4. Unelaul.
SL 1055.
H II 4, 168 (67) < Lobotka k. - Jak.Hurt < Maarja (1886).
Oodaq, oodaq, unõkõnõ,
annaq aigu, haigukõnõ!
Unõ- om mul -kotiq kudamalda,
unõtekiq tegemäldä,
kohe ma unõ uinutõllõ,
magahusõ maalõ jätä.
Sys sää ma sängü vesile,
lasõ pad´a lainõllõ,
sinnä ma unõ uinutõllõ,
magahusõ maalõ jätä.
Suigukõnõ, haigukõnõ,
mineq sa suurõlõ küläle,
paha-patja perrehe,
üle mõtsa mõrsijallõ,
noil ommaq koeduq unõkoti,
omma tettüq unõtekiq!
SL 1056.
H II 4, 414 (175) < Ugareva k. - Jak.Hurt < Kriisa Kati (1886).
Oodaq, oodaq, unõkõnõ,
annaq aigu, haigukõnõ!
Lasõ ma kua unõkoti,
las ma tii unõteki,
sys vii ma unõ vesile,
lasõ unõ lainillõ.
Sinnä ma unõ uinutõllõ,
sinnä haigu har´otõllõ.
Uni_ks keelilä kõnõli,
uni meelilä mõistudi:
"Näiokõnõ noorõkõnõ,
linahiuss linnukõnõ,
veegu-i minno sa vesile,
lasku-i minno lainillõ!
Ega_ks ma, suiku, sullõ tulõ-i,
haiku, sullõ harinõq -
üle lää ma mõtsa mõrsjillõ,
üle kolga kosilasilõ!"
SL 1057.
H II 4, 168 (68) < Lobotka k. - Jak.Hurt < Maarja (1886).
Jummal hoiaq toda näiokõist,
toda kapo kasumast,
kiä heidäs´ unõ rekke,
lammõs´ rammu rattilõ -
unõ um iks regi matal´,
rammu ratas kallaspuul.
Uni_ks käve uigõldõh,
laanõ all laisõldõh,
piso täl olgi peona,
kats kõrt kangõlan,
otsõ unista neiot,
rammulist neitsikeist.
Jummal hoiaq toda neiot,
toda kapo kasumast,
kiä istus unõ rekke,
lammõs rammu rattilõ -
tuu istus lainalavva takah,
istus ikupingi pääl
ikupikõriq peon,
ikukäsigoq käen.
Kiä ei istuq unõ rekke,
lammõ-i rammu rattilõ,
tuu istus ilopingile,
istus ilolavva taadõ
ilopikõriq peon,
ilokäsigoq käen.
SL 1058.
H III 29, 952 (22) < Setumaa - M.Evert < Juuli Pille (1901).
Neiokõnõ_ks noorõkõnõ,
noorõkõnõ, nõrgakõnõ,
läämi_ks mi, marjaq, magamahe,
linnukõsõq lebämähe!
Tulõ_ks meil uni maatõh,
suiku suuri lebädeh.
Neiokõnõ_ks noorõkõnõ,
noorõkõnõ, nõrgakõnõ!
Ooda_ks, oodaq, unõkõnõ,
annaq aigu, haigukõnõ,
kunas mi kua unõkotiq,
kunas tii unõtekiq!
Ooda_ks, oodaq, unõkõnõ,
annaq aigu, haigukõnõ -
unõ- om iks meil -kotiq kudamata,
unõtekiq tegemäldä!
Käüse_ks uni hõigõldõna,
läbi laanõ laisõldõna,
piso olgi peon,
katsi kõrta kangila[h],
otsõ_ks unista neiot,
rammõhunut näitsükeist.
Jummal hoia_ks nu toda neiot,
toda kabot kasumast,
kiä heitäs iks unõ rekke,
lammõs rammu rattilõ!
Neiokõnõ_ks noorõkõnõ!
SL 1059.
EKS 8° 4, 255 (39) < Räpina, Kõnnu k. - J.Jagomann < Okse Tanilovits (1877).
Käve meil suiku, käve haiku,
suiku_ks käve suud möödä,
haiku marsõ maad möödä,
otsõ_ks unista neioda,
rammulista rahvasta.
Ärä sa_ks, uni, mullõ tulguq,
haiku, mullõ har´otaguq!
Uni_ks puilõ, uni muilõ,
suiku suurõlõ talolõ,
suurõ talo tütterille,
kel iks kirstu ärä kerit,
vakka mus´tõ valmistõdu!
Olli neil kümme küläneiot,
sada valla vanna naist,
kõik iks kirstu kerijäni,
kõik vaka valmistajaq.
Minokõnõ_ks vaenõlatsi,
ala ilma armõtu,
olõ[-i] mul kirstu kerijädä,
olõ[-i] vaka valmistajat.
Kygõ ma_ks küsse umõlt käsilt,
kygõ vaidlõ käevarsilt.
Kost ma_ks korssi kolkõmida,
kost ma haari har´anduisi,
saisi_ks kuu kuusõ all,
ajastaja asu all.
Kuna ma_ks, latsi, langa tei,
kuna, kana, kanga kudi?
Teolt ma_ks tulli, teolõ lätsi,
kygõ ma_ks teo teene,
kanni kur´a kar´akõrra.
SL 1060.
H I 8, 365 (3) < Vastseliina khlk. - J.Sandra < Mari Lõiv (1896).
Ärä, uni, mullõ tulguq,
haiku, mullõ harinõguq!
Uni muilõ, uni puilõ,
uni noorilõ mehile,
noordõmeeste noorikilõ,
kel ommaq kirstuq ärä kerit,
kel ommaq vakaq ärä valõt!
Mul om kirst kerimätä,
mul om vakk valamata.
SL 1061.
H I 8, 367 (14) < Vastseliina khlk. - J.Sandra < Mari Lõiv (1896).
Oodaq, oodaq, unõkõnõ,
annaq aigu, haigukõnõ,
küll ma sää unõsängü,
küll ma panõ unõpad´a!
Kiä istus unõrekke,
lammõs unõ rattahillõ,
tuu istus ikutarõh,
laul leenälavva takah:
ikku täl süvvä, ikku juvva,
ikupikõriq peohna,
ikukannõl käehnä.
Kiä jõud unõ virota,
haigu mant har´ota,
tuu istus ilotarõh,
laul rõõmulavva takah,
ilo täl süvvä, ilo juvva,
ilopikõriq peohna,
ilokannõl käehnä.
SL 1062.
H, Wiedemann 2, 158 (2) < Võrumaa, Urvaste khlk. - V.Stein (1873).
Uni tulli uikõ'õnna,
läbi laanõ läike'ennä,
regi perän pedäjäne,
kadajatsõq kaustpuuq,
vislapuutsõq tsemmivitsaq.