9. Jahvatades.

SL 975.
H II 4, 487 (202) < Hindsa k. - Jak.Hurt (1886).

Jahvaq, jahvaq, kivikene,
kisoq, kivi vitsakõnõ!
Kivi tuudu Kiiovast,
kivi vitsaq Vinnemaalt,
kivipoolõq Poolamaalt,
kivi karits kavvõdõst.
Jahvaq, jahvaq, kivikene,
kisoq, kivi vitsakõnõ!
Pereh tahtsõ peen´keist,
esi tahtsõ ilosat,
latsõq tahtsõq ladusit,
sulasõq iks sorõhit.
Jahvaq, jahvaq, kivikene,
kisoq, kivi vitsakõnõ!

SL 976.
H, Setu 1903, 238 (115) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Jahva_ks, jahvaq, kivikene,
kiso_ks, kivi vitsakõnõ!
Kivi_ks tuudu Kiiovast,
kivi_ks-poolõq Poolamaalt,
kivi_ks vitsaq Vinnemaalt.
Jahva_ks, jahvaq, kivikene,
kiso_ks, kivi vitsakõnõ!
Jahva_ks, kivi, peenükeisi,
jahva_ks vadsa valgõhõt!
Pereh iks tahtsõ peenükeisi,
latsõ_ks vatska valgõt,
sulasõ_ks tahtvaq sorõhõt,
näüdsigo_ks tahtvaq nägosat,
muu_ks pereh peenükeist,
esi_ks taha ilosat.
Jahva_ks, jahvaq, kivikene,
kiso_ks, kivi vitsakõnõ!
Kivi_ks tuudu Kiiovast,
kivi_ks-poolõq Poolamaalt,
kivi_ks vitsaq Vinnemaalt,
kivi_ks karits Kasaritsalt.
Jahva_ks, jahvaq, kivikene,
pereh taht peenükeist,
käskvä_ks pöördäq püüglet,
tahtva_ks vatska valgõt,
esi_ks ma taha ilosat!
Jahva_ks no, kulla kivikene!

SL 977.
H II 4, 101 (45) < Töganitsa k. - Jak.Hurt (1886).

Kivikene, tsõõrikõnõ,
inne võinuq sa mereh müristäq,
kalarannah sa kahistaq,
kui saiq mino tsõõritõlla,
tsõõritõlla, veerätellä!
Kivi olli suuri, mina väiko,
lapat´ lag´a, ma madali -
kivi-mul-vitsaq rikiq rinna,
kivi lapat´ kääni käe.

SL 978.
H II 4, 99 (44) < Töganitsa k. - Jak.Hurt (1886).

Jauhaq, jauhaq, kivikene,
kisoq, kivi vitsakõnõ!
S´oo_ks kivi, miä esel,
s´oo_ks vikaht, miä velel -
kivi_ks jauh, ma kiroda,
vikaht niit, ma veerädä!
S´oo_ks tsirpi, mis imele -
tsirp põim, ma leeloda!
S´oo_ks kivi rassõ kiskuq,
kivi vits rassõ vitäq!
Jauhi_ks jaheh tarõh,
kisi külmäh keldreh.
Kes iks lävele lähesi,
kua astõ aknallõ?
Ese_ks lävele lähesi,
ese astõ aknallõ.
Ese lasi meelestäni,
lasi meele poolõstani:
"Jauhaq, tütär, laulaq, tütär -
ma anna lehmä jauhmast,
anna lamba laulmast!"
Jauhi_ks tütär, lauli tütär,
kygõ jauhi jaheh tarõh,
kisi külmäh keldreh.
Vell´o jal lävele lähesi,
vell´o astõ aknallõ:
"Jauhaq, sysar, laulaq, sysar -
osta_ks sõlõ jauhmast,
laja lehe laulmast!"
Jauhi_ks sysar, lauli sysar,
kõõ tä jauhi jaheh tarõh,
kisi külmäh keldreh.
Kes jäl lävele lähesi,
kua astõ aknillõ?
Velenainõ linnukõnõ,
tuu_ks lävele lähesi,
tuu astõ aknillõ:
"Laulgu-i, sysar, jauhku-i, sysar,
keerä_ks vällä keldrest,
kalluq vällä kambrõst!
Ärä_ks, ulli, petetäde:
anda-i lehmä jauhmast,
anda-i lammast laulmast!
Keerä_ks vällä keldrest,
kalluq vällä kambrõst,
kisoq maalõ kivi vitsaq,
lapadiq sa laotõllõq!
S´oo saa_ks sullõ, miä mullõ,
s´oo saa meele mõlõbillõ."
Vaata esimeses köites nr. 445, lk. 458.