2. Öüdsilaul.

SL 803.
H, Setu 1884, 418 (3) < Teaste k. - Jak.Hurt < Teaste Saava (1884).

Velekeseq noorõkõsõq,
noorõkõsõq, nõrgakõsõq,
kohe_ks mi sõida hobõsõl,
kohe veerä vereväl?
Kohe mi lää öütsi üüses,
mar´aq mõtsa magama?
Sinnä lääme öütsi üüses,
mar´aq mõtsa magama,
koh oll´ iks matal mõtsakõnõ,
all hal´as hainakõnõ.
Sinnä panõ süümä hobõsõ,
sinnä verevä veerüdä.
Sys lääme_ks kokko kulla veleq,
mar´aq ütetõsõ mano,
sääl iks naka mi laulu laulõmahe,
sääl illo iskimähe.
Sääl mi kae häälesida,
minetelle meelesida,
kas meil iks sündüq meie hääleq,
meie paari panõhtugi?
Saimi_ks kokko kulla veleq,
mar´aq ütetõsõ mano,
naksi_ks mi laulu laulõmahe,
piinit sõnnu pillumahe,
külep iks sündüq meie hääleq,
meie paari panõhtugi,
kui ta_ks suitsilõ hobõnõ,
vele varsa valimillõ.
Kui ta_ks üte ime latsõq,
üte kannõduq kanasõq,
nii_ks sündüq mi hääleq,
nii paari panõhtugi.
Hot´ iks mi tulli kokko kolmi pooli,
ütte veeri viisi pooli,
kõõ lätsiq meil iloq ilosahe,
lätsi kumu kumõhõhe.
Kiä_ks kuuli kolgast maada,
veidü tiidse veerest maada,
ütel´ iks kavvõst kandlõ helüs,
pedäjätse pilli helüs.
Ütel´ tä_ks sõa sõitõvat,
vinne väe veerüvät.
Ega_ks tuu sõda sõida-s,
ega veerä-s vinne vägi -
tuu lätsi_ks ütsi veliste hulk,
kalduq üteq imekanaq.
Kõõ olliq nääq iloh edimätseq,
laulukiräh keskmätseq:
pilli_ks näil puheq pähütseh,
kandlõq katimõ veerelä.
Selle_ks puheq pilliq pähütseh,
kandlõq katimõ veerel:
olli_ks naaq vel´oq ilolitsõq,
imelatsõq laululitsõq.