21. Milles näioq meidä naariq?

SL 829.
EKS 8° 4, 480 (40) < Räpina, Kõnnu k. - J.Jagomann < Okse Tanilovits (1877).

Velekeseq noorõkõsõq,
noorõkõsõq, nõrgakõsõq,
mille_ks näio meidä naari,
sinipõllõ meidä põli?
Selle_ks näio minno naari,
sinipõllõ minno põli:
säläh iks katski kas'kakõnõ,
pääl oll´ mädä mäntlikene,
suka_ks jalah jakatuq,
kaadsaq katskiq kaalast saani.
Selle näio minno naari,
sinipõllõ minno põli!

SL 830.
EKS 8° 4, 508 (6) < Räpinä khlk. - J.Jagomann (1877). [Sama laulu dublett-teisendi EKS 8& 4, 21 (5) järgi on laulikuks Sen'ka Tanilovits.]

Milles meid naariq noorõq näioq,
milles meid põliq sinipõllõq?
Selle meid naariq noorõq näioq,
selle meid põliq sinipõllõq:
säläh om katski kaskakõnõ,
pääl om mädä mäntlikene.
Sellep naariq noorõq näioq,
sellep põliq sinipõllõq!
Küläst otsõ külviterri,
lelläpojalt leeväterri,
unopojalt ollõterri,
tädipojalt taariterri -
selle meid naariq noorõq näioq,
selle meid põliq sinipõllõq!
Ega olõ-i röäq siiä tettü,
siiä nuumat nisunurmõq:
lina teie liivakohe,
kaara teie kaldõ'õhe,
kesvä teie kingo otsa -
lina kuivi liivakohe,
kaara kuivi kaldõ'õhe,
kesvä kuivi kingo otsa -
selle meid naariq noorõq näioq.
Selle ommaq noroh noorõmeheq,
selle omma kurvaq kosilasõq.
selle meid põliq sinipõllõq!
Sama laulu leiame ka EKS 8° 4, 21 (5). Siin alustab laul sõnadega: Velekeseq noorõkõsõq, / noorõkõsõq, nõrgakõsõq! Neid sõnu lükatakse ka pärast kolmes kohas ridade vahele (9., 16. ja 19. v. taga). Read 13., 14., 23. ja 24. puuduvad. Muidu käivad mõlemad teisendid täiesti kokku.