13. Vaenelaps karjas.

SL 945.
H, Setu 1903, 336 (5) < Obinitsa k. - Jak. Hurt < Matr´o (1903).

Neio_ks-kõnõ noorõkõnõ,
oh iks mul esse, oh imme -
anni_ks mu vyyra or´alõ,
pardsi, palka võtma!
Olõ-s mul kotoh midä süvväq,
midä_ks süvväq, midä juvvaq,
selle and´ iks mu vyyra or´alõ.
Oh iks sedä or´a ello,
s´oo om iks kuri kar´a elo,
vilets vitsavõtminõ!
Karja naksi_ks kui kodo ajama,
kirjä kodo keerätämmä,
sys, kar´us, ma_ks kai kodo poolõ,
mar´a vahe maja poolõ:
kotoh iks olliq kuivaq ruheq,
tarõ kõrval tahheq tuurjaq,
sys aja ma_ks karja kavvõmbahe,
kirä kavvõ keerätelle.
Kotoh iks ommaq kur´aq naaseq,
vihasõq velenaaseq -
kui saat varra, sys saat vannuq,
saat pia, saat pessäq!
Selle tohi-i ma karja kodo aiaq,
karja kodo kallutõllaq.
Om iks jo kuri kar´a elo,
om vilets vitsa elo!
Miä_ks ma või võiva tetäq,
kullakõnõ kohe minnä?
Sedä_ks a kõrralda kõnõli,
ai juttu as´alda -
kui olnu_ks eloh uma ese,
kasunuq kats kasvatajat,
sys olnuq mul iks leibä, midä süvvä,
olnuq juuki, midä juvva.
Tulnu-s vyyra or´alõ,
pardsi, palka võtma.
Miä või_ks ma võiva tetäq,
kullakõnõ kohe minnä?
Jummal tiid iks üts jumalakõnõ,
olõs´ näesi_ks ma umma esse,
näesiq kattõ kasvatajat,
sys meelüsi_ks mu meelekene,
sütüsigi mu süämekene!
Kui_ks mul ese är kuuli,
läts kalmu kasvataja,
sys olli ma_ks väega väikene,
tsibi rinda tsill´okõnõ.
Selle olõ-s mul meeleh umma esse,
meeleh kattõ kasvatajat -
jäi_ks ma varra vaesõs,
inneaigu armõtus.
Kohe lää ma_ks, vaesõkõnõ,
kohe astu, armõdukõnõ?
Veeräsigi_ks ma tuu vii viirde,
oiusi_ks tuu uja viirde -
koa om iks sõmmõr höörüsämb,
koa sõmmõr veerüsämb,
tuu ülti no_ks ollõv mino ese,
tuu kats kasvatajat.
Sys oidu ma_ks uja viirde,
sys viirdü ma vii viirde.
Oh iks minno vaesõkõist!
Nu istu ma_ks maalõ ikma,
mulla pääle murõhtamma.
Kiäki tulõ-i minno kodo kutsma,
tulõ-i majja manitsõmma.
Oh iks sedä oho ello,
oh kalmu kah´olist!

SL 946.
H, Gr.Q 1, 481 (2) < Räpina khlk. - Fr.Kõiv (1891).

Tulli ma üles hummugult,
varra inne valgõ'õt.
Kui ma_ks olli väikene,
tinaristi till´okõnõ,
olli mul huuli ussõ päält,
murõ musta parrõ päält.
Oi [mu] imä, oi [mu] esä,
keä mu kandnu, kasvatanu!
Võtnuq rüppü, viinüq vette,
võtnuq kaala, kandnuq kaivo,
matnuq mu maalõ mätikullõ!
Kuis ma_ks vere vette viska,
kuis ma kanna kaevandullõ?
Olõs mullõ kiiska kinda tennü,
haug mullõ hammõ andnu,
särg mullõ olõs särgi tennü!
Kuuli ma_ks käo kuuguvat,
mõtli immi hõõg´uvat -
tuu küll kuugi käokõnõ,
lauli(s) laanõlinnukõnõ.
Hummogullõ_ks ämmäkullõ,
õdagullõ_ks uma imä -
hummok aasõ_ks latsõq hulgumahe,
lõõna latsõq lõnguma,
õdak õks latsõq kokko kutsõ,
tsirgupujaq pudru mano.
Olõ ma_ks or´ah, käü kar´ah,
õga_ks olõ-i umma immä,
kiä toosõ pudi purdõhe,
lämmä leevä lättehe.
Mis sa_ks vingut, vihmakõnõ,
kuugut, kuri ilmakõnõ?
Õga olõ-i mul kodo kutsjat,
õga majja manitsajat!
Viiq õks vihm Vinnemaalõ,
sagarik viiq Saarõmaalõ!
Ärä_ks kuuli kodo kutsja,
maha mati manitsaja.
Olõ-i kuiva kolgijat,
likõ rõiva mõskijat.
Olõ ma_ks or´ah, käü kar´ah,
tohi-i ma_ks varra kodo minnä,
varra karja kodo laskõ -
kotoh uutvaq toomõvitsaq,
kodo saavaq saarõvitsaq,
kodo tahetas õks viil tammõvitsu
uma or´a_ks opada,
kar´alatsõ karistada.
Õga ma_ks tohi-i toda tetä,
tohi-i varra kodo minnä:
istus iks nulgan nigu kurat,
pilgut´ silmi saina poolõ,
lõksut´ lõugu lõuna poolõ
hiussillõ hirmsillõ,
palgillõ paganillõ -
sedä hiust ma hirmusi,
sedä palõt pagõsi.