19. Sügiselaul.

SL 1087.
H, Setu 1903, 315 (149) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Neio_ks-no-kõist noorõkõist,
tulli_ks tä ülest hummogul,
varra tull´ tä_ks inne valgõt,
otsõ tä_ks vii suu mõskõ,
vii otsõ tä_ks unõ virotõlla.
Mõsi tä_ks suu, soie pää,
haari tä_ks Marijat manida,
haari tä_ks Essuta kumarda.
Küündü tä_ks Essult küsümä,
nõssi tä_ks Marijalt nõudma:
"Kuulõ sa_ks, Essu, mino ese,
kuulõ sa_ks, Maarja, mino maama,
neio_ks ma olõ vaenõlats,
ilma olõ_ks eseldä kananõ,
ilma olõ ma_ks esest, ilma imest,
umist olõ ma_ks vanõbist mõlõbist,
olt sa_ks, Essu, mino ese,
Pühä_ks no Maarja, mino maama!
Eesu-no_ks-kene, esekene,
kuulõ sa_ks, Maarja, mino maama -
määnest naka_ks ma tüüd tegemä,
kuvva naka ma_ks asõld ajama?"
Essu no_ks keelilä kõnõli,
Maarja_ks no meeli mõistutõlli:
"Kae_ks sa tarõ kasiminõ,
puhastaq no_ks põrmand puhtahe,
laabiq sa_ks tarõ lagõhõhe,
kasi_ks sa tarõ kallihe!"
Neio säält iks tarrõ tagasi,
tarõ_ks lävele lähesi,
pühe no_ks tarõ, pühe talli,
kua_ks no kolmõnulgalitsõ,
pühe tä_ks tarõ tasatsõlt,
kasõ_ks no tarõ kaunihe.
Neio_ks jäl lausi meelestäni:
"Kohe ma_ks asu ammutõllõ,
kohe ma_ks püvvä tarõ pühkmeq?
Pühe_ks ma asu põllõ pääle,
kääni_ks ma käeräti pääle."
Neio_ks-no-kõist noorõkõist,
armas lätsi ma_ks asku viimä,
pühä_ks vei ma pallo pühkmit,
vei_ks ma asu aromaalõ,
vei_ks ma pühkmeq pühä pallo.
Käe_ks no külmssiq, jalaq haludiq,
käeq sai_ks no külmäq künnärpääni,
jala_ks no jakuni haludiq.
Esi tä_ks, kabo, kavatsõlli,
esi_ks tä näkk´, neiokõnõ -
neio_ks astõ asu pääle,
nakas´ iks säält, kabo, kaema,
nakas´ iks, neio, nägemä.
Neio säält iks vahe varikohe,
kai_ks tä kulla kuustõ pääle,
esi_ks tä hinele kõnõli,
mar´a_ks tä hinele manidsi.
Kullõ_ks-no-ligi, kaeligi,
kullõ_ks-ligi kolmipoodi,
kae_ks-no-ligi katsipoodi.
Miä_ks tä kuuli kullõldõh,
kua_ks no kavva kaeldõh?
Kuuld´ tä_ks kurõ minevät,
pääs´o kuuld´ tä_ks pää kottal,
haheq kuuli tä_ks hannah minevät,
lätsi_ks no luigaq loogah.
Neio_ks no haari küsütellä,
küsü_ks-no-telläq, nõvvatõllaq:
"Kohes ti no_ks läät, kurõkõsõq,
kohes ti_ks, haheq, hannah läät,
kohe_ks ti, luigaq, loogah läät?"
Kurgi_ks no keelilä kõnõli,
hani haljast süämest:
"Sinnä_ks mi lää, kurõkõsõq,
sinnä_ks mi, haheq, hannah lää,
sinnä_ks mi, luigaq, loogah lää -
siist lää_ks mi pakku pagõhõmma,
lää_ks mi, mar´aq, neiltä mailta,
kullaq lää mi_ks neilt kotusilt!
Tulõ_ks no süvä sügüsekene,
tasa nakas õks talv tahtma,
süküs iks tuu süvä lumõ,
talv iks tuu tasa lumõ -
selle lää mi_ks mailõ võõrõsillõ,
kullaq lää mi_ks muidõ kotusillõ,
lää_ks mi mailõ lämmille,
oiu_ks mailõ oigillõ.
Sinnä_ks mi lää, kurõkõsõq,
sinnä mi_ks, haheq, hannah lää,
sinnä_ks mi, luigaq, loogah lää.
Neio_ks-sa-kõnõ noorõkõnõ,
esi_ks sa kaeq, kabokõnõ -
kui_ks oll´ no suur suvõkõnõ,
tull´ iks kui kinä keväjäkene,
kõik olli_ks no kõoq haljaq,
kõik iks lilliq lillediq.
Kui tulõ no_ks süvä sügüsekene,
nakas iks talvi tahtma,
neio_ks-sa-kõnõ noorõkõnõ,
kae_ks sa üte mõtsa pääle,
vahiq ütte varikohe:
olõ-i iks kõoq haljaq,
liigu_ks lilli mõtsa all.
Kulla_ks no lilliq kulõhtuq,
lätsi_ks no kõoq kõllatsõst,
lätsi_ks no haavaq vereväst,
lehte nakas´ iks no puust libisemmä,
tuulõl iks maaha tukõma,
undsõl iks maalõ oidumma."
Neio_ks-no-kõist noorõkõist,
tull´ tä_ks kodo, kullakõnõ,
majja, meelimar´akõnõ,
tull´ iks tä kodo kurvalinõ,
veeri_ks tä silmäviiline.
Kiä_ks no küündü küsümä,
kiä_ks no nõssi nõudma?
Olõ-s iks umma imekeist,
umma_ks mar´a maamakõist.
Vele_ks-naane, linnukõnõ:
"Kuulõ_ks sa, hüä ülä sysar,
kuulõq sa_ks, kallis kasa sysar,
midä olõt sa_ks ilma-ikulinõ,
midä_ks sa, kabo, kahitsõllõt?"
Neio_ks lausi meelestäni,
lausi tä_ks meele poolõstani -
jummal iks hoiaq toda neiot,
toda_ks no kapo kasumast,
kual iks olõ-i umma imme,
umma_ks maama mar´akõist - :
"Nakas iks külmä tulõma,
nakasõ_ks hallaq haarumma -
luiga_ks lätsiq, tulõ lumi,
hahe_ks lätsiq, tulõ halla.
Külmäs iks puida, hallas maida,
külmäs iks puid punatsit,
hallas iks maid maranatsi.
Oo_ks no minno neiokõist,
minno meelimar´akõist -
pühe_ks ma tarõ, pühe talli,
kua_ks ma kolmõnulgalitsõ,
armas, lätsi_ks ma asku viimä.
Pühe_ks ma asu põllõ pääle,
kääni_ks ma käeräti pääle,
asku lätsi ma_ks arolõ viimä,
vei_ks ma pühkmeq pühä pallo,
sai_ks külm mu käsile,
sai_ks jahe mu jalolõ,
käeq olliq mul iks külmäq künnärpääni,
jalaq olli_ks no jaheq jakuni:
külmä no_ks küsse kindit,
halla ai_ks kaputit.
Neio_ks ma lausi meelestäni:
"Ilma olõ ma_ks imeldä kananõ,
mar´a olõ ma_ks ilma maamalda,
kost võta ma_ks kindaq külmäle,
kost haara ma_ks kapudaq hallalõ,
kost kua ma_ks külmä kindit,
kost haara ma_ks halla kaputit?"
Oh iks no minno, vaestlast,
ala_ks no ilma armõtut -
ega olõ-i_ks mul kinda kudajit,
kapuda kaejit!
Jummal iks hoiaq toda neiot,
toda_ks no kapo kasumast,
kel iks no olõ-i umma imme,
kallist umma kandjat!
Toda_ks ma ikõ, neiokõnõ,
kahitsõllõ, kabokõnõ:
ikõ_ks ma umma imekeist,
mar´a umma maamakõist!"