7. Latsõ hällütämise laul.
SL 847.
H II 4, 449 (187b) < Vil´o k. - Jak.Hurt < Anni (1886).
Kasuq, kasuq kar´usõs,
vinnüq vitsavõtjas!
Om iks mul kaih kar´usõga,
ülikuri öüdsilistega.
Sinno_ks uinu uutõh,
sinno vao vahtih,
kuna_ks kanasõq kasusõq,
üsäkiräq üleneseq!
Ts´uu iks last, l´uu last,
tarolavva laskjas,
mesipuu puhkjas,
kiä tuu vett suu mõskõ,
vett unõ virotada!
Sys jääq iks mari magama,
helläkene hingämä.
Kui mul iks kanasõq kasusõq,
üsäkiräq üleneseq,
nakasõq nääq esi iih minemä,
iih minemä, perrä jäämä -
no tulõ_ks esi iih minnä,
iih minnä, perrä jäiä.
No omma_ks latsõq väikeseq,
ommaq kanasõq kasinaq,
no ommaq üsäh üsälitseq,
kässi pääl käsilitseq,
no saa-i üüd maada,
saa-i lõõnat lebädä!
Olt iks kur´aq ikma,
vilets vihha pidämä -
kistu-i küünel hällü külest,
vaha nõdirmõ var´olt.
Ts´uu last, l´uu last,
kasuq, lats, kar´usõs,
vinnüq vitsavõtjas!
SL 848.
H, Setu 1903, 324 (154) < Helbi k. - Jak.Hurt < Miku Ode (1903).
Sinno_ks no hällü hällüdä,
sinno_ks no teeka teegada.
Hüä_ks lats hällü,
kallis lats kablolõ,
kuri_ks lats kotti,
halv lats hauda,
kerigo_ks kirvõs, liiva lapjo!
Hällü_ks no, hällüq, hällükene,
hallü_ks mu mar´a magama,
panõ_ks no linnu lebähämmä!
Ime_ks-keist helläkeist -
ime läts iks liina, linnukõnõ,
maama läts iks turgu, tuvikõnõ,
ime tuu_ks sullõ suurõ saia,
maama_ks no kosti kodo tuu.
Ts´uu_ks no last, l´uu last,
hüä_ks lats hällü!
Jää_ks sa, mar´a, magama,
jääq, linnu, lebämä!
Tahat iks käändäq käsile,
tahat iks sõudaq sõrmilõ,
läpe-i käändäq käsile,
läpe-i sõudaq sõrmilõ.
Hüä_ks lats hällü,
kallis lats kablolõ!
Taht iks tä armas aknillõ,
aknillõ as´atamma.
Kae_ks ma, kae meelestäni,
kae_ks ma meele poolõstani.
SL 849.
H II 4, 193 (82) < Lobotka k. - Jak.Hurt < noor neiu Maarja (1886).
Ts´uu, ts´uu, l´uu, l´uu,
jalaq musta mulla poolõ,
vii_ks last Verska poolõ,
kisoq last kerigo poolõ!
Kuri lats kotti,
vihhas´ lats vette,
halv lats hauda!
Ts´uu, ts´uu, l´uu, l´uu,
kasuq, lats, kar´usõst,
vinnüq vitsavõtijast,
kasuq kar´ahkäüjäst,
üleneq öütsi minejäst!
SL 850.
A: SKS, Veske-Stein nr. 25 < Napi k. - V.Stein < Nänu (e.a.1872).
B: ÕES, V.Stein nr. 73 ja H II 62, 708 (73).
A. (Algupärane üleskirjutus):
(H)ää, (h)ää, tii, tii,
olõq vaiki väikene,
tsiu, tsiu, tsill´okõnõ!
Kasuq, latsi, kar´usõst,
vinnüq vitsavõtijast,
kar´a mõtsa saadijast,
lamba lauta laskijast!
Tsiu, tsiu, tsill´okõnõ,
sinno käänä ker´ko poolõ,
tsiu, tsiu, surma poolõ,
kiiguta ker´ko poolõ,
ime iih ikkõh,
tätä takah tandsih,
latsõ_ks kingi ker´ko lakkõ.
B. (Pärastine ümberkirjutus):
Tsiu, tsiu, tsillukene,
olõ vaik, väikukõnõ!
Kasuq üles kar´usõs,
vinnüq vitsavõtijas,
karja mõtsa saatijas,
lamba lauta laskijas!
Tsiu, tsiu, tsillukene,
kiiguta so kirko poole,
Hää, hä[h], tsiu, tsiu,
olõq vaik, tsilluke!
SL 851.
ÕES, Stein nr. 74 < Napi k. - V.Stein < Nänu (e.a.1872). ja H II 62, 709 (74).
Tsiu, tsiu, tsillukene,
ole vaik, väikukene,
tuleb Olev koduje,
tooba ta vaka valusida,
külvimõõdu kirevida.
Tsiu, tsiu!