3. Ketraja kiidab ema.

SL 968.
H, Setu 1903, 322 (152) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Ketraq no_ks, ketraq, neiokõnõ,
ketra_ks, meelimar´akõnõ!
Ärä_ks tä lausi meelestänni:
Ketra_ks no, vokki, siidi,
vala_ks no vaskilanga
üle söödü varikohe!
Söödü naksi_ks kiräq kihonõmma,
haina naksi_ks kõik ladvaq lahenõmma.
Peio no_ks ütel´ pedäjäst,
kasa ütli no_ks noori kadajast:
"Kodo_ks sa, noori neiokõnõ,
kodo_ks sa, kassuj kabokõnõ!
Kotoh iks no koolõs sino ime,
kotoh lätt iks no maalõ sino maama,
ime nakas iks liiva liikma,
kandja nakas iks kalmu kaaldumma!"
Neio_ks no lausi meelestänni:
"Murõh iks, murõh imest,
murõh iks, murõh esest -
esi_ks ma tunnõ toomidsõ,
esi_ks ma lasi lavadsõ,
meelest iks mehikoadsõ!
Om mul iks tutva toominõ kangas,
mõista_ks ma laskõq lavast,
meelest mõista_ks ma mehikoatsit!"
Neio_ks-kõist noorõkõist -
imme vaja_ks ikkõq armu läbi!
Kandja_ks meid kasvatõlli,
kui_ks no ime vinnütelli,
hoit´ iks meid väikost,
kasvat´ iks minno kanasõst,
and´ iks tä puti poodõtut,
and´ iks tä leibä lõigatut.
Oo_ks no imme helläkeist,
maamat meelimar´akõist!
Ime_ks no hoiji tütrit,
hoiji_ks no hoolõpidäjit,
ime_ks no kasvat´ kanasit,
kasvat´ iks kõrrakandjit.
Ime_ks-no-kõist helläkeist,
maamat iks meelimar´akõist -
kui_ks sai kana kasunus,
virve_ks üles vinnünüst,
ärä_ks tä lausi meelestänni,
lausi_ks tä meele poolõstanni:
"Kui_ks olliq naaq latsõq väikoq,
olli_ks kanasõq kasinaq,
olli_ks mul murõh väikene,
kassin olli_ks mul kõrrakandminõ.
Sai_ks kanaq kasunus,
virveq sai_ks üles vinnünüs,
mullõ_ks sai suur murõh,
mitu sai_ks meelehaigust!
Ime sai_ks huult inämbä,
kandja sai_ks huult katõvõrra!"
Neio_ks jäl lausi meelestänni,
lausi_ks meele poolõstanni:
"Teno_ks olgu jumalallõ,
au_ks maalõ Marijallõ:
eloh meil iks om uma ime,
kandja_ks katõla jalala!"
Neio_ks-kõist noorõkõist -
ärä_ks tä lausi meelestänni,
lausi_ks tä meele poolõstanni:
"Kui_ks no tulõ õdagukõnõ,
kui_ks no hällüs hämäräkene,
olõ-i_ks meil midägi murõht,
olõ-i mistki meelepahha -
heidi_ks mi hoolõ ussõ pääle,
murrõ_ks musta parrõ pääle."
Neio_ks-kõist noorõkõist -
sai_ks süvvä, ni magama,
jala_ks kinni, ni minemä.
Ime_ks-keist helläkeist,
maamakõist, mar´akõist -
võtt´ iks tä hoolõ ussõ päält,
murrõ_ks no musta parrõ päält,
võtt´ iks tä hoolõ, ni hoolidsi,
võtt´ iks t´ muurõ, ni murõhti.
Ime_ks-keist helläkeist,
maamakõist, mar´akõist -
ime_ks no hinele kynõli,
maama_ks no hinele manidsi:
"Miä saa no abi hoitmast,
kua saa no kasu kasvatamast?"
Ime_ks lausi meelestänni,
lausi_ks tä meele poolõstanni:
"Hoiji_ks ma hoolõpidäjäst,
kasvadi_ks ma kõrrakandjast -
väiko pidä tä_ks hoolõ hummogul,
tõsõ ilda õdagul."
Neio_ks-kõist noorõkõist,
pääle_ks no imme helläkeist,
umma maamat mar´akõist.