26. Nekrudi ikminõ.

SL 836.
H II 4, 24 (7) < Laossina (Liiva) k. - Jak.Hurt < Parasko (1886).

Velekene mu armakõnõ,
velekene mu kallikõnõ!
Jummal tiid iks jumalakõnõ,
Mari tiid iks madalakõnõ,
ehk iks sa koolõt kuningihe,
kaot valla vanõmbihe?
Ehk saa-i sa kodo kuulmahe,
mattaq majarahvalõ?
Ega maidsa-i sul jalaq sedä maada,
kundsaq maidsa-i sul kodo morokõist!
Kui olliq sa väega väikene,
mar´a olliq kui madalakõnõ,
imel olli küll ohtu hoitõh,
kandjal olli ta_ks kah´o kasutõh:
imel murdu ta_ks puu muru all,
särgi- kaksiq täl -siiloq kandsu all.
Ime sinno kõõ puust purõtõlli,
leeväraasol ravitsõlli.
Esi_ks sa elleq hirmu all,
kõõ vinnüq vitsa all -
jälki sinno andas hirmu ala,
jälki viiäs vitsa ala!
Kui olli_ks meil ohtu hoitõh,
kui olli kah´o kasutõh,
sys näe-s nälädseq esändäq,
panõ-s pal´aguq tähele.
Kui saiq sa, virve, vinnünüstä,
kallis, üles kasunusta,
no näieväq sinno nälädseq esändäq,
sinno pandvaq naaq pal´aguq tähele:
sinno viiäs Vinnemaalõ,
viiäs, kallis, kavvõndõhe.
Sullõ no_ks ütle ni kõnõlõ,
sullõ ma mar´alõ manitsõllõ:
kui johut sa kuulvat kuningihe,
mattaq saat sa maasulasillõ,
kotoh jää-i meil kääbäst, kohe kävväq,
jää-i matust mano minnäq!
Jummal iks tiid jumalakõnõ,
Mari tiid madalakõnõ,
ehk aetat sa hauda alastõ,
sinno pandas ehk maalõ paljalt?
Olõs ma ette tiiäsiq,
kabo, ette kavatsõsiq,
sullõ annas´ iks kotost koolikaali,
sullõ panõs´ mano maturäti!
Anda tahtu-i iks viil kotost koolikaali,
mano tahtu-i mul panda maturätti:
üteh anna ma suu suuräti,
üteh kabo kaalaräti!
Sinnä panõt sa hellädseq hiusõq,
vahalatva var´okõsõq -
hiusõq saadaq sa ikkõ imele,
vaha- saadaq sa -latva vanõmbillõ!
Kui johut sa sinnä kuulvat,
hellä hinge heitvät,
sys hiusõq käki ma umma kääpähe,
hiusõq mata ma umma matusõhõ:
sys saa mul kääbäs, kohe kävvä,
saa matus mano minnä.
Miä sai_ks sino hoitmast,
kua kaldu no_ks kasvo kasvatamast?
Ime oodi sust tukõ tulõvat,
ime oodi sust api astvat -
veidü tull´ sust iks tukõ imele,
veidü kaldu api kandjallõ:
sinost tull´ tugi kuningallõ,
abi astõ ilma esändille!
Kunas mi sinno no kodo ooda,
kodo ooda, vasta vahi?
Kui näeme mi_ks tsirgu lindavat,
kuulõmõ kaarna kronks´vat,
sys iks mi sinno kodo ooda,
kodo ooda, vasta vahi!

SL 837.
EKS 8° 4, 123 (16) < Räpina, Kõnnu k. - J.Jagomann < Liisa Samuilov (1877).

Vel´o mul sõtta sõkuti,
väe pääle väänätigi,
kõgõ pant[i] sõkma sõaleibä,
vaan´ukakku kastma.
Velekene noorõkõnõ,
ega jõvva-i sõkku sõaleibä,
ega jõvva-i kasta vaan´ukakku -
vel´ol pihta peenikene,
olaluuq ohukõsõq,
käevarrõq nõrgakõsõq!
Velekeseq noorõkõsõq,
tuu_ks sõkkuq sõaleibä,
tuu kastkuq vaan´ukandsu,
kel om pihta pihlapuinõ,
käevarrõq vahtratsõq,
sõrmõkundiq kuslapuidsõq,
sõrmõ randiq ravvadsõq!
Velekene noorõkõnõ,
olõs ma no, kulla, kokko saasse,
mar´aq tõnõtõõsõ mano,
sis saasseq ma ohto ütlemä,
sis saase kaiho kaibama!
Ohto jõvva-i mul miil üteldä,
kaiho pääväl kaivada,
ohto saasõ üüst ütesäst,
kaiho saasõ pääväst katõsast.
Velekene noorõkõnõ,
olõs mi, kullaq, kokko saasse,
mar´aq tõnõtõõsõ mano,
sis annasse suud suulõ,
sis annas´ kätt käele,
suud annas´ mi jalatallalõ,
suud suurõlõ varbalõ!

SL 838.
EKS 8° 4, 246 (35) < Räpinä khlk. - J.Jagomann [p.o. < Okse Tanilovits] (1877).

Olõs´ mul iks suu sada suud,
kümme kiilt kirotanu!
Saie_ks mu velest veneläne,
umatsõst ugalanõ.
Ega olõ-s ma tõest võtnu,
pall´o pannu uskvast,
et sai_ks mu velest veneläne,
umatsõst ugalanõ!
Olõs, nõrgakõn, ma sedä eelä tiidnü,
kabokõnõ, mustõ kavanu,
et velekene mul sõtta viidi,
väe pääle vääräti,
küll tennüq ma pur´o puutist,
laiva lasknuq langassist,
kõgõ toonuq ma vel´o vete päält,
imelatsõ lainõlt!
Velekene_ks, mu kuku velekene,
velekene_ks armakõnõ!
Kui tuusõt sa_ks tulõ tullõv,
laja lõhna laskvat -
kivikene_ks viirdü vete pääl[t],
kand lasi lainõlt -
ega või-i sa viirdüq vete päält,
või-i laskõ lainõlt!
Velekene sa_ks noorõkõnõ,
tulõt sa_ks üles hummongult,
varra inne valgõ'õt,
miä huul´ iks tuu hummongult,
kua murõh inne muid?
Om sul iks püssü pühk´mine,
om mõõga mõskminõ:
mõsiq sa_ks püssü verestä,
püssüravvaq rostõst.
Olõ-i sõah naane armas,
naane armas, kaasa kallis -
sõah iks armas haljas mõõk,
kallis ravvakangõkõnõ!