3. Kõrdsilaul.

SL 912.
A: SKS, Veske-Stein nr. 124 < Vymmorski k. k. - V.Stein (e.a.1872).
B: ÕES, V.Stein nr. 31 ja H II 62, 678 (31).

A. (Algupärane üleskirjutus):
Läkiq kõrtsi keeritämä,
alõvahe avvustama!
Jõie kõrtsi kõrbikõsõ,
alõvahe hallikõsõ,
viina pääle verevä.
Kui kõrdsi link´ liigutõlli,
kõrdsi ussi krõpsatõlli,
kõrdsinaane naaratõlli:
"Tulõ_ks tingä tirinällä,
rahamarga rabinalla,
joovaq viina verevät,
joovaq mamma magusat.
Ega nimäq ei hooliq hukatõh,
umma rahha raisatõh.
Mis noil om viga hõisata,
umma rahha raisata?
Kümme punda möie linno,
sai sada ruublit rahha."
Sys täl sai hüä meeli:
lavvakarbih lauliq lajaq leheq,
kirstukarbih keeleklõpsiq.
Olli kyigil hüä meeli:
kyik lauliq lavvakarbiq
ja parsilõ pantuq leheq.

B (pärastine ümberkirjutus):
Lätsi kõrtsi keeritämä,
ollõvattu avvustama.
Kõrtsi linki liigutõlli,
kõrtsi ussõ krõpsatõlli,
jõie kõrtsi kõrbikõsõ,
ollõvattu hallikõsõ,
jõie viina verevät,
mamma jõie magusat.
Ega ma ei hoolind hukata,
umma rahha raisata.
Mis mul viga hõisata,
viga rahha raisata?
Kümme kimpu möie linnu,
saie sada ruublit rahha.
Kõrtsinaine naarati,
kõrtsinaisel hüä meeli:
"Tengaq tulliq tirinällä,
raha massaq rabinalla."
Lavvakarbih lauliq leheq,
kirstukarbih keeleklõpsiq.
Kygõ lauliq lavvakarbiq,
kygõ parsil pantuq leheq.
kyigil olli hüä meeli.

SL 913.
EKS 4 ° 4, 183 (7) < Setumaa - G.Masing (1869).

Vaenõ miis ma olli ka,
kõik mullõ turjalõ tulõsi,
kõik mullõ harjalõ asusi.
Mõisa võlga ma massi ka,
õga vaka kuhjaga,
õga mati veereni.
Toop mullõ õlut tougati,
klaas viina kallati.
õlut jõie rõõmuga,
kodo lätsi lauluga.
Löüse pereht mängühnä,
sulasõ sängüh[nä],
sängü lingiq liigusõq,
sängü tulbaq tulda leiq.
Oh sina Ano, koh sino tano?
Sängü pääl nulgakõsõh.

SL 914.
H III 11, 758 (2) < Räpina, Võõpsu - J.Edur (1890).

Kõrdsi, kõrdsinaane jos Noorakõnõ,
topsi, topsinaane jos Toorakõnõ,
ärä, ärä sa hinnäst heedütäguq,
pall´o, pall´o hinnäst pahandaguq!
Tulli, tulli mi siiä suurõl summal,
paha, pahapall´o rahvaga
Kõrdsi, kõrdsinaane meid naaraskõlli,
musta, mustakolmu muhahtõlli,
et mi, et mi veere viina mano.
Mi jäl, mi jäl tiise õks, mis mi ütle,
et mi, et mi litsi ligimbälle.
Mis mi, mis mi mõtlõ, jo tuud ka ütle:
"Ojo, ojo-s mi siiä ollõ peräst,
veerü, veerü-s mi siiä viina peräst -
tulli, tullimõ nii sõbra sõnolõgi!"
Selle laulu on ka p.Fr. Kõiv 1890 Setumaalt üles kirjutanud: vaata H II 32, 345 (2). "Jos" asemel kirjutab Kõiv "joos" ja esimeste sõnade kordamine puudub temal. Mõlemates tõisendites seisab 1. v. 5. s. nimi "Toorakõnõ", aga algriim nõuab "Noorakõnõ", seda enam, et "Toorakõnõ" ju järgmises reas olemas on.

SL 915.
EKS 4° 4, 155 (25) < Räpina, Veriora v. - J.Kotli < Tsia Ann (1877).

Läkeq kõrtsi, võtkõq lortsi,
ärä armastagõq raha,
muido annatõ ti naha!
Pantkõq poisiq pandis,
noorõmeheq nuumas!
Ärä ma jõie viisi täüsi,
kuusi täüsi kummutõli,
siski saisi seere pääl,
tandsõ jalatalla pääl.
Seereq sängüle sidovaq,
põlvõq põrmandul põksuvaq.

SL 916.
H III 11, 767 (9) < Räpina, Võõpsu - J.Edur (1890).

Tuup viina tuudi, tuudi, tuup viina tuudi,
klaas õlut kallati, kallati, klaas õlut kallati,
sedä ma jäie rõõmuga, rõõmuga, s.m.j.r.
lätsi kodo laaluga, laaluga, l. k. l..
Nakas´ naane nurrama, nurrama, n. n. n.,
ma jäl vasta mürrämä, mürrämä, m. j. v. m.,
tõrra sai päävä tõsõngos, tõsõngos, t. s. p. t.,
mürrä päävä minengos, minengos, m. p. m.
Seda lauldes korratakse esiteks laulurea viimane sõna ja siis veel terve rida täiesti. 3. kunni 9. r. on korratud sõnad siin ainult alguspookstavidega ära tähendatud. Sellesama laulu on ka p. Fr. Kõiv 1890 Setumaalt üles kirjutanud: vaata H II 32, 346 (3).