13. Kadajalaul.

SL 1075.
H, Setu 1903, 108 (53) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Om iks mi varik niidü veereh,
om meil kallis kadajamõts,
kost mi_ks otsi ollõteräq,
kost mi_ks veerä verdeteräq.
Kallis saa_ks juuk kadajast,
pehme saa_ks juuk pedäjäst.
Oo_ks mi imme helläkeist,
maamat iks meelimar´akõist -
tulõ_ks süvä sügüsekene,
astus iks tuu aokõnõ,
nakas tä_ks ots´ma ollõterri,
nakas iks kaema kadajaterri -
kadajast iks saa kallis juuk,
saa_ks usin olu.
Ime_ks-keist helläkeist -
meele_ks minehüs migulapäiv,
meele_ks astus aigpühi,
ime nakas iks olut utma,
nakas iks tä vereht veerätämmä.
Ime_ks tege ubina-ollõ,
tege_ks kalja kadajatsõ,
kuts iks kokko umadsõq,
aja_ks kokko armaq,
kuts iks kokko kost´ma,
arvas iks aigu viitmä,
kuts iks olt juuma.
Hot´ tege tä_ks lipõ linnasitsõ,
kadajast saa_ks juuk kallip,
hüä vesi verdest.
Kokko_ks tulõ külämeheq,
tulõva_ks pääväl pühitsel,
kallil iks aol kallusõq,
tulõvaq naa_ks olt juuma,
kadaja_ks taari tahtõma.
Nakasõ_ks imme pallõmma:
"Olgõ_ks terveh, ollõtekij,
kallis iks mar´a kodokandja,
kallis iks mõtsast kandja,
varikost valaja!
Ollõ- tahtsõ_ks -teräq otsmist,
kadaja_ks-mar´aq kaemist."
Ime_ks-keist helläkeist -
kui tull´ tä_ks üles hummogul,
läpe-s tä pitäq perehvaat´kat,
kotoh läpe-s süvväq süümaigu -
kallis läts tä_ks mõtsa kaema,
ollõ_ks-terri ots´ma,
kada_ks-marjo kaema,
kost iks olt uttaq,
kost iks viina veerätäq.
Sai_ks ollõq utõduq,
kedä_ks kutsu söömisille,
söömi_ks-sille, joomisillõ?
Kiko_ks tõi kesväterä,
kana_ks tõi kaaraterä,
kiko_ks umast ollõ uti,
kana_ks umast kama kaare.
Kedä_ks kutsuq söömisille,
söömisille, joomisillõ?
Kutsu_ks kurgõ, käse kärge.
Tulõ-s kurgõ kutsuh,
tulõ-s kärge käskeh.
Kutsi_ks kolmõ vaesta,
kutsi_ks kattõ kah´olist.
Ime_ks küdsi kolmõq vadsaq,
ime_ks tekk´ kolmõq ollõq.
Kua_ks sai vatska valgõp,
kua sai_ks olu usinap?
Vaestõ sai_ks vatska valgõp,
vaestõ sai_ks olu usinap.
Tulli_ks nuuq vaesõq söömisille,
söömi_ks-sille, joomisillõ,
ime_ks söödi, ime joodi,
tävveq olli_ks livvaq, tävveq lavvaq,
tävveq olli_ks kalliq karidsaq,
tävveq olli_ks armaq anomaq.
Ime_ks söödi vaesit,
ime_ks arvas´ armõtuisi.
Neio_ks-kõnõ noorõkõnõ!