6. Lõikuselaul hääl viljaväljal. (Hää rügä).
SL 987.
H III 29, 944 (19) < Setumaa - M.Evert < Juuli Pille (1901).
Näiokõnõ_ks noorõkõnõ,
noorõkõnõ, nõrgakõnõ,
nakkami_ks põldu põimõmahe,
lak´a väljä laapimahe!
Om iks siin hüä rüäkene,
ommõ kallis taa kasunu.
Selle om iks no hüä rüäkene,
ommõ kallis taa kasunu:
om iks künnüq uma vell´o,
atra kannuq imekana,
selle om iks hüä rüäkene,
ommõ kallis taa kasunu.
Näiokõnõ_ks noorõkõnõ,
läpe-s iks süvväq süümaigu,
pitäq pere[h]vaatkat,
anni_ks vitsa vereväle,
ja ruuska ruunalõ,
selle sai_ks hüä rüäkene,
saie kallis taa kasunu.
Pilliruugu om iks vinnünü,
kanepkõrsi om kasunu.
Näiokõnõ_ks noorõkõnõ,
anna_ks kärro no käsile,
hüvvä sõnna mi sõrmilõ -
lasku-i_ks sõrmi mi sõimada,
[lasku-i] vannuq käevarsi!
Näiokõnõ_ks noorõkõnõ,
panõ_ks mi käeq käumahe,
sõrmõq noorõq sõudõmahe -
ärä_ks mi põima pikä põllu,
ärä_ks mi laabi laja välä!
Näiokõnõ_ks noorõkõnõ,
ärä_ks kurvaq töödä tekuq,
laina käsi laiutagu-i!
Näiokõnõ_ks noorõkõnõ,
nakkami_ks laulu laulõmahe,
nakkami illo iskimähe!
Panõ_ks ilo ii pääle,
laulu laja välä pääle -
ärä_ks ilo ii põimi,
laulu laabõ laja välä!
S´oo_ks ma kõrralda kõnõlõ,
as´anda jutu aja:
ega_ks ilo että põima-s,
laulu laabi-s lakja väljä -
neio_ks ma esi ii põimi,
neio laabõ laja välä.
Näiokõnõ_ks noorõkõnõ,
pikki om iks põlda meil põima,
lakõ väljä meil laapiq!
Näiokõnõ_ks noorõkõnõ!
SL 988.
H, Setu 1884, 126 (27) < Kran´tsova k. - Jak.Hurt < Darja Petrovna (1884).
Teno_ks olguq jumalallõ,
au maalõ Marijallõ:
om iks siin hüä rüäkene!
Om iks siin künnüq uma vell´o,
atra kannuq imekana,
olõ-i siih suiknuq sulastõpoiss,
päädä pannuq päiviline,
olõ-i siih hiiroq hingänüq,
olõ-i halliq haigutanuq -
siih om iks Essu öödä olnu,
Marija lõunõ lebänü,
selle_ks siih hüä rüäkene,
ommõ paremb põllukõnõ.
Padi_ks no rügä, pallav päivä,
saa-i muuda, murra tsirbi,
kokko käänä ma ravva kumõra,
sys ma_ks päse tarrõ istma,
kergo pääle kirotama.