1. Karja metsa ajades.
SL 922.
H II 4, 85 (35) < Laossina (Liiva) k. - Jak.Hurt < Parasko (1886).
Mõtsa, mõtsa, kar´akõnõ,
keeräq mõtsa, kiräkene!
Saada mi kar´a kavvõndõhe,
mar´a muidõ maie pääle.
Tulõ_ks mõtsa, unitsiga,
unitsiga, unihaiku!
Midä kavva kotoh teiq,
kavva karja maatõlliq?
Kari teil kodo koolõnõsõ,
mari majja jäänünes.
Mõtsa teil müügeq Must´o-lehmäq,
Täho-lehmäq tännitelliq:
oodi_ks naaq mõtsa-ajajat,
laudast vällä laskjat.
Kui ti ei tulõq, ärä touka,
kui ti ei astuq, ärä ajamõ!
Sinnä mi ajamõ uma kar´a,
uma kirä keerätäme,
kohe putu-i tuulõkõnõ,
paistaq pallav pääväkene.
Tiiä-i ti teedä perrä tullaq,
mõistaq maad mano aiaq!
SL 923.
H, Setu 1874-1877, nr. 35 < Puugnitsa k. - Joh.Hurt < Usti (1874).
Mõtsa, mõtsa, kar´akõnõ,
keeräq mõtsa, kiräkene!
Milles kavva kari kotoh,
kavva kodo kaalah,
liiga lehmä nüssemädä?
Omma_ks kar´usõq kavalaq,
vitsavõtjaq vidäväq.
Kui ta [ei] mõista mõtsa tulla,
kui ei tulõq, ärä tõuka,
kui ei ajaq, ärä vaju,
ärä aja uma kar´a!
Aja kar´a kavvõtõhe,
ligi liina, taadõ Tarto,
ligi liina liigutõli,
taadõ Tarto tantsutõli,
ligi liina lepistühe,
taadõ Tarto tammistuhe.
Ka kui ti uigut, ka kui ti hõigut,
ka kui ti uigut uja veereh,
ka kui hõigut hõllõstikuh,
uigu-i ma vasta uja veerest,
hõigu-i ma vasta hõllõstikust.
Esi istu ilvessel,
kari sööse kalmussil.
Kari seie, esi kaie,
kari seie, esi kiroti.
Ega sääl olõ-i muuda haina,
muuda haina, muida puida:
toomõ ossaq, toomõ urvaq,
toomõ lilliq liigutavaq.
SL 924,
H, Setu 1903, 111 (56) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).
Mõtsa_ks, mõtsa, kar´akõnõ,
mõtsa_ks, meelimar´akõnõ!
Mille_ks kavva kari kotoh,
kavva_ks kodo kaallah?
Selle_ks kavva kari kotoh,
kavva_ks kodo kaallah:
olõ-i mõtsa-ajajat,
kallist iks kar´a-saatjat,
olõ-i värä-väänijät,
olõ-i laia-laskijat!
Mõtsa_ks, mõtsa, kar´akõnõ,
mõtsa_ks, meelimar´akõnõ!
Mõtsa_ks müvveq Mur´o-lehmäq,
Täho-lehmäq tänitelliq -
päiv iks kulla korgõh,
suurõh suvõ süüm-aoh.
Mille_ks karja mõtsa aja-i,
kirja_ks mõtsa keerätelle-i?
Ajagõ_ks mõtsa Mur´o-lehmä,
ajagõ_ks süümä Sit´o-lehmä,
ajagõ_ks mõtsa ao pääle,
tulgõ_ks mõtsa tunni pääle!
Kui_ks aja-i, maalõ jätä,
jätä_ks kodo kaugust,
aigo_ks viitmä velisille!
Aja_ks kar´a kavvõndõhe,
aja_ks mi mar´a muilõ mailõ.
Sinnä_ks mi aja uma kar´a,
sinnä_ks mi lehmäq liigutõllõ,
aja_ks mi kar´a kavvõndõhe:
turu_ks taadõ toomistuhe,
liina_ks taadõ lepistühe.
Sinnä_ks mi aja uma kar´a,
uma_ks mi kirä keerätelle:
liina_ks mi taadõ lepistühe,
turu_ks taadõ toomistuhe,
koh iks olõ-i muud puud,
muuda_ks puuda, muuda lehte:
toomõ_ks ossaq, toomõ urbaq,
toomõ_ks häermüq hellädseq -
sinnä_ks mi kar´a kaalutõllõ,
sinnä_ks mi lehmäq liigutõllõ.
Esel iks om illos kari,
velel om verrev kari.
Neio_ks-kõist, noorõkõist -
kar´aga mi_ks lää kavvõdõhe,
mar´aga_ks mi lää muilõ mailõ,
jätä_ks ti kodo kaugust,
jätä_ks ti majja, mar´akõsõq,
jätä_ks ti majja magama,
noorõ_ks neioq norotama!
Lää_ks mi kavvõ kar´aga,
muilõ_ks mailõ mar´aga.
Neio_ks-kõnõ noorõkõnõ!
SL 925.
H, Setu 1884, 181 (1) < Pelsi k. - Jak.Hurt < Matr´o (1884).
Ajagõq mõtsa kar´akõnõ,
keerä_ks mõtsa kiräkene!
Kari_ks kavva kotoh,
aigu jo kar´aq mõtsa aiaq:
mõtsa müüge Murrik-lehm,
mõtsa kai Kares-lehm,
oodi_ks mõtsa-ajajat,
kar´a_ks-laia laskijat,
kar´a_ks-värä väärjät -
päiv om iks jo kulla korgõh!
Näiokõsõq noorõkõsõq,
linahiusõq linnukõsõq,
tulgõ_ks kokko, kulla näioq,
kuukõ_ks mi külä kopõlahe,
naakõ_ks mi laulu laulmahe,
naakõ_ks illo iskmä!
Hüä_ks meil laulda hummogulla:
hummok vii kumu kavvõtõhe,
vii_ks helü viisi pooli.
Näiokõsõq noorõkõsõq,
linahiusõq linnukõsõq,
laulgõq laulu ladosahe,
isk´keq illo ilosahe!
Hüä_ks kuulda kuulijal,
paremb kavvõst kaejal,
kui_ks hüäst laulõti,
kumõhõhe kuuguti.
Kiä_ks kuuli näioq laulvat,
kulla näioq kuukuvat,
külä_ks ütel´: "Luigaq lääväq!",
külälatsõq: "Laglõq lääväq!"
Näio_ks johtu kuulõvat,
johtu kavvõst kaevat:
"Ega_ks nuuq luigaq olõ-i,
ega_ks nuuq laglõq olõ-i -
nuu_ks lauliq näiokõsõq,
linahiusõq leelotivaq!"
Näiokõsõq noorõkõsõq,
linahiusõq linnukõsõq,
kae_ks, kae mi meelestäni,
kae_ks mi meele poolõstani -
kohe_ks mi aja ese kar´a,
vele kirä keerotõllõ?
Sinnä_ks aja ese kar´a,
vele kirä keerotõllõ,
kohn ei olõq muuda puuda,
muuda_ks lehte liikumah -
toomõ_ks ossaq, toomõ urvaq,
toomõ_ks hellätseq häiermüq,
sini- om iks -lilli liikumah,
vaha_ks-lilli vaalimah.
SL 926,
A: SKS, Veske-Stein nr. 27 < Saagre k. - V.Stein (e.a.1872).
B: ÕES, V.Stein 1, nr. 67 ja H II 62, 704 (67).
A. (Algupärane üleskirjutus):
Ajagõ_ks mõtsa kar´akõnõ,
keerke_ks mõtsa kiräkene!
Mille ti_ks ei mõistaq mõtsa aiaq,
karja mõtsa kallutõlla?
Mõtsa_ks müügväq Mur´o-lehmäq,
mõtsa_ks kaieq Kares-lehmäq.
Kui ti_ks aja-i, maalõ jätä !
Kaegõq ti_ks päivä pääle:
päivä_ks kulla korgõna,
suurõ_ks suvõ süüm-aoh!
Ajaq iks mõtsa kar´akõnõ,
ajagõ_ks süütü lehmäq süümähe,
ütte lehmäq juumahe,
upinhaina ots´mahe,
karitshaina kaemahe!
Ärä ti_ks otskuq upinhaina,
kaegu-i karitshaina -
sööge_ks sedä söödühaina,
kakkõq seda kana-arvo:
upinhaina_ks otsa tege,
karitshaina kaala lõikas!
B. (Pärastine ümberkirjutus)
Ajagõ mõtsa karjakõsõq,
keerke mõtsa kiräkeseq!
Milles ei mõistaq mõtsa aiaq,
karja mõtsa kallutõlla?
Mõtsan müügväq Mur´o-lehmäq
mõtsan karjas Kaaras-lehmäq,
Tähu-lehmäq tänitäseq.
Ajagõq mõtsa, jätku-i maalõ -
kaegõq ikka päivä pääle:
päivä kulla korgõna,
suvõ suurõ sööma-ajan.
Ajagõq mõtsa kar´akõsõq,
ajagõ_ks söötü lehmäq söömä,
ajagõq üten lehmäq juuma!
Ärä ti otskuq upinhaina,
kaegu-i karitshaina,
söötkeq sedä söödühaina,
laskõq kakku kana-arvo -
upinhaina otsa tege,
karitshaina kaala lõikas!
SL 927.
H II 4, 186 (76) < Lobotka k. - Jak.Hurt < Maarja (1886).
Mõtsa, mõtsa, kar´akõnõ,
mõtsa, meelimar´akõnõ!
Mille kavva kari kotoh,
kavva kodo kaallal?
Laudah müügeq Laigo-lehmäq,
tahrah müügeq tarvohäräq,
oodiq mõtsa-ajajat,
laudaussõ laskijat.
Mõtsa, mõtsa süümähe,
süümähe, juumahe!
Mõtsa_ks oodiq orashainaq,
mõtsa kaivaq kastõhainaq,
oodiq nääq mõtsa süüjät,
laanõ ala lakujat.
Süü_ks, mu illos ese kari,
süüq, verrev vele kari,
peläku-i_ks süvvenäni,
süvvenäni, juvvõnani!
Süüq sa kõttu kui tuu kõtra,
maidsaq mago kui tuu mari,
küll naaq jalaq kodo veeväq,
küll naaq sõraq kodo sõkvaq,
muialõ, sys moro pääle,
vele laiete veerele!
SL 928.
H, Setu 1884, 333 (8) < Vinnüski k. - Jak.Hurt < Tatjana Kondratjeva (1884).
Mõtsa, mõtsa, kar´akõnõ,
mõtsa, meelimar´akõnõ!
Kohe mi kar´a kallutõllõ,
ese lehmäq liigutõllõ?
Sinnä mi kar´a kallutõllõ,
sinnä lehmäq liigutõllõ:
aja mi sisse sinimõtsa,
ala vahadsõ varigo,
koh ei kasuq muud puud,
muud lehte liikumah -
toomõ ossaq, toomõ urbaq,
toomõ hellädseq häermüq.
Sääl iks mi kiso keräkeisi,
umblõ uusi vakakõisi.
Kenk iks mi vakka panõsiq,
alla kaanõ kasuma?
Oll´ iks mul üts väiko vell´o,
oll´ kasin imekana -
tuu_ks ma vakka panõsiq,
alla kaanõ kasuma.
S´oo_ks ma kõrralda kõnõli -
ega_ks mul vell´o vakah vinnü-i,
imekana alla kaanõ,
vell´o_ks mul kasvi vihmatsõl,
imekana kastõl.