25. Talgulaulud.

a. Lõikuse ja lina talgus.

SL 1026.
H II 4, 102 (47) < Töganitsa k. - Jak.Hurt (1886).

Kelles iks talgoq minesiq,
kelle liirväq leevä-latsõq?
N.N. iks talgoq minesiq,
N.N. leereq leevälatsõq.
Sääl iks mütsüdä müristi,
ilma tanoda tandsiti,
N.N. sääl mütsüdä mürisi,
N.N. tandsõ ilm tanoda
Kus siin N.N. seisab, sinna pannakse lauldes talgutegija nimi, 3. ja 4. v. genitivuses, 7. ja 8. v. nominativuses.

SL 1027.
H, Setu 1884, 440 (15) < Teaste k. - Jak.Hurt < Teaste Saava (1884).

Neiokõsõq noorõkõsõq,
üttekokko mi kogosi,
ütte paika panõhtu!
Sedä aigu mi ammu oodi,
ammu oodi, kavva kaie,
kuna_ks s´oo talo talgo teie,
lätsi suurõ nurmõ pääle.
Vell´o nakas´ iks põldu põimõmahe,
lak´a väljä laabimahe -
kokko_ks mi pankõq kuh´akõisi!
Neiokõsõq noorõkõsõq,
siidipidäjäq sõsarõq,
pankõ_ks mi ilo ii pääle,
laulu laja välä pääle!
Esiki rühigemme, rutakõmmõ,
angõq kärro käsile,
hüvvä sõnna sõrmilõ:
"Käugõ_ks, käugõq, käekeseq,
sõudkõq, nõrgaq sõrmõkõsõq!"
Kui mi_ks osa otsa lääsi,
viirde vele põld,
kui_ks jääsi-i tsirgu süvvä,
musta tsirgu munnõ luvva?
Neiokõsõq noorõkõsõq,
pankõ_ks mi ilo ii pääle,
laulu laja välä pääle,
kui tullimi_ks talo talgohe,
vell´o pikä põllu pääle!
Ankõ_ks mi kärro käsile,
hüvvä sõnna sõrmilõ!
Vell´o tõi_ks pejjo pikõri,
umma kätte ollõkanni.
Miä meil viga veerätellä,
kua viga kul´atõlla -
anti_ks meil ilma leibä süvvä,
olut ilma ostõmalda,
mõtu ilma mõõtõmalda.
Teke_ks mi ollõlõ iloda,
haanikõllõ habinada!

SL 1028.
H, Setu 1884, 509 (10) < Lasarevo k. - Jak.Hurt < Melähnüvä Hedo (1884).

Kuulõq, sa peenü peremeesi,
sorigu-i sa minno suu veereh,
laitku-i sa suurõ laanõ veereh,
kon om pall´o kuulijit!
Sys ma tulõ-i tõsõ kõrra,
kui sa_ks sorit suu veereh,
kui sa_ks laidat laanõ veereh,
tikõ ütlet mu töödä tegevät,
laisa ütlet mu kässi laotavat.
Kuulõ_ks, sa peenü peremeesi,
pääle_ks sa, peenü perenaane!
Ehk tei_ks ma kotusõ kur´astõ,
ehk tei_ks ma paiga paganahe,
ehk põimi ma põllu purutsõhe,
sullõ riibi ma niidü risutsõhe,
ehk ai ma kokko asutsõhe -
minno nakat iks kolgah kur´otamma,
kui ti_ks keerät kerikohe?
Laitku-i ti minno, latsõkõist:
ega ma_ks tikõ tüüd tii-i,
laiska ei ma kässi laotõllõ-i!
Sorigu-i sa minno suu veereh,
laitku-i sa suurõ laanõ veereh -
ärä_ks mu tüüd tehnäkeq!
Kui_ks sorit suu veereh,
laidat iks suurõ laanõ veereh,
ega ma tulõq tõsõ kõrra,
hot´ iks sa kutsiq kuusi kõrda,
saadiq sõna sada kõrda.

SL 1029.
H, Setu 1903, 255 (122) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Söödetigi_ks, joodõtigi.
Neio_ks-kõsõq noorõkõsõq,
sei_ks mi säksa lavva takah,
kauba_ks-meeste kambõrõh,
kihla_ks-meeste keldereh.
Tävve_ks livvaq, tävveq lavvaq,
tävveq olli_ks kõik armaq anomaq,
tävve_ks kalliq karidsaq.
Kiku_ks pantuq kirja pite,
saiapalaq papõrd pite,
pääle olli_ks kõik luidsaq loeduq,
kõik olliq no_ks anomaq arvaduq.
Meidä_ks no söödiq, meidä joodiq,
söödetigi_ks, joodõtigi,
pääle_ks pall´o pallõldigi -
s´oo sai_ks mi hii heitmäst!
Heidi_ks mi hii hitskmõhe,
pall´o näi_ks mi vaiva põllu pääl,
kullaq näi mi_ks põllukolga pääl,
selle_ks meid söödiq, selle joodiq,
selle sei_ks mi säksa lavva takah,
kaubameeste kambõrõh,
Vele_ks-keist noorõkõist,
ese_ks-keist helläkeist!
S´oo_ks ma ütle ni kynõlõ:
esel oll´ iks pall´o maad,
liiga_ks pall´o linamaid.
Jovva-s tetä tä uma jovvuga,
armas iks uma abiga,
kolga_ks kokko kuts´,
veere_ks kokko veerät´,
talo_ks tekk´ linatalgo,
rikas iks rüä-rühk´mise.
Anna_ks no teno jumalallõ -
tahtsõ mi_ks tulla s´oo talo poolõ,
ihksi_ks mi s´oo esändä poolõ.
Sedä_ks mi kõõ kynõli,
aastaka arvõlli:
"Kuna saa_ks mi targalõ talolõ,
ilosallõ eläjälle,
kuna tege tä_ks rüä-rühkmise,
linnu, tege tä_ks linakakmisõ?
Sys saa mi_ks säksa lavva mano,
kauba_ks-meeste kambõrõhe,
kihla_ks-meeste kelderehe."
Saa_ks meil kaugust kynõlda,
aastakast arvada,
kui meidä_ks söödiq, meidä joodiq.
Meidä_ks söödiq sukril,
pidi_ks tä üleväl piitnäl,
meid iks kohvil kostitõlli!
S´oo sai_ks vaiva nägemäst,
saie tüü tegemäst.
Siiä_ks mi tulõ-s tüü läbi,
tulõ-s mi vaesõ vaiva läbi,
siiä tulli_ks mi kullaq kost´ma,
ütte- tulli mi_ks -kokko kul´atamma,
ihksi_ks mi illo pidämä.
Anna_ks no teno jumalallõ -
meid iks siin höste hoieti,
söödetigi_ks, joodõtigi,
pääle_ks pall´o pallõldigi,
võeti_ks hüäst mi tüü,
kallist kasumisõq.
S´oo_ks ma ütle ni kynõlõ:
säeti_ks meid säksa lavva taadõ,
kihlameeste kelderehe,
kaubameeste kambõrõhe.
Meidä_ks söödiq, meidä joodiq,
meid iks peiq pehmehe,
armahe arvõlliq.
Selle_ks nääq peiq pehmehe,
armahe arvõlliq:
näkev ütli_ks mi vaiva vao pääl,
hikõ hiitvät hitskmõh.
Kolga_ks neioq, kullakõsõq,
veere_ks sirgõq sysarõq!
Sedä saa_ks meil kõõst kynõlda,
mynõst aost arvõlla:
meid iks ollõl oitõdi,
meid iks viinol veerütedi.
Kui olli_ks mi nopõq nurmõ pääl,
vell´o_ks veeri põllu veereh,
vell´o_ks oidu põllu otsah,
sais´ iks veereh, viin käeh,
põllu_ks otsah, olu käeh.
Sedä saa_ks meil iäst mälehtä,
pall´o_ks aigu arvada.
Näio_ks-kõist noorõkõist,
siiä mi_ks tahtsõ talgohe,
linnu_ks linno kakma,
tahtsõ_ks mi rüki rühkmä,
vilja_ks kokko vidämä.
Kae_ks ma, kae meelestäni:
herrä_ks-kene, provvakõnõ,
kuulkõ_ks ti, korgõ kodorahvas,
pikä_ks ti hoolõ pidäjäq!
Ait´umma_ks süütmäst,
söötemäst iks, jootõmast!
Meid iks söödiq, meid joodiq,
tävve_ks olliq lihalivvaq,
pitsitedü_ks piimälivvaq,
kallihe olli_ks tävveq kalalihaq.
Ait´umma_ks, olkõq terveq -
sei_ks no säksa lavva takah,
kauba_ks-meeste kambõrõh!
Kats olli_ks kanni lavva pääle -
heidi_ks mi käe kanni pääle,
kümme visksi_ks sõrmõ vitsa pääle,
olli_ks ollõq ubinatsõq,
kõik iks olliq vereväq viinaq.
Selle_ks olliq ubina-ollõq:
esi om iks ollõ utja,
mõtu tetäs iks s´ooh mõisah,
ollõ- om iks jo -pruuli pojanainõ,
kohe_ks mi tandsõ talgohe,
linnuq, tulli_ks mi linno kakma.
Küll mi_ks tulõ tõõsõ kõrra,
astu_ks tõõsõ aastaka,
kui_ks sõnaga sõidat,
tult iks kulla kutsma!
Neio_ks-kõnõ noorõkõnõ!

SL 1030.
EKS 8° 3, 466 (2) < Räpina khlk. - Joh. Hurt (1877).

Neiokõsõq noorõkõsõq,
noorõkõsõq, nõrgakõsõq,
mi ooda-i kuud kutsma,
päivä perrä pallõma.
Kui mi tööd tenätäs,
kui mi vaiva vasta võõdas,
küll mi, neioq, sis esiki tulõmi,
küll mi, kabuq, sis esiki kaalu!
Kui mi tööd ei tenätä,
kui mi vaiva vasta ei võõda,
tulõ-i, neioq, sis mi siiä,
ega mi, kabuq, sis siiä kaaluq,
tõrgu-i mi tõsel pääväl,
vaagu-i mi ka vastsel aastal.
Tulõ-i siiä mi söögi tõttu,
joosõ-i siiä joogi läbi -
olõ-i mi kotoh söömätä,
joosõ-i mi kotost joomata.
Ime nägi_ks kotost tullen,
kandja kotost kaalun,
panni piimä piisümä,
lihaleeme liinümä:
"Lõõvo om viil lõuneta,
mar´a üvä maitsmada!"
Nii saat´ kandja kõnd´mahe,
maama meidä marssimahe.

SL 1031.
EKS 8° 4, 346 (37) < Räpinä khlk. - J.Jagomann (1877). [Sama laulu dublett-teisendi H, Jagomann 153 (25) järgi on laulikuks Ado Nuul].

Näie, näie, miä mi näie?
Mi veli hoolõda,
hoolõda, meeledä -
ärä täl puuduq puutsõq pütüq,
ärä tammitsõq tahesiq,
ärä kuiviq kuslapuutsõq.
Tävvest saiq luitsaq loeduq,
tävvest no anomaq arvaduq,
olu tettü, ärä joodu,
ammu kali maaha kallat,
ammu raha ärä raisat.
Härg om tapõt, ärä söödü,
ammu veri maaha visat.
Kuulgõq näioq, kuulgõq noorõq,
mi veli hoolõlinõ,
hoolõlinõ, meeleline:
tegi talgo, tapi naase.
Velekene noorõkõnõ,
noorõkõnõ, helläkene!
Lätsi põldo põimõmahe,
lak´a vällä laapimahe -
ärä_ks põõmi pikä põllu,
laja välä laabitsõli!
Põllu viir viirdü vii viirde,
ots puttu oja viirde.
Olliq meil veereh velepojaq,
otsah uutvaq onopojaq,
puul om neil põskõ punanõ,
tõinõ puul tõrvakarvalinõ.
Velekene noorõkõnõ,
kui sai viirde veerünes,
kui sai otsa ojonõs,
olli no_ks otsah onopojaq,
olli veereh velekene,
viinaputel puuh neil olli,
ollõkannuq kangõlah.
Oh mi tsõõri ts´urakõist,
armast au-latsõkõist!
Jälki mi_ks tulõ tõisõ kõrra,
astu mi tõisõ ajastaja.
Tävveq oll´ livvaq, tävveq lavvaq,
tävves luitsaq loeduq,
tävves anomaq arvaduq.
Jälki mi tulõ tõsõ kõrra,
astu tõsõ ajastaja,
hot´ sa sandilt sõna saadiq,
tiikõndjalt teedä anniq!
Mi veli_ks hoolõlinõ,
hoolõlinõ, meeleline:
olli no_ks lammas lavva pääl,
orik tõsõ otsa pääl.
See laul näitab, pääliskaudu lugedes, segane olevat - aga teravamalt tähele pannes, leiab lugeja täielise ja selge mõtete järje.

SL 1032.
H I 8, 417 (4) < Vastseliina khlk. - J.Sandra < Kristin Raudpuu (1896).

Lääme ärä neilt mailt,
neilt mailt, neilt puilt,
neilt mailt mar´atsilt,
neilt puilt punatsilt!
Jätkeq maa Mariaga,
puujuurõq jumalaga,
lääme kodo küdsetüle,
küdsetüle, keedetüle,
koh sai parmast pall´o lihha,
kiholasõst kümme kinki,
koh andas viina viländ juvva,
olt ilma ostõmada!
Lääme, lääme lauldõhna,
kaasitame karatõhn:
"Tere, livvaq, tere, lavvaq,
tere, ussõq uibutsõq,
tere, pingiq pedäjätseq,
kannipuuq kadajatsõq!
Kas om rokka ruihe pantu,
valmile valõtu,
sibulilõ sirotõdu,
kuruslaugulõ kor´atu?"

b. Sõnniku talgus.

SL 1033.
H, Setu 1903, 396 (6) < Kolovinna k. - Jak. Hurt < Martini Ir´o (1903).

Siroq, siroq, sitakõnõ,
viroq, viroq, virdsakõnõ!
Siiä_ks mi panõ pad´a sita,
suurõ virdsa virotõllõ,
laja sita laotõllõ.
Sedä aigu mi ammu oodi,
ammu oodi, kavva kaie,
kuna talo talgoq tege,
vel´ol saa sitavidämine -
saa sys latsõq laotamma,
vele virtsa virotamma.
Padi_ks rügä paisumma,
kanepkõrsi kasumahe,
sada_ks mõõdind saama,
tuha mõõdind tulõma,
sada mõõdind salvõ panda,
tuha mõõdind turgu viiäq!
Om iks meil vell´o/näio vinnümäh,
imekana kasumah -
sada mõõdind saa sajaterri,
saa_ks vili viina pääle.

SL 1034.
H, Setu 1884, 520 (15) < Lasarevo k. - Jak.Hurt < Melähnüvä Hedo (1884).

Siroq, siroq, sitakõnõ,
aroq, aroq, asukõnõ!
Kelle_ks talgoq minesiq,
kelle_ks leereq leevälatsõq?
Peremehe talgoq minesiq,
peremehe leereq leevälatsõq.
Siiä_ks mi tahtsõ talgohe,
tõnõ_ks-tõsõlõ kõnõli:
"Kuna_ks tuu talo talgoq tege -
sys saa mi kokko kul´atamma!"
Siiä mi murra Must´osida,
siiä mi kiso Kiutusida,
siiä mi lasõ Laukisida -
padi saaguq rügä paisumahe,
pilliruugu saaguq rügä pikenemä,
kanep-saaguq-kõrsi kasumahe!
Sada saaguq hakki nurmõ pääle,
tuhat tulguq põllu veere pääle,
siiä tulguq tuhat kuhelikku,
viis saaguq põllu veere pääle,
kuus saaguq nulga kolga pääle!
Ütli_ks ma umalõ velele:
"Velekene noorõkõnõ,
tuu_ks sa harki Har´omaalt,
tuuq vikla Viromaalt
kuhelikka kohendõllaq,
päävihko pääle panda!
Tohi-i tuvi pääle tullaq:
tuvi peläs´ umma tutukõist,
pääs´ko peläs´ pääkeist!"

SL 1035.
H II 4, 371 (156) < Ugareva k. - Jak.Hurt < Kriisa Kati (1886).

Teno_ks anna jumalallõ,
au_ks anna Marijallõ -
söödeti meid, joodõti,
pääle meid pall´o pallõldi!
Söönü olli mi söötijä,
joonu olli mi jootija,
tävveq olliq livvaq, tävveq lavvaq,
tävveq armaq anomaq,
tävveq kalliq karidsaq.
Kodo olliq tuuduq Tarto taldrekuq,
Võrost tuuduq võiulivvaq,
olli_ks pehmeq piiraguq,
olli_ks valgõq vadsaq.
Laulkõ_ks, näioq, laulkõq, noorõq,
linahiusõq mi leelotõlgõq!
Sedä mi aigu ammu oodi,
ammu oodi, kavva kai,
kunas s´oo talo talgoq tege,
vell´o nakas sitta vidämä:
sys saa_ks mi söögele,
söögele ja joogõlõ,
kullaq saa mi ütte kul´atamma,
virveq ütte veerätämä!
Siroq, siroq, sitakõnõ,
viroq, viroq, virdsakõnõ!
Siiä mi panõ pad´a sita,
pad´a mi virdsa virotõllõ -
padi siiä rügä paisumma,
kalg´ kõrs iks kasuma,
tsiga_ks veereh vinguma:
ega_ks tuu kõrs kätte küünü-i,
päse-i kätte rüäpää!
Oo_ks sedä veljä noorõkõist,
peremiistä peenikeist -
mi velel olliq suurõq nurmõq,
suurõq nurmõq, pikäq põlluq:
soie takah olliq suurõq nurmõq,
peräpaloh pikäq põlluq,
tei_ks tä rüki Riiani,
tatrekka Tartoni!