3. Keväjäne kar´alaul.
SL 930.
H II 4, 446 (187) < Vil´o k. - Jak.Hurt < Anni (1886).
Kohe aja uma kar´a,
vele kirä keerätelle?
Aja alõva nurmilõ,
aja kerigo kesäle.
Om iks meil allõv aia all,
om kerik kesä pääl.
Kulda-saa-risti kottalõ,
haara jumalat pallõlda,
haara Marijat manida -
naka-i sys kaoma Kares-lehmäq,
jää-i maalõ Mur´o-lehmäq.
Aja sys hot´ sisse sinimõtsu,
vahalatvo vaihõllõ,
lõika siist sinivitsa,
lõika vaihhõlt vahaladva -
sinivitsa_ks kar´a kaidsi,
vahalatva vasta lei.
Ärä_ks ütle tõist värki,
kabo katsildõ kõnõlõ:
sinivitsa_ks karja kaidsa-s,
lüü-s vasta vahaladvaq -
esi ma, näio, kar´a kaidsi,
vahalatva, vasta lei.
Anna_ks teno jumalallõ,
au ala Marijallõ:
ärä_ks näi tuu päävä,
näi nuuq nädäliq:
karja naksi_ks mõtsa kallutama,
kirjä mõtsa keerätämä!
Illos´ sai_ks ilma suvinõ,
kinä päivä keväjäne,
lätsi_ks lumi lootsikilla,
viidi päivä vehmeril.
Kavva mi olli umah kotoh,
kavva istõ jese kotoh,
ku oll´ iks tasa talvõkõnõ,
oll´ kidsu külmäkene -
suur oll´ iks lumi ussõh,
padi lumi paja all,
tuutsõ mi uppuq uarmilla,
tuutsõ tappa talvõkülmä.
Anna_ks teno jumalallõ,
au ala Marijallõ:
sai_ks no illos´ ilmakõnõ,
pahavallus´ pääväkene,
karja naksi mi mõtsa kallutama,
kirjä mõtsa keerätämä.
Saa_ks nu suur suvõkõnõ,
saa kinä keväjäkene,
haina nakas mõtsah haletamma,
lehte puuh libisemä.
Süü_ks, kull´a kar´akõnõ,
maidsaq, meelimar´akõnõ,
süü_ks kõttu kui kõtra,
maidsaq mago kui mari!
Süü_ks haina taivast,
juuq vesi vikahtkaarist!