17. Neio taht talomehele.

SL 758.
H II 32, 871 (9) < Räpina khlk. - S.Keerd (1890).

Neitsikene noorõkõnõ,
kirjopihta peen´okõnõ,
kelles sina tahat mehele minnä?
"Mina taha mesitse mehele,
mehele mesitse meelele,
poosilõ tulitsõ silmäle!"
Kas sa tahat mölderita?
"Ei mina taha mölderita:
mölderi kivi mürises,
kistavarrõq käriseseq,
pöksiq lööväq püüdelita,
karmaniq karksiq katsipidi."
Neitsikene noorõkõnõ,
kirjopihta peen´okõnõ,
kas sa tahat talopoiga,
kel om pakso kaala-turja?
"Jah, ma taha talopoiga,
talopoiga, pakso turja!"

SL 759.
H II 32, 821 (2) < Räpina khlk. - J.Poolakess (1889).

Mino peig om pillisepp,
kaasa kandlõtegijä -
viip ta mind pillil magama,
kandõlõga kambõrõhe.
Oh neitsiken, oo noorõkõn,
kelles sina tahasse?
Mehele mina tahasse,
mehele mesimeelele,
poisile tulisilmile!
Kas sina tahat kangõrullõ?
Ei mina taha kangõrullõ:
kangrul kehäq kiriseseq,
kistavarrõq käriseseq.
Kas sina tahat mölderelle?
Ei mina taha mölderelle:
möldre kiviq müriseseq,
kistavarrõq käriseseq.
Mina taha talopoiga:
talopoig om tööle tarka,
tööle tarka, maalõ märksa!

SL 760.
H I 6, 287 (2) < Vastseliina khlk. - J.Sandra (1894).

Kygõ ma ihksi ilosalõ,
kygõ puhe punatsõlõ.
Ega illos õks minno võta-s,
punanõ_ks minno taha-s.
Minno_ks võtnuq Võnnu saksaq,
minno tahtsõq Tartu saksaq -
taha-s ma_ks Tartu saksulõ,
virvekene, Võnnu noorilõ.
Taha-s ma toolõ, taha-s taalõ -
ma_ks tahtsõ talopojalõ
paksu perre perenaases,
mullamurdja kaasakõsõs!