34. Poiste laitus.

SL 783.
H II 32, 828 (10) < Räpina khlk. - J.Poolakess (1889).

Poiss om luudu petijäs,
petijäs, ei võtijas,
näio vasta vandijas.
Peti_ks üül pimme'el,
vannõ pääväl valgõ'õl.
Käeq täl kõnneq kõrikahe,
sõrmõq vipseq veeritsehe.
Inneb maka_ks kivi man
kui küll kur´a poisi man!
Muido om poiss moodulinõ,
silmäq veedi vigaliseq.
Huio, poiss, häbeneq, poiss,
piäq, poissi, pooli suud,
lasku-i suul suisa joosta,
keelel kõrvoni kõnõlda:
sul om naane naad´emada ,
ubasuu ostõmada!
Kui saa naane naaditus,
ubasuu ostõtus,
sis lasõq suul suisa joosta,
keelel kõrvoni kõnõlda!
No, no, no, no, noorõmeheq,
kes tiid, kes tiid, kinä poissi,
kui ti meile kur´aq olõt?
Küll ti kõnnit kümme küllä,
sandit sada tarõlävve:
"Andkõq mullõ Annõkõst,
magajat Maiõkõst,
kargajat Katrekõst,
libõ'õta Liisokõst!"
Küpär jäi külätarrõ,
särk jäi naistõ sängü pääle,
nuuqki küläst küsütüq,
nuuqki vallast vaiõlduq.
Olõs sa mustõ mullõ tullu,
kolmahavva, kui ma kosõ,
olõs sul siidi kübärä pääl,
karda kaabu veere pääl.
Nüüd om köüdsi kübärä pääl,
karpus kaabu veere pääl.