4. Suvinõ kar´alaul.
SL 931.
H, Setu 1884, 455 (20) < Teaste k. - Jak.Hurt < Teaste Saava (1884).
Tulli_ks päivä suvinõ,
kinä päivä keväjäne.
Kae_ks, kae meelestäni,
kae meele poolõstani:
velekeseq noorõkõsõq,
noorõkõsõq, nõrgakõsõq,
läke_ks mi ussõ huulitsahe,
läkeq vällä vanijallõ!
Võti_ks mi suu sulusista,
keele kinniköüdüsistä -
tulli_ks suuri suvõkõnõ -
karja läke_ks mi mõtsa ajamahe,
kirjä mõtsa keerütämä!
Ärä_ks no laulgõq kar´a manna,
vitsa manna veerätelgeq!
Hüä_ks om lauldaq kar´a manna,
vitsa manna veerätelläq:
lätt iks sääl helü ilosahe,
lätt kumu kumõhõhe.
Sääl saamõ_ks kokko kolmõkesi,
mar´aq ütetõsõ mano.
Kohe mi_ks kar´a kallutõllõ,
kohe kirä keerütelle?
Sinnä_ks mi kar´a kallutõllõ,
sinnä kirä keerütelle,
kari koh seie kaldõn,
mari seie maa pääl.
Esi_ks mi mängi mäe pääl,
kingu pääl keerätelle,
esi_ks mi laula ilosahe,
esi kuugu kumõhõhe.
Hüä om iks kuuldaq kuulijal,
paremb kavvõst kaejal:
"Ärä_ks naaq lauliq ilosahe,
ärä kuugiq kumõhõhe;
omma_ks naaq eht´nüq ilosahe,
kaunihe kabistanuq,
kui naa_ks aiq mõtsa ese kar´a,
vele kirä keerütelliq!
Olõ-s naaq tülüh tühä pääl,
jahih väiko jao pääl,
kõõ naa_ks elliq ilosahe,
kõõ kasviq kaunihe.
Kui tull´ iks suuri suvõkõnõ,
kinä päivä keväjäne,
kõõ_ks naaq leiq hunni huulitsah,
vaskiratast vanijal,
kõõ oll´ iks eht´nüq ilosahe,
kaunihe kabistanuq."
Ime_ks käsi häste elläq,
Marija elläq madalusi.