5. Üheskoos kedrates.(Subrätka ja neidude istumise laul).

SL 970.
H, Setu 1903, 292 (138) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Olli_ks üü üleväh,
saisi_ks mi päävä jala pääl.
Mühü_ks no pirda palodi,
tõõsõ_ks no mühü tõrvassit,
külü_ks-mütü kündelit.
Kiird´ iks meil kümme ketsokõist,
kümme oll´ iks no ketso ketramah,
kedras´ iks kümme ketsokõist,
sai sada langakõist.
Vei_ks no kodo ime kätte,
anni_ks no kodo armu kätte:
"Ime_ks-sa-kene helläkene,
maama_ks-no-kõnõ, mar´akõnõ.
haara_ks sa lango leotaq,
lina_ks-tsit leotada,
peen´o_ks-kõisi pitsitellä!
Kulda- naka_ks ma -rõivast kudama,
rauda- naka_ks ma -rõivast ragoma."
Ime_ks-keist helläkeist -
ime kullõl´ iks tütre oppusõ,
kullõl´ iks tä kõrra, miä kynõli -
ime_ks no leot´ linalangaq,
peenükeseq pitsitelli,
haari_ks tä kotoh kuivada,
haari_ks tä pitäq päävä pääl.
Sai_ks nuuq langaq kuivatus,
kuivatus iks, kolgõtus,
sai_ks no piinüq pel´tetüs,
kerri nakas´ iks pääle kerimä.
Sai_ks no langaq keritüs,
virve läts tä_ks kangast vidämä,
toukamma läts tä_ks tulba pääle.
Neio_ks-kõist noorõkõist,
linahiust linnukõist -
ega-s tä viäq viit saina,
ega_ks tä kaeq kattõ saina -
neio_ks no tougas´ tuhat saina,
neio_ks no vidi sada saina,
vidi_ks tä tuhat tulbavahet.
Sai_ks no kangas veetüs,
tulba pääle tougatus,
mar´a naas´ iks tä maalõ võtma,
kulla nas´ iks tä kokko pandma.
Tull´ iks säält kodo kullakõnõ,
tõi_ks tä riistaq rehe mant,
kääni_ks tä kanga käe pääle,
tõistõ_ks kätte kere keri.
Neio_ks tarrõ tagasi,
pill´ iks tä kere pingi ala,
lask´ iks tä kanga lavva pääle,
esi_ks tä imele kynõli,
neio_ks maamalõ manidsi:
"Ajagõ_ks mi peeleq peränulka,
linadsõ_ks mi aagõq ligi lakõ!"
Aieq nää_ks peeleq peränulka,
linadsõq tä_ks ai ligi lakõ,
naksiq nää_ks märko märk´mä.
Võti_ks nääq märko mähkih,
võti_ks nääq kanga võllahe,
mäheq kanga märksahe,
kisi_ks nääq kinni kimmähe
Neio_ks-no-kõist noorõkõist -
nitsehe nakas´ tä no_ks nimitsemmä,
nakas´ iks tä suka soetamma,
kanga_ks no suka kaema.
Neio_ks-kõist noorõkõist,
kui nakas´ tä_ks nitsit nimitsemmä,
neio_ks kutsi ime kolo mano,
pett´ tä_ks ime peelde mano,
kuts´ iks tä võlla veerele:
"Ime_ks-no-kene helläkene,
määntsehe ma_ks kirja panõ,
mitu_ks ma suka soeda,
mitu_ks ma nitset nimidse?
Kaie panda_ks ma katõsa nitset,
virve, panda_ks viide nitsehe!
Ime_ks-kene helläkene,
kui_ks mul panda, pardsikõsõl,
kui_ks mul, latsõl, langa lukõq?
Vai_ks no neljä nimidäq,
kulla_ks vai pandaq kolmõ,
vai_ks no kaiaq kattõ,
kaia_ks no kattõ nitsetä?"
Neio_ks ma lausi meelestäni:
"Kui_ks mi kae katõsa,
panõ_ks kui, virve, viide nitse,
tuu saa_ks no kinä kir´olinõ,
saava_ks kiräq ku kibodaq,
saava_ks pööräq ku pühäseq!"
Neio_ks-kõist noorõkõist -
kabo_ks no pand´ katõsa nitset,
pand´ virve viis nitset.
Ime_ks-no-kene helläkene,
maama meelimar´akõnõ,
ärä_ks tä lausi meelestäni:
"Tütär iks hellä linnukõnõ,
kui sa_ks tiiät, nii tiiq,
kui_ks sa arvat, nii alostaq!"
Neio_ks-kõist noorõkõist -
olli_ks tä märksa meelega,
kulda nakas´ tä_ks kangast kudama,
rauda nakas´ iks rõivast ragoma.
Kanga tä_ks koi umah kotoh,
vidi ülest vele tarõh.
Sai_ks tuu kuusi koetust,
kudi_ks tä sisse siidikiräq,
vaihõllõ kudi vanigõkiräq.
Neio_ks-no-kõist noorõkõist -
kudi tä_ks ala aokiräq,
kudi_ks tä pääle pääväkiräq,
keskehe kudi tä_ks rataskiräq.
Neio no_ks olli loonatarka,
mari olli_ks no maani mõistõlik.
Esi_ks tä lausi meelestäni,
lausi_ks tä meele poolõstani:
"Umma_ks mul veljä helläkeist,
kallist imekanakõist!
Miä_ks mul viga kangit kutaq,
viga_ks no vitäq verevit,
kuta_ks mul kinn´o kir´olitsi -
vell´o käve mul iks liina, linnukõnõ,
vell´o käve mul iks turgu, tuvikõnõ,
kõõ käve tä_ks liinast ostmah,
kõõ käve tä_ks turust tuumah!
Vell´o tõi_ks mul kurstõ kumakut,
sirdangu tä_ks tõi sininiiti,
tõi_ks tä matsu maagõlanga.
Neio, koi_ks ma kiräkangit,
linnu, koi_ks ma linarõivit,
peenükeisi_ks ma koi peelde pääl,
ohukõisi_ks ma ese uss-aiah.
Oh iks minno neiokõist -
kuusi sai_ks tuu saina koetus,
viisi sai no_ks maalõ veetüs!"
Neio_ks no kudi sada saina,
kudi_ks tä tuhat tulbavahet.
Neio_ks jäl imele kynõli:
"Ime_ks-no-kene helläkene,
maamakõnõ, mar´akõnõ,
kohe mul minnäq mõskõma,
mõskõ_ks-mahe, huhtõmahe?"
Ime_ks no lausi meelestäni:
"Tütär iks hellä linnukõnõ,
mingu-i_ks sa merde mõskma,
mingu-i_ks järveh huhtma -
mereh om iks vesi verrev,
järveh iks valgõ vatunõ!
Mine_ks sa ojja mõskma,
mine_ks sa jõkkõ huhtma -
ojah iks ommõ oigõ vesi,
jõeh om iks illos vesi!"
Neio_ks-kõist noorõkõist -
sai_ks tuu mõsk mõstus,
leot´ iks jäl linalinigeq,
kohe_ks no panda kuioma,
kohe_ks no panda tahenõmma?
Neio_ks jäl hinele kynõli:
"Kas pandaq mul iks kuustõ kuioma,
tammõ_ks panda latva tahenõmma?"
Neio_ks jäl hinele kynõli,
neio_ks jä mõistut´ mõskjillõ:
"Kui_ks panõ ma kuustõ kuioma,
tammõ latva tahenõmma,
pajju kui_ks panõ pääle palahumma,
tulõ_ks varas varikost,
kuri miis kuusistust,
pikä veese_ks mu piinüq linigõq,
linnu veese_ks linadsõq rõivaq!"
Neio_ks velele veerädi:
"Vele_ks-sa-kene noorõkõnõ,
mine_ks sa kodo, kullakõnõ,
majja mine_ks sa, meelimar´akõnõ,
armas mineq sa_ks aida tegemä,
lavvolist laiutama,
pistülist pessmä!"
Vell´o_ks no kullõl´ sysarõ syna,
vell´o kullõl´ iks uma oppusõ:
tull´ iks tä kodo, kullakõnõ,
majja, meelimar´akõnõ,
armas, naas´ tä_ks aida tegemä.
Tei_ks tä kodo kollq aida,
tekk´ iks no vell´o viis aida:
üte tegi tä_ks pikä pistülitse,
tõsõ tekk´ tä_ks laja lavvolitsõ,
kolmanda tekk´ tä_ks rohkõ roholitsõ.
Neio_ks-no-kõist noorõkõist!
Sai_ks täl mõsk mõstust,
linigeq leotõtust.
Vell´o_ks-jäl-kõist noorõkõist -
saat´ iks tä syna sysarõllõ:
"Toogõ_ks ti kodo kuioma,
tarõ_ks no ette tahenõmma!"
Oo_ks no neiot noorõkõist -
neio naas´ iks säält kodo tulõma,
kallis naas´ iks kodo kaldumma,
tull´ iks tä kodo, kullakõnõ,
majja, meelimar´akõnõ,
neio_ks jäl imele kynõli,
neio_ks maamalõ manidsi:
"Ime_ks-kene helläkene,
maamakõnõ, mar´akõnõ,
kulla, mineq sa_ks laodaq kuioma,
tarõ panõq sa_ks ette tahenõmma,
kodo panõq sa_ks ette kuioma!"
Neio_ks-no-kõist noorõkõist -
neio lasku_ks esi laotamma,
tulli_ks tä määdsist märkmä:
"Kohe_ks no laoda kuioma,
kohe_ks no panõ palahumma?
Oo_ks mul vell´ot noorõkõist,
ime_ks-last helläkeist -
vell´o_ks tekk´ mul ausaq aiaq:
üte tekk´ no_ks rohkõ roholitsõ,
sinnä haari ma_ks laotaq hammit;
tõsõ tekk´ iks pikä pistülitse,
sinnä pilli_ks ma pikki linikit;
kolmanda tekk´ tä_ks laja lavvolitsõ,
sinnä_ks ma laodi lavvarätiq,
sinnä_ks ma kati kaalipoolõq,
sinnä_ks ma panni pallapoolõq."
Neio_ks-no-kõist noorõkõist,
meelest iks meelimar´akõist -
kulla sai_ks tä rõiva kuivatus,
päävä pääl peetüs,
neio nakas´ jäl kerrä kerimä,
nakas´ iks jäl määtsä mähkmä.
Nakas´ iks kulla kolk´ma,
pehmest pehmütämmä.
Pand´ iks tä kerä kirjä pite,
pand´ iks tä määdsä märko pite.
Kui_ks no tull´ puulpühä,
kui_ks no sai sanna-aig,
vell´o nakas´ iks sanna saama,
vell´o nakas´ iks vihta veerümä,
neio_ks keeri kirstu mano,
astõ annivaka mano,
kor´as´ iks kerä kirjä pite,
võtt´ iks tä määdsä märko pite -
armast olõ-s täl aoviitmist,
vaka olõ-s täl mann vaht´mist.
Vell´o_ks jäl kodo sannast sai,
vell´o kodo vihast veeri,
vell´o_ks imele kynõli,
vell´o_ks maamalõ manidsi:
"Tarka_ks om mino sysar,
kadokavval´ imekana,
eka_ks ma tahaq targõmbat,
kannahtõllõ-i kavalappa!
Anna_ks no teno jumalallõ,
au_ks no maalõ Marijallõ -
s´oo_ks Essu isk´mine,
Essu_ks meele isk´mine,
Luuja_ks no märgo luuminõ!"
Ime_ks lausi meelestäni,
lausi_ks meele poolõstani:
"Tüü olõ-i Essu isk´mine,
olõ-i Luuja luuminõ -
ilo om iks küll Essu isk´mine,
nägo om küll iks Luuja luuminõ!"
S´oo iks tekk´ ime hirm,
kallis iks tekk´ ime kari:
ime_ks opas´ uma neio,
ime_ks opas´ os´akõsõ,
maama noorõ neiokõsõ,
tasõ_ks tä targast neiokõsõ,
opas´ iks neio usinast.
Ime_ks-keist helläkeist,
kui_ks tä virvet vinnütelli,
kui_ks tä kapo kasvatõlli,
lasõ-s tä laisas harida,
lasõ-s oppi unitsõst.
Ime hoit´ iks kirstuh kipõ vitsa,
all hoiji_ks tä kaasõ kar´avitsa,
anni_ks tä hirmu väikost,
anni_ks tä karri kanasõst -
ime jäi no_ks hirm hiussõhe,
ime jäi no_ks kari kaala pääle.
Näio_ks-kõist noorõkõist!

SL 971.
H, Setu 1903, 579 (83) < Kolovinna k. - Jak. Hurt < Martini Ir´o (1903).

Neiokõsõ_ks noorõkõsõq,
imelatsõq helläkseq,
mingu-i, mar´aq, magama,
helläq und hingämmä -
olgõ_ks mi üü üleväh,
saiskõq päiv jala pääl!
Tahtsõ_ks ma, mari, magama,
tahtsõ_ks suikuq suurõq silmäq,
madakolmuq meil magama.
Oodaq sa_ks, oodaq, unõkõnõ,
anna_ks aigu, haigukõnõ!
Unõ- omma_ks no -kotiq kudamalda,
unõtekiq tegemäldä.
Lasõ_ks ma kua unõkoti,
lasõ_ks ma tii unõteki,
sys panõ pad´olõ magama,
linatsillõ rõivillõ!
Neiokõsõ_ks noorõkõsõq,
linahiussõq linnukõsõq,
ärä_ks laulkõq, ärä laskõq,
üteh kuuh kul´atagõq!
Tulli_ks mi ütte üüsest,
pääväst ütte prääditämmä,
üttekokko kul´atamma.
Neiokõsõ_ks noorõkõsõq,
olõ_ks mi üü üleväh,
saiskõ_ks päiv jala pääl,
esi laulgõq, esi laskõq,
umma vokki virotõh,
umma ketsot keeräteh!
Või-i maada, mar´akõsõq,
hingädä, helläkeseq -
olõ_ks mi, neioq, kasumah,
siidipääq sirgnõmah,
um iks meil kitsas kirstukõnõ,
ahtakõnõ annivakk:
nõstat iks üles kirstu kaasõ,
valgõ vaka veerekese,
kivi_ks kirstuh kolisivaq,
kannuq kakliq ala kaanõ!
Neiokõsõ_ks noorõkõsõq,
mino_ks suvidsõq sõbraq,
kinäq sõbraq keväjätseq,
umma vokki virotagõq,
umma_ks ketsot keerätägeq!
Olõ mi üü üleväh,
saisa päivä jala pääl.
Kirst saa_ks täüs kirivit,
vakk täüs vahtsit.
Panõ_ks kivi kirstu pääle,
kannuq kaasõ põõna pääle,
sys või_ks viil valgõni vallatõlla,
kikkani keerätellä.
Kaegõ_ks, sysar, äälisid,
minetägeq meelesid,
kas meil iks sündüq neio ääleq,
sündüq katõ kabo ääleq,
ääleq paari panõhtuvaq?
Ega_ks meil sünnü-i neio ääleq,
ääleq paari panõhtu-i -
omma_ks ääleq meil unidsõq,
kurk kulla segimäne.
Tulli_ks mi üles hummogulla,
varra inne valgõt.
Mille_ks s´oo varra valgõ sai,
inneaigu ago tull´?
Selle varra valgõ sai,
inneaigu ago tull´:
kiko_ks kire kuulmalda,
kana kaarit´ kaemalda.
S´oo_ks ma kõrralda kynõli,
jutu_ks ma as´anda alosti -
ega varra valgõ saa-s,
inneaigu ago tulõ-s!
Ago tull´ iks uma ao pääle,
valgõ vanolõ jälile.
S´oo_ks olõ-i kiko süüd,
kiko süüd, kana kaih,
s´oo_ks om noorõ neio süüd,
neio süüd, kabo kaih:
kiko_ks kire kümme kõrda,
kana_ks kaarit´ katsat kõrda,
õga ma_ks kuulõ-s, kullakõnõ,
tulõ-s üles, tuvikõnõ.
Magasi iks, ni magasi,
lebäsi iks, linnukõnõ
linatsil rõivil,
kalõvatsil kat´mil.
Neiokõsõ_ks noorõkõsõq,
noorõkõsõ_ks, nõrgakõsõq,
olgõ_ks [virgaq] vasta valgõt,
inne ako ilotagõq!
Oh iks minno mereterrä,
suurõ järve soolaterrä!
Ooda-s mi kiko kirgmist,
ooda-s kana kaaritamist.
Kui_ks ma kuuli, kullakõnõ,
kui_ks ma, hellikus, heräsi,
karksi ma üles kaema,
astõ_ks üles asõmõlt,
ooda-s kiko kirgmist,
ooda-s kana kaaritamist.
Astu_ks, neio, aknillõ,
perä-lasi_ks-paja pilokõsõ,
külepaja külekese,
kai_ks sys ussõ moro pääle,
vahe vele vanijallõ.
Tundsõ_ks ma tähe taivahe,
tundsõ_ks kuu korgõhõ,
tulli_ks üles üükir´ost,
taidsõ taivatähistä.
Olli_ks üü üleväh,
saisi päävä jala pääl,
üteh-iks-kuuh kul´atõlli,
virveq, üteh veerätelli.
Esi_ks mi lauli, esi lasi,
esi_ks mi kuuh kul´atõlli,
sõbraq, üteh synotõlli,
umma_ks mi vokki virodi,
umma ketsot keerädi
laulu iks laskõh.
Saisa-s meil suu sukugi,
kiil ütte kibõnat,
umma_ks mi vokki virodi,
umma ketsot keerädi
Sai_ks sada langakõist,
keeri kümme ketsokõist,
vei_ks sys kodo ime kätte,
kanni kodo kandja kätte:
"Imekene_ks helläkene,
maama, meelimar´akõnõ,
edo_ks ma üteh üüd olli,
mari tõõnõ-tõõsõ man,
päävä üteh präädidi.
Sääl iks ma keeri kümme ketso,
veerätelli viis langa.
Midä_ks nakka inne kudama,
virve, inne vidämä?"
Neio lausi meelestäni,
lausi meele poolõstani:
"Imekene_ks helläkene,
naaku-i sa kottõ kudama,
teräkottõ tegemä!
Kua_ks kuusi, viäq viisi,
kua_ks käpe käerätt,
pööreline pühäserätt,
kir´olinõ kivodarätt!
Otsa pääle kua_ks ubakiri,
vaihhõllõ vanigõkiri,
keskehe rataskiri!"
Imekene_ks helläkene,
ärä_ks tä kullõl´ neio syna,
neio syna, mõistsõ meele:
naka-s kottõ kudama,
teräkottõ tegemä.
Kudi_ks kuus, vidi viis,
kudi_ks käpe käeräti,
pöörelitse pühäseräti,
kir´olitsõ kivodaräti,
joonilitsõ jumaldõräti;
otsa pääle kudi_ks ubakirä,
vaihhõllõ vanigõkirä,
kudi_ks tä sisse siidikirä.
Saiva_ks ilma-nääq-ilosaq.
Saiva_ks naaq kullaq koetus,
vahtsõq rõivaq valmist,
ime_ks lausi meelestäni,
lask´ meele poolõstani:
"Tüttereni_ks armahõni,
oh iks mu tütär tüümiis,
oh iks mu kabo kangakutaj,
koh iks mi naka mõskma,
kohe_ks mi vii vetütädä?
Läkiq mõtsa mõskma,
läkiq kundu kolkma!"
Neio_ks lausi meelestäni,
neio meele poolõstani:
"Imekene_ks helläkene,
maamakõnõ, mar´akõnõ,
mingu-i myyldu mõskma,
mingu-i_ks kundu kolkma!
Mõtsa om iks täüs mõrsjit,
kund täüs kosituisi,
saasõ kyik kolk kuuldma,
saasõ_ks mõts mõistma.
Kollq om vanni kotoh,
viis vanni velisih;
kollq om sul iks kaivo kotoh,
viis kaivo velisih -
vii_ks vann vii mano,
kannaq sa_ks tuubri kao mano,
kanna_ks sisse kaovesi,
viiq sisse välivesi,
üteh iks uhaq, tõõsõh mõsõq,
kolmandah loputõllõq!"
Ime sys iks küündü küsümähe,
maama_ks nõssi nõudmahe:
"Kohe_ks mi vii kuioma?"
Neio_ks lausi meelestäni:
"Imekene_ks helläkene,
viigu-i kuustõ kuioma,
tammõ latva tahenõmma!
Kollq om sul iks aida kotoh,
viis aida velisih,
sinnä_ks lakja laodaq,
sinnä sa_ks siidi sirotõllõq!
Kui_ks naaq saavaq kuionust,
vahtsõq rõivaq valmist,
sys iks mi kerrä keri,
kerrä keri, määtsä mähi.
Panõ_ks kirä kerä pääle,
panõ märgi määdsä pääle,
sys iks kirstu keerätelle,
sys iks ma, neio, paika panõ.
Kui saa_ks tõõsõlõ talolõ,
saa, virve, viidüst,
olõ-i sääl aigu arotõlla -
kerä võta su kirja pite,
palk´na võta su pantut pite!"