12. Näio põimulaul.

SL 996.
H II 4, 360 (150) < Peresnä k. - Jak.Hurt (1886).

Tulli üles hummogul,
varra väiko valgõga.
Ese ai tüühü nurmõ pääle,
kavvõndõhe kallumahe:
ese pidi maad Pihkvani,
taterikku Tartovani,
olli mul kavvõh kasiminõ,
üle vete vidämine.
Esel olliq hüäq hobõsõq,
olliq kalliq kaarasüüjäq.
Lätsi ma nurmõ põimõmahe,
kaldu viljä kasimahe,
sääl ma naksi laulõmahe,
edo illo pidämähe.
Sys saie no kuuldaq kolgalõ,
viil tiidäq veerele:
teie tüüd tütärlats,
näie vaiva näiokõnõ.
Kõõ ma kae kodo poolõ,
heidä silmi hellä poolõ:
kunas näe ma siiä tulõvat,
kandjat siiä kalluvat?
Kui sai mul süük süüdüs,
perehvaat´ka peetüs,
sys mu miildü meelekene,
süttü haigõ süäme -
tüü tuu jõudu tüteril,
välä jõudu väikovil.
Näie ma pilve tulõvat,
vihma üles veerüvät.
Ütli ma umalõ imele,
kõõ kandjallõ kynõli:
"Naakõq mi kokko kandõmahe,
vilja kokko viimä,
pangõq kuus kuh´akõist,
säidse säksa sarrakõist!"
Sys saieq nuuq kuh´aq ilosaq,
sarraq kui säksolasõq.
Ese kaldu mano kaema,
vell´o sai viirde saisõma.
Ese lausi meelestäni,
vell´o meele poolõstani:
"Tütär, sa hellä linnukõnõ,
matal´ meelimar´akõnõ,
kui meil tulõ turupäiv,
lasõq tullaq laadopäiv,
sullõ sis osta sinisiidi,
turust tuli-mi-verevä -
tuu saa_ks tüü tegemäst,
viil vaiva nägemäst,
tuu sullõ ese palgas pand,
tuu sullõ hinnas heit.
Inäp ei saaq sullõ palka parembat,
inäp hinda inäbät."
Näio sääl pall´o pahasi,
veidü väega vihasi,
näio lausi meelestäni,
lausi meele poolõstani:
"Esekene helläkene,
tätäkene, tähekene,
kui nakas mu au astma,
nakas leeme liikma,
sys mullõ sa_ks lehmä leinäq,
mullõ lammast sa lainaq!
Esekene helläkene,
tätäkene, tähekene,
sys mu miildü meelekene,
süttü haigõ süäme -
tuu sai mu tüü tegemäst,
hummogutsõ hoolõ pidämäst!"