17. Oiuq otsa, osakõnõ!

SL 1005.
H II 4, 27 (8) < Laossina (Liiva) k. - Jak.Hurt < Parasko (1886).

Oiuq otsa, veeräq viirde,
oiuq otsa, osakõnõ,
veeräq viirde, väläkene!
Kunas mi põima pikä põllu,
kunas laabi laja välä?
Pikäq jääväq meil põlluq põlõtuhe,
suurõq nurmõq nur´atuhe,
lajaq väläq laidõtuhe!
Sõudkõq, mu kull´a sõrmõkõsõq,
käändkeq, kull´a käekeseq!
Kunas mi_ks otsa oitõllõ,
veere poolõ veerätelle?
Panõmõ mi ilo ii pääle,
laulu laja välä pääle,
sys iks meil ilo ii põimi,
laulu laabõ laja välä!
Hot´ panõm mi_ks ilo ii pääle,
laulu laja välä pääle,
ega meil iks ilo että põimaq,
laulu laabiq lak´a vällä -
esi mi_ks, näioq, ii põima,
esi mi laabi laja välä.
Sõudkõq no, sõrmõq, käändkeq, käeq,
vaal´kõq, käevarrõkõsõq!
Lasku-i ti, sõrmõq, sõimada,
lasku-i vannu, käevarrõq,
angu-i sa, pihta, pilgada!
Ega meil pihta pia tunnõq,
haara-i vaja käevarrõ -
pihta meil tundsõ pikkä aigu,
käevarrõ vanõmbast.
Kunas mi_ks otsa oitõllõ,
kunas viirde veerätelle?
Päävä om iks mar´a-madalah,
linnu ligi õdagut:
päävä om taa kuusõ korukõnõ,
tammõladva tasakõnõ.
Päävä taa joudsõ jovvõ minnä,
jovvõ minnä, jovvõ tulla,
jovva-s mi jovvõ tüüd tetä,
jovvõ väljä väärädä.
Kui jovva-i mi otsa oitõlla,
veere poolõ veerätellä,
sys tohi-i mi, kullaq, kodo minnä,
kullaq minnä kodo mar´amailõ.
Kodo_ks sys lääme, kuis kõnõlõ,
majja lää, kuis manidsõ?
Kuis iks ma petä perrele,
kuis ma võlsi vyyrillõ:
"Otsah oll´ sääl ilosaq ubinaq,
veereh mar´aq vereväq -
lätsi mi marjo maitsmahe,
ubinit mi ots´mahe,
selle jäiväq põlluq põimmada,
lajaq väläq laap´mada."
Neiokõsõq noorõkõsõq,
noorõkõsõq, nõrgakõsõq,
ärä ti kurva tüüd tekuq,
laina käsi laiutaguq!
Selle om meil jummal suu loonu,
Jessu keele kirotanu:
suu tä lõie suvõ ilost,
keele lõi tä talvõ tarbist,
suvõst lõi tä suurõ nurmõ pääle,
talvõst lõi tarrõ istmahe.
Laulkõq mi s´oo laanõ all,
kuuk'kõq kunnu kottal!
Kunnuh om pall´o kuulijit,
võsah sõnavõtjit.
Olõ-i mul umma kuulõmah,
sõsard sõnna võtõmah -
võõras mul sõsar sõna võti,
võõras latsi laulu sai.
Võõras lätt varra vesile,
inne päivä lättele,
veese_ks mul sõnaq viile,
lasi laulu lainillõ.
Kägo võtt´ mu sõnaq vii päält,
siska võtt´ mu laulu lainilt.
Kundu om mul kodo kottal,
vele om iks ta nurmi veereh -
näioq, lää mi nurmõ põimmahe,
siska nakas laanõh laulmahe,
kuri saasõ sis kuuldaq, hallõ nätäq,
kui mo sõnnu sõimatas,
näio laulu laidõtas!
Mille ma, partsi, pall´o laula,
linnu, ma liiast kõnõlõ?
Selle ma, partsi, pall´o laula,
linnu, ma liiast kõnõlõ:
kägo mul kuugi kodo kõivoh,
siska lauli umah uiboh,
käsik oll´ sääl käo käeh,
pikri oll´ iks pihol peoh.
Lätsi ma käolt küsümä,
piholt ärä pettemä -
anna-s tuu kägo käs´kot,
anna-s piho pikõrit,
kägo mul anni käpe laulu,
siska and´ mul sõnaq selgeq.
Selle ma, partsi, pall´o laula,
linnu, liiastõ kõnõlõ.