11. Tark laulik-neio nurmõl.

SL 995.
H, Setu 1884, 125 (26) < Kran´tsova k. - Jak.Hurt < Darja Petrovna (1884).

Ega ma_ks inne põldu põima-i,
inne että alostõllõ-i,
panõ_ks ilo ii pääle,
kumu põllukolga pääle,
laulu laja välä pääle -
küll tuu_ks no ilo ii põimi,
laulu laabõ laja välä,
küll tuu_ks kumu kokko kanni.
Tsirbi_ks põimi, esi pilodi,
rehä riibi, esi leelodi.
Sai_ks tuu põldu põimõtus,
lag´a väli laabitus,
neio_ks olli loonatarka,
loonatarka, mõistõlikku:
mõistsõ_ks kuhja kukutõlla,
mõistsõ päätiq päävihko.
Panni_ks kuh´a kui kuninga,
pääviho Pärnä säksa.
Külest iks kaieq külgmätseq,
veerest rahvas viirmäne:
"Kiä_ks taa kuh`a kukutõlli,
kiä tuu pääde pääviho -
panni_ks taa kuh´a kuningaq,
vai no_ks päädeq Pärnä säksaq?"
Neio_ks kuuli, kosti vasta,
taidsõ targastõ kõnõlda:
"Kuulkõ_ks, külest külgmätseq,
veerest rahvas viirmäne!
Esi_ks ma kuh´a kukutõlli,
panni pääle pääviho -
s´oo_ks mu kumu kukutõlli,
laulu_ks mul pääde pääviho!"