7. Hoolika venna väljal.

SL 989.
H, Setu 1903, 397 (7) < Kolovinna k. - Jak. Hurt < Martini Ir´o (1903).

Neio_ks noorõq, mu sõsarõq,
ärä laulkõq, neiokõsõq,
ärä_ks mi kuuk'kõq, kullakõsõq!
Om iks põldu otsa poolõ,
veeräq, välä, veere poolõ!
Pangõq ilo ede pääle,
laulu laja välä pääle -
agu ilo ede põimi,
laulu laabõ laja välä?
S´oo_ks ma kõrralda kynõli,
jutu ma as´anda alosti -
ega ilo että põima-i,
laulu laabi-i lak´a vällä,
angõ_ks käsku käsile,
hüvvä synna sõrmilõ!
Käugõq, käugõq, käekeseq,
sõudkõ_ks, sõudkõq sõrmõkõsõq!
Om iks põldu otsa poolõ -
edi_ks sõrmõq viirde sõvviq,
põllu_ks viirde veerätelliq.
Edi saa otsa, sys saa istuq,
välä saa viirde, saa veerätäq.
Om iks siih hüä rüäkene,
om iks siih kallis kasunu.
Olõ-i siih künnüq kühkosälgä,
olõ-i ämmäk äestännüq,
om iks siih künnüq uma veli,
atra om kannuq imekana.
Vele-meil-keistä noorõkõista,
imelasta helläkeistä -
kui_ks meil vell´o põldu künni,
armas lats atra kanni,
kisi_ks tä üles kivi alt,
kaki tä üles kannu alt:
kivi all om kimmäs leib,
kannu all om kalgi koori.
Saa_ks meil põld põimõtus,
saa_ks meil väli vään´tüs,
kuus panõ sys kuhja põllu pääle,
viis põllu veere pääle.
Minga_ks mi kuh´aq kohendõllõ,
pääviho pääle panõ?
Saada_ks mi vell´o Vinnemaalõ,
imekana kavvõndõhe,
vell´o tuu vigla Vinnemaalt,
tuu hargi Har´omaalt,
tuuga mi kuh´aq kohendõllõ,
pääviho pääle panõ.
Ikäv om uutaq, kavva kaiaq,
kunas otsa oitõllõ,
kunas viirde veerätelle -
omma_ks meil peräh pikäq põlluq,
omma_ks meil maah lajaq väläq.
Selle_ks peräh pikäq põlluq,
selle_ks maah lajaq väläq:
veidü om põllu põimijit,
laja välä labijit!
Vell´ol iks olliq pikäq põlluq,
lätsiq suuhu otsaga,
lätsi_ks laandõ laiaga:
vell´ol oll´ rüki Riiani,
tatrekka Tartonni,
muud vilja Moskvanni.
Mille_ks meil velel pikäq põlluq,
pikäq põlluq, lajaq väläq?
Oll´ iks meil vell´o hoolõlinõ,
hoolõlinõ, meeleline:
anna-s maad külä kündä,
varikit valla rakoq,
esi_ks meil vell´o maa künd´,
armas lats adra kand´.