6. Oma veli ja küläveli.

SL 807.
EKS 8° 3, 421 (17) < Räpinä, Naha k. - Joh.Hurt < Höödo naane (1876).

Meil veli hoolõlinõ,
hoolõlinõ, meeleline:
kõõ käve varra vao pääl,
inne muida ii pääl.
Kygõ künni inne muida,
kygõ künni peräh muida.
Miä künni inne muida,
tuu sai kübärä pääle;
miä künni peräh muida,
tuu sai saabastõ pääle;
miä künde muidõ ajal,
tuu sai perre pitäq,
tuu sai rahva ravida,
sai umatsidõ kokko otsi.
Mõiste laulõ laaditada,
ilopingi ehitädä.
Meil veli hoolõlinõ,
hoolõlinõ, meeleline:
hummongulla niidü niite,
lõunõlla kokko võtte,
õdangulla kuhja lõie.
Selle velel haljaq haan´aq,
kubraleheq kullatõduq:
läpe-s üüd magada,
pitäq pikkä süüm-aigu,
lebädä lõunõlla.
Küläveli, kuri meesi,
mina käve sino kotoh.
Sina esi magasit,
tühi tallit´ tarrõ pidi,
nälg istõ lavva takah.
Kunas sa niidü maha niidit?
Oodit hüvvä ilma,
pääväpaistõt parembat;
tulle vipõ vihmakõnõ,
saie sakõ saarõkõnõ -
jälki minnä aigu viitmä.
Selle saiet haan´a halva,
kobralehe kobritõdu.
Võib ka pulmalaul olla.