2. Kedrates.

SL 962.
H II 4, 32 (9) < Laossina (Liiva) k. - Jak.Hurt < Parasko (1886).

Keeräq, mo kulla kedsokõnõ,
veeräq, virka vokikõnõ!
Keeräq, mo vokki, keerolanga,
valaq, vokki, vaskilanga,
kuluq, mo kull´a kuutslikõnõ,
tikuq, till´u peräkene!
Kui sa-i lõpõq, ma paloda:
vii ma pallo palamahe,
suu viirde sulamahe,
kutsu ma kaasa kaemahe,
peio kässi peesütämä!
Esi ma lasõ meelestäni,
meelest, meele poolõstani:
"Kae_ks, kaasa, kaadsaq palasõq,
peio, palas peenü hamõh!"
Tulli mi üles hummogul,
inne varra valgõ'õt.
Istõ mi üü üleväh,
saisõ päävä jala pääl,
mühü_ks pirda palodi,
külümitü küündlit,
tõõsõ mühü tõrvassit.
Keeri_ks kümme kedsokõist,
sai sada langakõist.
Vei_ks kodo ime kätte,
kanni kodo kandja kätte.
Esi ma lasi meelestäni,
uma meele poolõstani:
"Imekene helläkene,
maama, meelimar´akõnõ,
kuaq sa kuusi, viaq viisi -
ütsi kuaq sa suuri suurätti,
tõõnõ lag´a lavvarätti,
kua_ks otsa ubakirjä,
kuaq viirde viro kirjä,
keskehe rataskirja!"
Keeräq, mo kulla kedsokõnõ,
veeräq, virka vokikõnõ!

SL 963.
H, Setu 1903, 17 (7) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Ketraq, ketraq, ketso,
valaq vaskilanga
üle tii varikohe,
varikost söödüle!
Söödü kiräq kihosiq,
hainaladvaq lahesiq.
Kodo, kodo, neio noori:
kotoh ime koolõnõs,
ese hinge heitenes!
Murõh, murõh imestä,
murõh, murõh esestä!
Esi tunnõ toimitsit,
esi lasi lavatsit,
meelest mehikoatsit,
s´oolõ maalõ s´olgatsit,
toolõ maalõ toimitsit,
muilõ mailõ mustatsit.
Murõh, murõh imestä,
murõh, murõh esestä!

SL 964.
H I 10, 530 (11) < Tsilli k. - K.Fluss < Nasta, Tepo naane (1898).

Ketraq, ketraq, ketso,
valaq vasõlangakõist!
Ülä ütel´ pedäjäst,
kaasa ütel´ kadajast:
"Kodo_ks, kodo, noori neio:
ime kotohn koolõnõssa,
ese hinge heitenessä!"
"Murõh, murõh imestä,
tõista murõht esestä!
Eski tunnõ ma toomitsit,
eski lasi labatsit,
meelest mehikuatsit,
toolõ maalõ toimitsit,
s´oolõ maalõ s´olgatsit,
Vinnemaalõ verevit!"
Söötü kinäst kihosi,
hainalatva lahesi,
puulatva pudõsi.

SL 965.
H I 3, 605 (3) < Petseri liin - munk Arkadi kohalises kloostris (e.a. 1887).

Ketraq, vokki, siidi,
valaq vaskilanga
üle tii var´kohe,
var´kost söödüle!
Söödükiräq kihosiq,
hainaladyv lagosi.
Piho tän´t´ pedäjäst,
kar´us tän´t´ kadajast:
"Kodo, kodo, noori neio,
kotoh ime koolõnõs,
ese hinge hiitenes!"
"Murõh, murõh imest,
murõh, murõh esest!
Eski tunnõ toomitsit,
eski lasõ lavatsit,
sinnä maalõ sinitsit,
muilõ maalõ mustitsit!"

SL 966.
H III 29, 763 (2) < Verska k. - J.O.Rütli < Avdotja (1901).

Ketraq, vokki, siidi,
valaq vaskilanga
üle tii var´kohe,
var´kost söödü üle!
Söödü kiräq kihonõsõq,
haina ladvaq lahonõsõq.
Peio ütel´ pedäjäst,
kaasa ütel´ kadajast:
"Kodo, kodo, noori näio,
kotoh imä koolõnõs,
esä hinge heitenes!"
"Murõ[h], murõ[h] imästä,
murõ[h], murõ[h] esästä!
Esi ma tunnõ toimitsit,
esi ma laho lavatsit,
meelest mehikoatsit,
keelest kirpsilmitsit.
Oi võtkuq suiku,
oi võtkuq haiku -
mino pujaq proogõlda,
kar´alatsõq kaadsolda,
esi ma ihoalastõ,
miis mul pal´as paku pääl!"

SL 967.
H I 3, 604 (1) < Petseri liin - munk Arkadi kohalises kloostris (e.a. 1887).

Ketraq, ketraq, vokikõnõ,
valaq, vaskipoolikõnõ!
Kodo tulõ kuri kaasa,
löüd voki saisõvat,
pooli langa puuduvat,
sis tä pooli purustap,
voki riistaq vasta riita.
"Ketraq, ketraq, memme tütär!"
"Ei ma ketraq, memmekene:
käeq haigõq, jalaq haigõq,
luu-liha, kyik mul haigõ!"
"Ketraq no, ketraq, memme tütär!
Ese lääp hummõn liinalõ
valusit sõlgi ostõma
ja sinitsit siide tuuma!"
"Sis ma ketra, memmekene:
käeq terveq, jalaq terveq,
luu-liha, kyik om terveh!"