28. Valelik peigmees.

SL 890.
H, Wiedemann 2, 26 < Setumaa - V.Stein (e.a. 1872).

Poisiq luuduq pettijäs,
oma hinge andijas!
Peti neio pümedäh,
härgütelli hämäräh
sukaq suuh, kaldsaq kaalah,
hammõrüpp hammastõ vahel:
"Tulõq mullõ, neio noori,
neio noori, tibu roosi!
Ma panõ pilliga magama,
kandõliga kambõrillõ,
pilli panõ piida pääle,
kandlõ kambrõ läve pääle.
Kui ma homsõl üles tulõ,
võta pilli piida päältä,
kandlõ kambrõ läve päältä,
ärätä su rõõmsastõ!
Raharikkust mul ei olõq,
leeväpuudust ka ei tulõq:
mul om pütüh püüdlijahuq,
sahvlikambrõh saiajahuq;
mul om laudah nüssejidä,
katõh laudah kandõnuisi,
moro täüs mul mullutsida,
tii-raaq täüs timahaavatsit,
põhutäüs põrsakõisi,
laudatäüs lambakõisi,
tsiaq sillahna magavaq,
varsaq mängeq võrõndikuh!"
Sai neio saanõnõs,
peiokodo jäänenes,
pilli iist oll´ terräv piitska,
kannõlist oll´ vallus´ kandsik.
Olli laudah laivavettä,
katõh laudah kaivovettä,
moro oll´ täüs musta muta,
tii-raaq täüs vitsaraagõ,
sivvuq sillah magasivaq,
padakunnaq paaritsilla,
kahruq mängeq võrõndikuh.

SL 891.
H II 32, 876 (19) < Rõpina khlk. - S.Keerd (1890).

Poiss iks näiot petäskelli,
petäskelli, võtaskõlli:
"Näiokõnõ noorõkõnõ,
mis sa hoolit mullõ tullaq,
pöksit põllõ ette pandaq?
Mul iks kolmi ynnõda:
ei ma sunniq surmõmaiõ,
panõ-i pall´o jauhõmaiõ,
käse-i käsikivile -
hiiro_ks veeväq, halliq toovaq,
kõrviq kivile kõigutiq,
laugiq lasiq lapatillõ!
Miä_ks pelgät mullõ tullaq,
pöksit põllõ ette pandaq?
Mul oo kolm aita mäelä,
kats mäe kaldalla:
üts om riibõ rükidä,
tõnõ tasa taterikka,
kolmas hernehte helülä!"
Saiõ näio saanuvassa,
armas ärä antuvassa,
olõ-s kolmõ ynnõda!
Külep iks sundõ surmõmaiõ,
pande pall´o jauhõmaiõ,
käsk´ iks käsikivile.
Kolm iks aita mäelä,
kats mäe kaldalla:
üts oll´ hiiri heedeldä,
tõnõ kassõ karõlda,
kolmas joosta joosikillõ.

SL 892.
EKS 4° 4, 133 (9) < Räpina, Veriora v. - J.Kotli < Tsia Ann (1877).

“Näiokõnõ noorõkõnõ,
mis sa hoolit mullõ tulla,
põlgsit põllõ ette pandõh?
Ega sunniq surmumaie,
panõq pall´o jauhõmaie!
Mul om kolmi õnnesida,
kolm aita majala:
üts riibu rükidä,
tõine täüsi tatterikka,
kolmas hernehte helüvä.
Hiiro_ks veiväq, halliq tõivaq,
kõrviq kõigudiq kivile,
lauguq lasiq lapatile.”
Saie näio saanuvas,
sis sunde surmumaie,
pand´ pall´o jauhõmaie,
liialt kivi kiidskumaie,
es tä hoiaq olaluist,
es tä kaidsaq kannipuist.
Kolm aita mäela:
üts oll´ hiirde heideldä,
tõinõ kassõ karõlda,
kolmas joosta joosikil.