1) Kassaare laidus kahe küla vahel oli männik, seal männigus olnd "iiekoerad". Kis sealt läbi läind, akand kohe iielaulu lugema: siis põle kallale tulnd. Mo vanaema oli seda laulu noorest pärast osand. Pärast tulnd välja, et sakslased olnd koeranahas, raudammad olnd suus. Nad tahtsid sedasi ristiusku inimestele õpetada, et inimesed õpiks lugema. Anikatsi laidus olnd vana Nigul, see põle muud osand lugeda kui "siiad-säinad kapi otsal". Need olid kanged kalamehed seal.
ERA II 189, 96 (125) < Emmaste khk., Emmaste v., Pärna k. - Enda Ennist < Liisu Maandi, s. 1864 (1938).
2) Iieneitsid olid sii Kassaares olnd. Punased kleidid selgas ja tantsind metsas. Kellel iielaulu põlnd peas, seda lastud metsast läbi mette. Öössi ikke tantsind, peeva põle näha olnd. Mis nee muud olid kui mõisnikud, kes talurahvast ermutasid, et need ristiusu palveid pehe õpiks.
ERA II 254, 116 (22) < Pühalepa khk., Käina v., Tagaküla - Enda Ennist < Leena Elmi, s. 1864, ja Mare Niitim, s. 1870 (1939).
3) Tagakülas oli olnud hiiemets. See olnud nii tihe, et pole läbi saand. Sääl eland hiieneitsid ja hiiekoerad. Kes pole mõistnud hiielaulu, sellele tulnud hiiekoerad kallale ja murdnud ära; kes jälle mõistnud, saanud ilusasti läbi. Laul algas: "Eest tulid hiiekoerad, hiieneitsid ilusad" jne. (rohkem ei mäleta). Nüüd pole seda metsa enam olemas, pole kändugi enam näha. Eks ta ikka üks suur mets oli, et siia vanad kassid toodi suurelt Hiiumaalt, mille järele teda hakatigi Kassaareks kutsuma.
E, Stk 24, 33 (20) < Käina khk., Kassaar, Esiküla - August Voldemar Kõrv < Villme Vahe, 80 a. (1924).