20. Mille noroh noorõq neioq?

SL 763.
H II 4, 436 (181) < Vil´o k. - Jak.Hurt < Anni, Semmeli naane (1886).

Mille_ks kurvah näioq noorõq,
mille leinäh linahiusõq?
Sõtta viidi hüäq ts´uraq,
priiomahe priskiq poisiq.
Ega vanna sõtta viiä-i,
elähünüt ilma taadõ,
viiä-i sõtta kõvõrit,
loodi ala longõrit.
Siiä_ks jäiq sinilõvvaq,
jäiq aeduq habõnaq,
kel havvatävveq oll´ habõnit,
kopatävveq kuupit.
Selle kurvah näioq noorõq,
selle leinäh linahiusõq.

SL 764.
H II 32, 826 (8) < Räpina khlk. - J.Poolakess (1889).

Milles noroh noorõq neioq,
milles kurvaq kullatuq neio?
Ärä viidi hääq poisiq,
kannõti kalliq meheq.
Siiä jäteti jätüseq,
toogat tuul[õ]alotsõq,
visat viirpoolitsõq.
Milles noroh noorõq neioq,
milles kurvaq kullatuq neio?
Viis oll´ vanna viiso osta,
kuus oll´ vanna kotti osta,
säidse vanna särki osta,
katõssa vanna kas'kat osta,
ütessä üümütsü osta,
kümme vanna kübärät osta!

SL 765.
EKS 4° 4, 131 (8) < Räpina, Veriora v. - J.Kotli < Tsia Ann (1877).

Mille_ks noroh noorõq näioq,
kurva_ks kulladuq hiusõq?
Ärä_ks kooluq näio ime,
kaonuq näio kasvataja,
selle noroh noorõq näioq,
kurvaq kulladuq hiusõq.
Mina_ks kuuli, kosti vasta,
kosti ilma kuulõmada:
"Selle_ks noroh noorõq näioq,
kurvaq kulladuq hiusõq:
ärä kooluq hääq poisiq,
virgaq viidüq Vinnemaalõ,
tsõõrisarnaq Saarõmaalõ,
punapõsõq Poolamaalõ -
siiä_ks jätet jätüsitä,
tougat tuulõ-alotsit,
visat veerepoolitsit,
ammu aeduq habõnaq,
ammu lõigat lõvvaotsaq!
Olõssi jo kootu kuda,
olõssi jo kokko koota,
olõssi jo paika panda -
saassi hauda habõnit,
tuhat kuupa koomõnit."
Küll siinä s´oo mehi,
kiä pand näio ikõmahe,
virve vettä laskõmahe,
punapõski puhkumaie!
Olli_ks nainõ naitõmada,
ubahuuli ostõmada,
pergipää piirimäda;
saie_ks nainõ naidõtus,
ubahuuli ostõtus,
pergipää piiritüs -
inne es lääq uba huulile,
herneterä (h)igimele,
saie nainõ naidõtus,
armas ärä antuvas -
lätsi jo hobo huulilõ,
varss kõigi vangõrdõga!
Suust tulli tulõ lõhna,
lagipäästä lag´a lõhna,
keeleperä kisk´ pirru,
lagipää lahk´ lõmmu.

SL 766.
EKS 8° 4, 469 (34) < Räpina, Kõnnu k. - J.Jagomann < Okse Tanilovits (1877).

Mille noroh noorõq näioq,
kurvah kullatu hiusõq?
Näiokõsõq noorõkõsõq,
hot´ meid põliq pikäq poosiq,
hot´ meid laidiq lajaq kaabuq,
näiokõsõq noorõkõsõq,
ega meid põlõq pikäq põlluq,
ega laad´a lajaq väläq!
Lasõ_ks tulõ suvi, süküs,
langõs tasa talvõaigu,
tulõ_ks nälgä näätsikist,
põuda põllõpidäjist!
Küll tulõva_ks vel´oq Vinnemaalt,
tsõõrisarnaq Saarõmaalt,
punapõski Poolamaalt!
Näiokõnõ noorõkõnõ,
tulõvaq muialt moodusambaq,
tõsõt paag´ast parembaq:
meid iks viiväq veleq noorõq,
meid kandvaq lajaq kaabuq,
kasivaq korgõq kübäräq,
viivä_ks näio Vinnemaalõ,
tsõõrisarna Saarõmaalõ,
punapõski Poolamaalõ.