5. Läke mi põldu põimõma.

SL 986.
H, Setu 1903, 336 (4) < Obinitsa k. - Jak. Hurt < Mihkali Matr´o (1903).

Näio_ks-kõnõ noorõkõnõ,
noorõkõnõ, nõrgakõnõ,
kohe_ks mi lää minemä,
kohe, kaboq, kaldumma?
Läke_ks mi põldu põimõma,
lak´a vällä laap´ma!
Vell´o sai mi_ks pikile põllalõ,
sai suurilõ nurmilõ.
Perrä ommaq meil iks jäänüq pikäq põlluq
kar´a jalgo kaarapõlluq,
siiä om iks jäänüq tsirka süvvä,
musta tsirgu munnõ luvvaq.
Rühk´ke_ks, neioq, rutakõq, neioq,
rühk´ke_ks põimaq setä põldu,
rühk´keq vääliq setä vällä!
Lää_ks mi vahtsõ vao pääle,
eelätselle hitskmõllõ.
No anna mi_ks teno jumalallõ,
katsi tenno kallillõ!
Uma om iks vell´o maada kündnü,
kallis vell´o atra kandnu.
Sys om siih iks jummal man olnu,
Maarja käünüq maa pääl,
selle kasvi_ks siin hüä rüäkene.
Vell´o võtt´ iks meil pall´o palgaliisi,
otsõ pall´o or´aliisi.