2. Kui ma olli noorõkõnõ.

SL 734.
EKS 8° 4, 174 (44) < Räpina khlk. - J.Jagomann (1877). [Sama laulu dublett-teisend H, Jagomann 86 (48) märgib laulikuks üleskirjutaja, s.o. J.Jagomanni enda.]

Neiokõnõ noorõkõnõ,
noorõkõnõ, helläkene!
Kui ma olli noorõkõnõ,
kasvi kar´avitsakõnõ,
sis ma_ks pää pääl tantse,
jalaq all arendeli.
Neiokõnõ, noorõkõnõ,
esi lätsi teedä möödä,
hius lehe lepistohe,
vahalatva varikoh.
Poisi_ks mõtliq: puie varjo,
vana meesi: variko varjo -
tuu om iks hellä hiusõ varjo,
vahaladva var´okõnõ!

SL 735.
EKS 8° 3, 416 (14) < Räpinä, Naha k. - Joh.Hurt < Höödo naane (1876).

Neiokõsõq noorõkõsõq,
linahiussõq linnukõsõq!
Hiuss oll´ pikki piha pääl,
ohukõnõ ola pääl,
hoisõ ola, kati kaala,
pidi mo piha ilosa.
Esi kõnnõ teedä möödä,
esi marsõ maada möödä,
hiuss lehe lepistühe,
vahalatva varikohe.
Latsõq mõtliq: lastu varjo,
poisiq mõtliq: puu varjo.
Olõ-s hiussõl hirmsal,
olõ-s palgõl paganal,
ega vii-s vesi suuhu,
vii[-s] tappa talvõkülm -
minno veiväq veleq noorõq,
kannivaq lajaq kaabuq.
Muial olliq meheq muudsaq,
kavvõl maal kauniq.
Sinnä nägus neio viidi,
kaunis kabo kannõti.
Ega tiiä-s sõõm´usõnna,
sõõm´usõnna, lõõm´unimme.