5. Õnnetu naisemees.
SL 918.
EKS 8° 3, 359 (7a) < Räpina, Tammistu k. - Joh.Hurt (1876).
Kui ma olli noori meessi,
noori meessi, nõrka poissi,
kõnne, siidi kübärä pääl,
lajaq karraq kaapõ pääl.
Saie nainõ naadõtus.
pergipää piiritüs,
sai köüds kübärä pääle,
kablaharo kaabu pääle.
SL 919.
EKS 8° 3, 360 (7b) < Räpina, Jaama k. - Joh.Hurt (1876).
Kui ma olli noori meessi,
noori meessi, nõrka poissi,
tsiga mul siidina sibisi,
karjus käve kalõvih.
Saie nainõ naadõtus.
pergipää püvvetüs,
esi nüüd paklin pöherdä,
esi nüüd kõnni kotina.
SL 920.
EKS 8° 4, 196 (7) < Räpina, Kõnnu k. - J.Jagomann < Okse Tanilovits (1877).
Ku ma_ks olli noori meessi,
kygõ kõnnõ kõrki poissi,
olli mul iks siidi kübärä päälä,
karda kaabu veere päälä.
Ku oll´ iks naane naitõmada,
ubasuu ostõmada,
tsiga mul siidina sibisi,
karjus kõnnõ kalõvih,
ratas mul rummuni rahah,
pääle rummu ruublitü[küq].
Kui sai_ks naane naidõtus,
ubasuu ostõtus,
sai mul iks köüds kübärä pääle,
kablaharo kaabu pääle.
Tükü_ks küläst küsüt,
tüküq vallast vaidlõt:
külälastõ köödsetükü,
kar´alastõ kablaharo.
Tsiga_ks porih magasi,
kar´usõl oll´ kott kaalah,
ratas iks rummuni poriga,
pääle rummu rostitõt.
SL 921.
EKS 8° 4, 338 (34) < Räpinä khlk. - J.Jagomann (1877). [Sama laulu dublett-teisendi H, Jagomann 148 (22) järgi on laulikuks Ado Nuul].
Velekene noorõkõnõ,
noorõkõnõ, helläkene,
kui ma olli väigokõnõ,
kui ma kasvi kanasõsta,
saie adraköütijästä,
leiväpuu liitijästä,
ärä künni külä nurmõq,
ärä kaki mäekaldõq,
raie rannani varikoq,
teie Riiani ma rüki,
Tallinani taterikka.
Oo minno poisikõista,
vaka hinge vaimukõista!
Panni sälgä sinisärgi,
maani massakarvalisõ.
Turuh minno tunnistõdi,
alõvih ausast peeti.
Kui ma olli noori meessi,
noori meessi, nõrka poissi,
saabas oll´ poolõni seereni,
kuldanöpsiq, nahkapüksiq.
Velekene noorõkõnõ,
olli mul naane naitõmada,
tsõõrisarna saamada,
olli mul siidiq kübärä päälä,
karraq kaabu veere päälä.
Velekene, noorõkõnõ,
kohe lätsi, ni läbesi,
kohe tahi, sinnä tandsõ.
Olli uh´oda hobõnõ,
valimilda varsakõnõ.
Ku ma johtu joogipaika,
viivähügi viinapaika,
kui ma, kulla, kodo lätsi,
mar´a, umalõ majalõ,
haara-s kiä haagutõla,
tõista värki tõmmaskõla.
Kui sai naane naidõtussa,
ubasuu ostõtussa,
seie siidi kübärä päältä,
karra kaabu veere päältä.
Velekene, noorõkõnõ,
kui ma johtu joogipaika,
viivähügi viinapaika,
ku ma, kulla, kodo lätsi,
mar´a, umalõ majalõ,
haari minno haagutõla,
tõista värki tõmmaskõla:
sõimas´ minno joodikussa,
kõrdsilingi liigutajast,
kõrtsipingi peesütäjäst,
kõrtsi akna all istujast.
"Kos sa, koera, kodo jätiq,
pini, uma piidsa panniq?"
Velekene, noorõkõnõ,
säält iks veidü vihasi,
säält pall´o pahasi,
teie niidist roosakõsõ,
olõkõrrõst varrõkõsõ,
leie naaselõ, napsahti,
anni naaselõ, krapsahti.
Naane läts nulka, nuudsahti,
pingi ala, piidsahti.
Om iks miistä, om miiltä,
sälgä mehe särgi täüs,
päädä mehe kübärä täüs!C. Iseäraliste tööde laulud.