25. Noorelt mehele saanud.
SL 886.
EKS 8° 4, 442 (17) < Räpina, Kõnnu k. - J.Jagomann < Okse Tanilovits (1877).
Imäkene helläkene,
mamma, meelimar´akõnõ,
innemb võõn´u sa mürki müvvä,
võõn´u karda kaabõlda,
kui möiet sa_ks minno, neiokõist,
kauplit minno, kabokõist!
Olli_ks muna müüdävä,
kassin kaaba-tettävä.
Neiokõnõ noorõkõnõ,
kanna-i mul puusaq puutit,
nimmeq ninnikõrikit,
otsa kanna-i mul oho-tanokõist!
Kygõ lätsi ma_ks meeleldä mehele,
kasumada kaasalõ:
mõtli, pand iks kaas kasumahe,
miis miilt võtmahe -
panõ-s kaas kasumahe,
miis miilt võtmahe!
Neiokõnõ noorõkõnõ,
ülä aasõ_ks tüühü ütsähe,
kaasa tüühü katsahe:
tüvest pand iks puid tõstmahe,
ladvast puud laas´mahe.
Tüsse oll´ iks tüve tõstminõ,
rassõ ladva laas´minõ.
SL 887.
EKS 8° 4, 541 (21) < Räpinä khlk. - J.Jagomann (1877). [Sama laulu dublett-teisend H, Jagomann 223 (24) märgib laulikuks üleskirjutaja, s.o. J.Jagomanni enda.]
Kos mu kulla kodokõnõ,
mar´a veereh majakõnõ?
Võõn´u mina suvi kotoh olla,
miiltä võtta memme kotoh!
Miis panõ-s minno miiltä võtma,
kaasa panõ-s kasumahe.
Või-i mina pääväst päsedä,
tarõlävest taada.
Võõn´u_ks suvi kotoh olla,
miiltä võtta memme kotoh!
Kõõ_ks küssüq kübärält,
kõõ kaabult kaabõldagi -
küpär iks külmäste kõnõli,
kaabo vasta kalõstõ kosti.
Võõn´u_ks suvi kotoh olla,
miiltä võtta memme kotoh -
miis panõ-i minno miilt võtma,
kaabo panõ-i kasuma,
miis pand iks tüüle ütesäle,
kaabo tüüle katõsalõ:
miis pand iks haku ragoma,
kaabo latvo laas´ma.
Rassõ oll´ iks ladva laas´minõ,
tüsse tüve tõstminõ.
See laul on ka EKS 8° 4, 31 (10) leida, sõnast sõnase niisama, ainult selle vahega, et sääl kuus korda tuttav rida "Neiokõnõ noorõkõnõ" tõiste ridade vahele on lükatud, mitte igakord sündsasti.