20. Olõs sa mullu mullõ tulnuq.

SL 824.
SKS Veske-Stein nr. 58 < Setumaa - V.Stein (e.a. 1872).

Neitsikene noorõkõnõ,
kos sa ollit, ku ma otsõ?
Olli suuh soka all,
laanõh laja lehe all.
Sääl ma seie sitikit,
vaali maaha vabarnit,
kodo tõie toomikit
uma memme meelütellä,
uma papa pallõhõlla.
Olõs ma ammu aida tennü,
aida tennü hanimunõst,
paariq pääle pardsimunõst,
koputanuq kuldapõrmandu,
sisse säädnü siidisängü
noorõ nooriku magada,
uvvõ kaasa uinutõllaq!

SL 825.
EKS 8° 4, 219 (19) < Räpina, Kõnnu k. - J.Jagomann < Okse Tanilovits (1877).

Neiokõnõ noorõkõnõ,
olõs sa_ks mullu mullõ tulnu,
kolmahavva, kui ma kosõ,
olõs ma ammu aida tennü!
Aida tennü hanimunõst,
katusõ_ks katnu kanamunõst,
lae liitnu latikist,
paariq pääle pardsiluist,
lin´ku ma laest laotanuq.
Tennü ma_ks sisse siidisängü,
kulla tulba koputõlnu,
riibnu_ks sisse ristikhainaq,
kaknu sisse kastõhainaq
noorõ_ks nooriku maada,
uvvõ kaasa uun´utõlla!

SL 826.
EKS 8° 4, 533 (16) < Räpinä khlk. - J.Jagomann (1877). [Sama laulu dublett-teisendi H, Jagomann 236 (30) järgi laulik Juula Krigul.]

Näiokõnõ noorõkõnõ,
sõsarõkõnõ, sirgõkõnõ
magasi marjamäelä,
sinilille sisehnä,
kullalille kotta'ala,
vahalille vaihõ'õla.
Näiokõnõ noorõkõnõ,
sõsarõkõnõ, sirgõkõnõ,
olõs sa mullu mullõ tulnu,
kolmahavva, kui ma kosõ,
söödäs´ suust sul suhkrut,
peo päält pähknit!
Näiokõnõ noorõkõnõ,
kui saa näiost naidõtus,
ubasuust ostõtus,
söödä suust sul suhkrut,
peo päält pipõrit!
Näiokõnõ noorõkõnõ,
olõs sa mullu mullõ tulnu,
ma olõs ammu aida tennü!
Sisse tennü siidisängü,
koputõlnu kulla tulba -
sisse joosiq siidilaivaq,
vällä joosiq väitselaivaq.

SL 827.
EKS 8° 4, 91 (1) < Räpina, Kõnnu k. - J.Jagomann (1877). [Sama laulu dublett-teisend H, Jagomann 250 (41) märgib laulikuks üleskirjutaja, s.o. J.Jagomanni enda.]

Illus tütrik, valgõ tütrik,
ütle mullõ usinastõ,
mul om aigo kasinastõ,
kas sa lupat mullõ tulla,
mullõ tulla, mullõ olla?
Näiokõnõ noorõkõnõ,
mis sul viga mullõ tulla,
mullõ tulla, mullõ olla?
Raha-rikkust mul õi olõq,
pudrust puudus mul õi tulõq:
vaka täüs mul vannu jauha,
salvõ täüs saiajauha.
Näiokõnõ noorõkõnõ,
noorõkõnõ, nõrgakõnõ,
olõs sa mustõ mullõ tulnu,
kolmahavva, kui ma kosõ,
ma olõs ammu aida tennü!
Aida tennü hanimunõst,
trepi tennü tedremunõst,
paariq pannu pardsimunõst,
katusõ pannu kanamunõst,
rooviq pannu rublatükäst,
har´a pannu harakamunõst!

SL 828.
H I 8, 421 (17) < Vastseliina khlk. - J.Sandra < J.Hussar (1896).

Marikõnõ, Mannikõnõ,
Leenokõnõ, lõstikõnõ,
kos sa olliq, ku ma otsõ,
kos sa hulgõq, ku ma hõigi?
Olli ma suuhna soka all,
laanõh laja lehe all.
Sääl ma seie sitikita,
maalõ vaalõ vavvarnita,
ligi maada maasikita,
murri maha mustikita,
tõi kodo toomingita
uma papa pallõhõlla,
uma memme meelütellä.
Marikõnõ, Mannikõnõ,
angõrprisk ja peenikene,
milles sa mullu mullõ tulõ-s,
kolmahaava, ku ma kosõ?
Olõs omal maja tennü,
maja tennü hanimunõst,
kambrõ tennü kanamunõst,
paariq pandnu pardsimunõst,
paja tennü pääs´omunõst,
paja raamiq rästämunõst!
Koputanu kuldapõrmandu,
alt liitnu linatsõga,
päält katnu kalõviga,
sisse säädnü siidisängü
uvvõ naase uinutõlla,
kalli naase kaisutõlla!
(Magama ma saiul saatnu,
üles kutsnu kulatskile,
suu mõsknu silmäviiga,
sõrmõq laknu lainõhila.
Marikõnõ, Madaleenakõnõ,
kahjo tunnõ tuust katõkeske,
pahandust paarihna,
mõrro tuust mõlõmbaq.)