud!” (2) II lõpp – “Vabandage, kaaperdasin vale lennuki...” (1)
31. Poliitik: “Peame kõvasti kartuleid sööma, muidu ei jätku kartulikoori ja Eesti rahvas sureb nälga.” (1)
32. Inglise ufoloogiaprofessor väidab, et ühe Ameerika hävitaja on konstrueerinud vangi võetud tulnukas.– "Saaks meie Eestis ka mõne tulnuka abiga välja töötada programmi, kuidas Tallinnas leiba poodi saada." (1)
33. “Öelge palun, kust te tualettpaberit saite?” – “Toon keemilisest puhastusest.” (1)

b. Keerdküsimused.
1. Miks päike nii rõõmsalt idast tõuseb? – Ta teab, et õhtul on ta juba läänes. (1) Vrd. A IV, a23.
2. Kas Venemaal mängitakse pesapalli? – Ei, sest keegi ei taha koju jõuda. (3)
3. Albertville's oli SRÜ lühendiks EUN. Mida see tähendab? – Eunuhhid. (1)
4. Mis on antipood? – Pood, kus varem anti, aga nüüd ei anta. (1)
5. Mis on kapriis? – Kapitalistlikes riikides kasvatatav väikese toiteväärtusega riis. (1)
6. Kumb oli enne, kas muna või kana? – Enne oli kõike. (1)
7. Miks pole liha? – Sead on kõrgetel kohtadel, põrsad on parteilased, lehmad ohvitseride naised. (1)
8. Kus on NSVL–is kõige rohkem saia? – Kotlettides. (2)
9. Miks oli 1965. aastal põud? – Sellepärast, et kogu aeg lauldi: “Olgu jääv meile päike?” (24)
10. Mis see on – väike, roheline, krõbiseb, aga raha ei ole? – Kolmerublane. (7)
11. Kas NSVL–is võib inimene ära elada oma kuupalgast? – Ei tea, keegi pole veel proovinud. (3)
12. Mida see tähendab – seisab, käib, jookseb? – See on argipäev endises NL–is: töö seisab, pudel käib (ringi) ja palk jookseb. (1)
13. Mis on kusi? – Ainuke asi, mis pole Venemaal sitt. (6)
14. Lipp lipi peal, lapp lapi peal, siledat kohta pole ollagi? – Venemaa parandatud asfalttee. (1)
15. Mis on defitsiit defitsiidis? – Suitsuvorst tualettpaberis. (2)
16. Mis vahe on voodil ja passil? – Voodi all on pissipott, passi all on podpiss. (1)
17. Kas Kuul/teistel planeetidel on elu? – Ei, ka seal pole mingit elu. (4)
18. Mis algab kell 21.00 ja lõpeb teadmata ajal? – “Vremja”. (2)
19. Millal raisatakse kõige rohkem vett? – Siis, kui käib “Vremja” – kes käib vannis, kes WC–s, kes peseb nõusid. (1)
20. Kes leiutas pardli? – Ivan Ivanovitð Ivanov Ameerika saatkonna prügikastist. (2)
21. Mis on 6 tissi ja saba? – Leida ja lehm. (2) Vt. ka A IV, a32-33.
22. Mis on punane ja karjub “Rahu!”? – Tramm “Rahu” peatuses. (3)
23. Kas lutikad/kirbud helendavad? – Ei, sest siis poleks Venemaal elektrit vaja. (2)
24. Miks lutikad Ameerikast/Soomest Venemaale/Eestisse üle kolisid? – Ameerikas on üks inimene seitsmes toas, Venemaal on seitse inimest ühes toas. (2)
25. Mis on viisnurk ees, räbal sees, seisab Tartu jaama ees? – Pihkva rong. (1)
26. Kuidas liigituvad Eesti elanikud? – Eestlased, jeestlased ja estontsõ. (1)
27. Millist masinat sa mõtlesid, kui ütlesid, et Eesti läheneb masinliku kiirusega Soome elatustasemele? – Teerulli. (3)
28. Kes teil seal muudkui istub ja anekdoote välja nuputab? – See, kes nuputab, see istubki. (1)