10. Mõtsalaul.

SL 1071.
H, Setu 1903, 105 (51) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Kae ma_ks, kae meelestäni:
läki_ks mi kokko, neiokõsõq,
läki_ks mi, kullaq, üttekokko,
mar´a_ks mi tõnõtõsõ mano,
läki_ks mi ussõ huulitsahe,
läki_ks mi vällä värehille!
Mi_ks sündkeq, neiokõsõq,
mi_ks meelimar´akõsõq!
Kottal meil iks om kuusõmõts,
om iks pikk pedäjämõts.
Kaegõ_ks üte mõtsa pääle,
vaht´kõq mi_ks ütte varikohe -
nii olgõ_ks mi, neiokõsõq,
nii olgõ_ks, meelimar´akõsõq:
eka_ks tõnõtõista naara-i,
tõnõ_ks-tõsõ ossakõisi!
Mõni_ks petäj pikeb muid,
kõivo_ks mõnõst kõvõrap,
kataj iks mõnõst kaharap,
om iks haava tõsõst halvõb -
nii olgõ_ks mi, neiokõsõq!
Kui tulõ_ks neile tuuli jumalist,
hellä hõngu Marijist,
ütte_ks-nääq-kokko kummardasõq,
ütte_ks paika painutasõq,
eka naa_ks tõnõtõist naara-i,
tõnõ_ks-tõsõ ossakõisi!
Nii olgõ_ks mi, neiokõsõq,
nii olgõ_ks, meelimar´akõsõq,
nii_ks sündkuq neio hääleq,
nii_ks olguq sõbra sõnaq!
Kui mi_ks naka laulõma,
laula_ks-mahe, laskõmahe,
ärä mi_ks tõnõtõista naarku-i,
tõnõ_ks-mi-tõsõ rõivit!
Hot´ om iks hamõh halvõb muid,
kirä_ks muist kehvätsembäq,
sündke_ks mi ütte, sõsarõq,
kostkõ_ks mi kokko, kullakõsõq!
Kui nakas iks neioq laulõma,
kullakõsõq kuukuma,
sinnä_ks küdsiq kütseq mar´aq,
palli_ks palohkaq vereväq
ilma_ks kuu kuulõmalda,
päävä_ks pääle paistõmalda.
Nii käve_ks neio helü,
käve_ks kulla neio kumu:
neio käve_ks kumu korgõhe,
neio_ks helü helehehe,
neio_ks kumu kundu pite,
helü_ks hirremõtsa pite.
Kohe_ks kuuldu neio kumu,
kohe_ks heitü neio helü,
sinnä_ks mõtsa murdusigi,
padi_ks mõtsa painusigi
ilma_ks noorilda mehildä,
terävilda kirvilda!
Om no_ks helle neio helü,
om no_ks kummõ neio kumu,
neio käve_ks kumu korgõst.
Naksi_ks kui neioq laulama,
naksi_ks kullaq kuukuma,
säitsmekese neiokõsõq,
kuvvõ_ks-kõsõ kullakõsõq,
sõnasta_ks üteq sysarõq,
häälestä_ks üte ime latsõq.
Esi_ks tiidseq neiokõsõq,
mõisti_ks meelimar´akõsõq:
olõ-i_ks mi üteq sysarõq,
üteq olõ-i_ks mi meelimar´akõsõq.
Nii_ks sündüq neio hääleq,
neio_ks hääleq, sõbra sõnaq,
kui_ks mi üteq sysarõq!
Ärä mi_ks peti pilli helü.
Kui lätsi_ks mi marja mäele,
üle lätsi_ks mi mulla mustikahe,
üle lätsi_ks silla sitikahe,
pühä_ks-päävä pähkmihe,
lätsi_ks mi orgo ubinahe,
mäe_ks pääle pähkmihe -
oh iks meid neiokõisi!
Naksi_ks mi, neioq, laulõma,
piisü illo pidämä:
pill oll´ iks helle pedäjäne,
kannõl iks kummõ kadajanõ,
leivä_ks pilli pedäjäq,
leiq iks kannõld kadajaq,
imälepäq leelotõlliq.
Oh no_ks meid, neiokõisi,
meid iks meelimar´akõisi!