5. Üleüldine kar´alaul.

SL 932.
H III 29, 875 (14) < Setumaa - M.Evert < Juuli Pille (1901).

Mõtsa, kull´a kar´akõnõ,
mõtsa, meelimar´akõnõ,
tulgõq mõtsa tunni pääle,
aagõq mõtsa ao pääle!
Selle_ks om kavva kari kotoh,
kavva om kodo kaallal:
kavva_ks kar´usõq magasiq,
linahiusõq lebäsiq!
Selle_ks olli kari kavva kotoh,
kavva kodo kaallal.
Mõtsa, kull´a kar´akõnõ,
mõtsa, meelimar´akõnõ,
tulgõq mõtsa tunni pääle,
aagõq mõtsa ao pääle -
päivä om kulla korõgõh!
Süü_ks, kull´a kar´akõnõ,
maidsaq, meelimar´akõnõ,
süü_ks s´oo söödü päällä,
keväjätse kesä päällä!
Haargõ_ks ti süvväq ja haargõq juvvaq,
haargõq kõttu kor´ada,
luutku-i ti kodo söögi pääle,
luutku-i ti kodo joogi pääle -
kotoh omma_ks kyik kuivaq ruheq,
tarõ kõrval iks tahheq pangiq!
Süü_ks, kull´a kar´akõnõ,
maidsaq, meelimar´akõnõ,
sööge_ks sedä suuhaina,
maitskõq sedä maahaina,
sööge_ks kõttu, kui oll´ kõtra,
maitskõq makko, kui oll´ marja!
Kodo, kull´a kar´akõnõ,
kodo, meelimar´akõnõ,
kodo_ks karja oodõtas,
majja marja manitas -
tulgõ_ks kodo tunni pääle,
aagõq kodo ao pääle!
Kodo uutijaq uinusõq,
vastavõtijaq vaosõq.
Kodo, kull´a kar´akõnõ,
kodo, meelimar´akõnõ!

SL 933.
H II 4, 486 (201) < Hindsa k. - Jak.Hurt (1886).

Kar´a_ks-kar´usõq, sõsarõq,
vitsavõtjaq virvekese,
kohe mi aja uma kar´a,
uma kirä keerätelle?
Ajagõq alla niidü pääle,
keergeq kerigo kesile -
sääl iks hüä hainakõnõ,
kallis kar´amaakõnõ!
Kar´akõnõ, kullakõnõ,
kiräkene, helläkene,
süüq sa ninniniidü pääl,
süüq sa kerigo kesilä -
siin iks hüä hainakõnõ,
kallis kar´amaakõnõ!
Otsi-i iks haina parembat,
kar´amaad kallippa -
upinhain iks üle ojje,
karitshain kavvõdõh.
Sei_ks kari süünüst,
jõi_ks kari juunust.
Kar´akar´usõq, sõsarõq,
vitsavõtjaq virvekese,
ajagõq kodo mi kar´akõnõ,
majja meelimar´akõnõ!
Kodo meid oodi uma ime,
uma mar´a maamakõnõ,
näio[t] iks oodi huulitsal,
oodi väläh vanijal.

SL 934.
H II 4, 366 (153) < Ugareva k. - Jak.Hurt < Kriisa Kati (1886).

Mõtsa, mõtsa, kar´akõnõ,
keeräq mõtsa, kiräkene!
Kohe ma kar´a kallutõllõ,
kohe lehmäq liigutõllõ?
Turu ala toomistuhe,
liina ala lepistühe,
koh ei olõq muud puud,
muud puud, muud lehte -
toomõ ossaq, toomõ urvaq,
toomõ hellädseq häielmüq,
toomõ lilliq liikmah.
Sinnä lää sisse sinimõtsa,
vahamõtsa vaihhõlõ.
Oo_ks minno näiokõist,
minno meelimar´akõist -
panti ma karja kasinast,
vitsa võtma väikost -
jõvva-s ma, kabo, karja kaitsa,
jõvvas, vaenõ, vasta lüvvä.
Lõika ma siist sinivitsa,
lõika vaihhõlt vahaladva -
sini_ks-vitsa kar´a kaidsi,
vahalatva vasta lei.
Kar´ussit iks vaesit,
kar´ussit, meelimar´akõisi -
kiä_ks kuuld´, tuu kur´ot´,
kiä näkk´, tuu näägut´:
"Kar´usõ_ks kur´ategijäq,
vele vilä ravitsõjaq!"
Süü_ks süüq, kar´akõnõ,
maidasaq, meelimar´akõnõ,
süü_ks kõttu kui kõtra,
maidsaq mago kui marja!
Sys aja kodo kar´akõsõ,
aja majja mar´akõsõ,
kui_ks um Sit´o söönüq,
Sit´o söönüq, Jut´o joonuq -
sys iks kotost tõrõlda-i,
pernaaseq pessä-i.
Pääväkene, tsõõrikõnõ,
kuu kulla poolõkõnõ,
joosõq sa, päivä, jumalihe,
maaliq, Päiv, madalahe,
sys saa aig kodo minnä,
kirjä kodo keerätellä!
Kar´ussil iks päiv pikk,
näädsikil nätäl pikk,
sulasil iks suvi pikk.
Oo_ks meidä or´aliisi!
Tohi-i mi karja kodo aiaq,
tohi-i kirjä kodo keerdäq -
vaest iks mi varra saa,
vaest astu inneaigu?
Kodo ummaq tuuduq toomõvitsaq,
haavaladvaq havvutõduq -
sys iks meid lüvväs, lühkeisi,
sys meid pestäs, peenikeisi!

SL 935.
H, Setu 1903, 543 (72) < Kolovinna k. - Jak. Hurt < Martini Ir´o (1903).

Mõtsa_ks, kull´a kar´akõnõ,
mõtsa, meelimar´akõnõ!
Aja ma_ks mõtsa uma kar´a,
vele kirä keerätelle.
Kar´akar´usõq sysarõq,
vitsavõtjaq virvekeseq,
midä_ks ti kavva kotoh tiit,
kavva kotoh kaallal?
Kavva karja maadiq,
kavva kirjä kinni peiq:
ärä_ks mi uinu uutõh,
ärä_ks vao vahtih!
Kui ti_ks aja-i, mi aja är,
kui ti_ks tulõ-i, är tapa,
aja_ks kar´a kavvõndõhe,
aja_ks mar´a muilõ mailõ,
koh olõ-i kunagi käunuq,
kuna käunuq, iä saanuq!
Mõista sa ei tiid sinnä tulla,
mõista-i maad mano saiaq.
Sinnä_ks mi aja uma kar´a:
aja alõva nurmilõ,
keerä kerigo kesäle,
koh iks olõ-i muud puud,
muud lehte liikumah:
toomõ_ks leheq, toomõ lilliq,
toomõ hellädseq häermüq,
toomõ ossaq kui ubinaq,
toomõ leheq kui linigeq.
Sinnä_ks mi aja uma kar´a,
vele kirä keerätelle.
Aja_ks mi süümä söödü pääle,
keväjätse kesä pääle,
sügüsetse söödü pääle.
Esi_ks ma laula kar´a man,
vitsa man veerätelle:
"Süü_ks, kull´a kar´akõnõ,
maidsaq, meeliar´akõnõ!"
Kohe_ks lätt mi kari,
kohe sa_ks keerät, vele kiri?
Jovva-i ma iä ette minnä,
kuu-päivä kokko käändäq;
jovva-i kiviga visada,
ette sõudaq sõmõraga!
Kar´akõnõ_ks kullakõnõ,
vele meelimar´akõnõ,
süü_ks s´oo söödü pääl,
lakuq s´oo laanõ pääl,
ärä_ks ots´kuq orashaina,
kaegu-i karitshaina -
orashain iks otsa tekk´,
karitshain kaala käänd´!
Ärä_ks süüq söödühaina,
ärä_ks lakuq laanõhaina -
söödühain om süüdäv,
laanõ hain om lakutav!
Peläku-i_ks süvvenäni,
kahiku-i kakkuh,
süü_ks kõtt kui kõdõr,
süü_ks mago kui mari,
küll iks jalaq kodo veeväq,
küll sõraq kodo sõudvaq,
muialõ ei, sis moro pääle,
vele vahavanijalõ!"
Kar´akõist iks kullakõist,
kiräkeist iks helläkeist!
Olõ iäs ma, kabo, kar´a man,
virvekene vitsa man!
Om kuri kar´a elo,
om mõro mõtsa elo.
Oh iks ulli mino imme,
meelimarja mino maamat -
ai_ks tä karja kasuma,
vitsa ala vinnümä!
Kui_ks ma õdagu kodo lää,
kui_ks ma veerä velitsille,
ütle_ks ma umalõ imele,
edo_ks ma maamalõ manidsõ:
"Oh iks sa ulli, mino ime,
meelimarja mino maama,
mille_ks aiq sa karja kasuma,
vitsa ala vinnümä?
Ega_ks joht kasu-i kar´a man,
ega vinnü-i vitsa man!
Oh iks nuurt neiokõist,
kasumanna kabokõist -
ärä_ks ma kakku kar´a man,
ärä_ks ma vettü vitsa man!
Kasut iks umah kotoh,
vinnüt uma vele tarõh,
ese pikä pingi pääl,
vele laja lavva takah."
Neiokõist iks noorõkõist,
kar´alast iks kabokõist!
Kui_ks tull´ jäl hummogukõnõ,
nõssi pääs´o pääväkene,
aja jäl iks mõtsa uma kar´a,
vele kirä keerätelle.
Laula_ks ma kavva kar´a man,
virvekene, vitsa man.
Miä_ks mul viga laulu laulda,
laulu_ks laulda, illo iski?
Um mul iks hüä häälekene,
um kummõ kurgukõnõ:
hääl iks mul massi häräpaari,
kurk kulladsõ ubina.
Kui ma_ks naksi laulma,
laulma, laskma,
külä_ks käräs´, maa müräs´,
külä_ks käräs´ kärinät,
maa müräs´ mürinät.
Hummogulla oll´ helle helü,
õdagul oll´ kummõ kumu,
viidi_ks helü viisi pooli,
kuuldu_ks helü kuusi pooli,
kuuldu külge küläle,
kuuldu_ks taadõ talolõ.
Kohe_ks kuuldu neio kumu,
neio helü heräsi,
sinnä_ks küdsiq kütseq mar´aq,
palliq palohkaq vereväq
ilma kuu kuulmalda,
pääle päävä paistmalda.
Viländ sai suvõsta kor´ada,
viländ iks talvõst taadõ panda.
Kar´a_ks-kar´ust, sysarda,
vitsavõtjat virvekeist!
Laul´ iks kavva kar´a man,
vitsa man veerätelli.
Kummõ_ks oll´ kumu, helle helü,
kuuldu_ks tä liina lähemäiste,
pia umma Pihkõvahe.
Oh iks nuuq Pihkva pillieheq,
katõq kandõlõlüüjäq -
ärä_ks veiväq neio hääle,
kutsuti är neio kurk.
Viidi_ks mul hääli hääle maalõ,
sarvõst suurõst Saarõmaalõ.
Naksiq puhka nuuq poisiq,
häältä laskma kar´alatsõq.
Oh iks mu hüvvä häälekeist,
kumõhõt kurgukõist -
mõista-s joht puhkuq nuuq poisiq,
häält laskõq kar´alatsõq!
Ärä_ks ma, neio, vasta lasi,
taitsõ targastõ kynõlda:
"Oh iks ti, liina poisiq,
meeleldä meelimar´aq,
puhk´kõ_ks ti puist pillikeist,
sarapuist sarvõkõist!
Tuu pill om iks poissa puhku,
hääl laskõq kar´alatsil,
pill om iks helle pedäjäne,
kannõl kummõ kadajanõ."
Kar´a_ks-kar´usõq, sysarõq,
vitsavõtjaq virvekeseq,
ärä hinele kynõliq,
mõnda värki mõistutõlliq:
"Kui_ks ma naka laulma,
laulma, laskma,
pill hot´ oll´ helle pedäjäne,
kannõl kummõ kadajanõ,
ärä_ks ma peti pilli hääle,
kati kandlõ kumina:
neio sai helü helehep,
neio kumu kumõhõp!"