4. Hainalaul.

SL 984.
H II 4, 369 (154) < Ugareva k. - Jak.Hurt < Kriisa Kati (1886).

Velekeistä noorõkõista,
imelast helläkeistä!
Meil om vell´o tüüline,
tüüline ja hoolõlinõ:
läpe-i_ks üüdä maada,
läpe-i pitäq pikkä und,
inne päivä haina niidi,
kastõl kaari kääni,
ilmal iks palaval palasi,
kui jäl helget´, ümbre heidi,
lõunõst iks rukka panni,
kuuvalul kuhja lõi.

SL 985.
H, Setu 1903, 115 (60) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Lää_ks mi niitü niitmä,
meheq läävä_ks niitü niitmä,
kaalu_ks vaalu käändmä.
Vikaht iks niidi, ma vilisti,
riha_ks riibi, ma leelodi,
tsirbi_ks põimi, ma põõdsudi.
S´oo_ks ma kõrralda kynõli -
esi_ks ma, poissi, niidü niidi,
kaokandja, kaari ai,
naane_ks takah riibõmah.
Mehe_ks niidiq, naaseq riibiq.
Naase_ks-kõnõ noorõkõnõ
küündü no_ks ülält küsümä,
nõssi_ks kasalt nõudõma:
"Agu riibu ma_ks niidü purutsõhe,
riibu_ks niidü risutsõhe,
aja_ks kodo asutsõhe?
Selle riibu ma_ks niidü risutsõhe,
aja_ks kokko asutsõhe:
olõ-i riha kullanõ,
rihavars vasinõ!
Niite_ks vikaht kullanõ,
olli_ks täl vars vasinõ."
Neio_ks lausi meelestäni:
"Kuulõ_ks, sa hüä mino ülä,
kuulõ_ks, sa kallis mino kasa,
mine_ks sa, ülä, tuuhu liina,
mine_ks sa, kasa, kavvõndõhe,
koh iks tetäs kuldarihhi,
vaski_ks-varsi valõtas!"
Neio_ks-kõist noorõkõist,
imelast helläkeist,
ärä_ks tä kyigildõ kynõli,
mõnda_ks värki mõistutõlli:
"Kuulõ_ks, sa hüä mino ülä,
kuulõ_ks, sa kallis mino kasa,
sai_ks niit niidetüs,
sai_ks peräh riibutus!"
Naksi_ks mi rukka pandma,
kulla_ks mi kuhja luuma,
teie_ks kuhja kui kuninga,
tei_ks pää kui Pärnä säksa.
Tei_ks mi kuiva kotusõllõ,
märge_ks mi mätäste pääle:
haaru-i vesi haino ala,
künnü-i külge kuh´alõ.
Kui_ks märknüq madalallõ,
tahtnu_ks panda tasatsõllõ,
kulla tulnu sys iks vesi kuh´a ala,
haaras´ iks vesi haino ala.
Sys iks hainaq hallitõtas,
sys iks kuhi kopitõtas,
või-i sys haardaq eläjille,
kabo, kar´alõ ravida.
Korgõhe kui_ks saa kotussõllõ,
märgi_ks mätäste pääle,
sys iks või haino haardaq,
kabo, kar´alõ ravida.
Kae_ks, kae meelestäni.